Sisukord
136 suhted: Aedlinn, Agul, Ajalugu, Alev, Aolinn, Asula, Asum, Bergen, Eesti linnad, Eesti valitsus, Esimese astme linn, Eufrat, Feodaal, Foogtikohus, Haapsalu, Haldusüksus, Hanok, Haparanda vald, Hüpermarket, Helsingborgi vald, Hispaania keel, Indus, Industrialiseerimine, Inglise keel, Itaalia keel, Kahanevad linnad, Kain, Katedraal, Kaubandus, Kauplus, Küla, Kõrghoone, Keila, Kesklinn, Kiirtee, Kirikuslaavi keel, Kiviõli, Kohtla-Järve, Koila (Viru-Nigula), Kollane jõgi, Kolmanda astme linn, Kreis, Kultuur, Kuressaare, Ladina keel, Lübecki õigus, Lennuväli, Lidingö vald, Linn, Linnaökoloogia, ... Laienda indeks (86 rohkem) »
- Linnad
- Linnageograafia
Aedlinn
Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega "Kuhu inimesed minna tahavad?" (''Where will the people go?''), mille valikvastused on "linn" (''Town''), "maakoht" (''Country'') ja "linnalähedane maakoht" (''Town-Country'') Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi 1898.
Vaata Linn ja Aedlinn
Agul
Brisbane'i agul Agul on linna kaugem osa, kus asub enamik töökohti.
Vaata Linn ja Agul
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Linn ja Ajalugu
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Vaata Linn ja Alev
Aolinn
Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel.
Vaata Linn ja Aolinn
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Vaata Linn ja Asula
Asum
Asum on asustusüksus, mis on linna kindlapiiriliste tunnustega osa.
Vaata Linn ja Asum
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Vaata Linn ja Bergen
Eesti linnad
Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.
Vaata Linn ja Eesti linnad
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Vaata Linn ja Eesti valitsus
Esimese astme linn
Tartu linnavalitsus asus Tartu raekojas Esimese astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse järgi linn, kus oli üle 50 000 elaniku.
Vaata Linn ja Esimese astme linn
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Vaata Linn ja Eufrat
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Vaata Linn ja Feodaal
Foogtikohus
Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Vaata Linn ja Foogtikohus
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Linn ja Haapsalu
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Vaata Linn ja Haldusüksus
Hanok
Hanok oli Vanas Testamendis Kaini poeg ja Iiradi isa.
Vaata Linn ja Hanok
Haparanda vald
Haparanda vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Norrbotteni lääni idaosas.
Vaata Linn ja Haparanda vald
Hüpermarket
Hüpermarket ehk hiidkaubahall (ka hiidpood, hüperturg) on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m² ning toidu- ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%.
Vaata Linn ja Hüpermarket
Helsingborgi vald
Helsingborgi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Skåne läänis.
Vaata Linn ja Helsingborgi vald
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Linn ja Hispaania keel
Indus
Indus on jõgi, mis voolab Lõuna-Aasias.
Vaata Linn ja Indus
Industrialiseerimine
Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.
Vaata Linn ja Industrialiseerimine
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Linn ja Inglise keel
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Linn ja Itaalia keel
Kahanevad linnad
Kahanevad linnad on linnad, mille elanikkond on aja jooksul tunduvalt vähenenud.
Vaata Linn ja Kahanevad linnad
Kain
Kain Hanoki linna asutamas. Julius Schnorr von Carolsfeldi illustratsioon Kain on vana testamendi kohaselt Aadama ja Eeva esimene poeg.
Vaata Linn ja Kain
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Vaata Linn ja Katedraal
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Linn ja Kaubandus
Kauplus
Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.
Vaata Linn ja Kauplus
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Linn ja Küla
Kõrghoone
Hüpermodernsed kõrghooned Viinis Kõrghoone on kõrge, rohkete korrustega hoone.
Vaata Linn ja Kõrghoone
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Linn ja Keila
Kesklinn
Kesklinn on linna keskosa.
Vaata Linn ja Kesklinn
Kiirtee
Kiirtee Kiirtee on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega.
Vaata Linn ja Kiirtee
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Vaata Linn ja Kirikuslaavi keel
Kiviõli
Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Linn ja Kiviõli
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Linn ja Kohtla-Järve
Koila (Viru-Nigula)
Koila on küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Linn ja Koila (Viru-Nigula)
Kollane jõgi
Huang He Qinghais. Kollast värvust annab veele löss Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.
Vaata Linn ja Kollane jõgi
Kolmanda astme linn
Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.
Vaata Linn ja Kolmanda astme linn
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Vaata Linn ja Kreis
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Linn ja Kultuur
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Linn ja Kuressaare
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Linn ja Ladina keel
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Vaata Linn ja Lübecki õigus
Lennuväli
Lennuväli Suurbritannias (2009) Tsiviillennuväli Ameerika Ühendriikides Lennuväli (ka aerodroom, kreeka keeles aer 'õhk' + dromos 'jooks') on ICAO reeglitele vastav rajatis maa- või veealal koos hoonete, seadmete ja selle kohal paikneva kokkuleppelise kõrguseni ulatuva õhuruumiga, mis tagab lennukite, kopterite ja purilennukite õhkutõusmise, maandumise, ruleerimise, paigutamise ja teenindamise.
Vaata Linn ja Lennuväli
Lidingö vald
Lidingö vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Stockholmi läänis.
Vaata Linn ja Lidingö vald
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Linn ja Linn
Linnaökoloogia
Linnaökoloogia (inglise keeles urban ecology) on sotsiaalökoloogia osa, mis käsitleb linnaelu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust.
Vaata Linn ja Linnaökoloogia
Linnaõhk teeb vabaks
"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua.
Vaata Linn ja Linnaõhk teeb vabaks
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Vaata Linn ja Linnaõigus
Linnade allakäik
Linnade lagunemine USA-s Linnade allakäik (linnade lagunemine, linnade mädanemine) on protsess, mille käigus varem hästi toiminud linn kaotab muutunud majandus- ja sotsiaalolude tõttu palju elanikke ning jääb lagunema ja vananema.
Vaata Linn ja Linnade allakäik
Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnaelanikud (saksa keeles die Stadtbewohner) olid üks neljast (koos aadli, vaimulike ja talupoegadega) Läänemere kubermangude ja Narva linna seisusest.
Vaata Linn ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnak
Linnak on mingi domineeriva funktsiooniga linnapiirkond või ehitiste kompleks.
Vaata Linn ja Linnak
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Vaata Linn ja Linnamüür
Linnaosa
Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa.
Vaata Linn ja Linnaosa
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Vaata Linn ja Linnapea
Linnasiire
Linnasiire on inimese kujundatud linnakeskkonna territoriaalne laienemine ja tema ruumilise struktuuri muutumine.
Vaata Linn ja Linnasiire
Linnasisene linn
Linnasisene linn on Eestis linn, mis kuulub linnaks nimetatava kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu ega moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust.
Vaata Linn ja Linnasisene linn
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Vaata Linn ja Linnastumine
Linnastumise määr
Maailma riikide linnastumise määr 2012. aastal Maailma linnastumise määra muutus (sinisega) aastatel 1950-2050 Linnastumise äära muutus regiooniti aastatel 1950-2050 Piirkonna linnastumise määr ehk linnastumise aste on linnades elavate inimeste (linnarahvastiku) osatähtsus piirkonna rahvastikus.
Vaata Linn ja Linnastumise määr
Linnaturism
Linnaturism on turismivorm, kus turismiteenuste pakkumine on linnakeskkonnas (näiteks ostureisid, kultuuriüritused).
Vaata Linn ja Linnaturism
Linnavald
Linnavald oli 1816.
Vaata Linn ja Linnavald
Linnavalitsus
Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.
Vaata Linn ja Linnavalitsus
Linnavanem
Linnavanem (saksa der Stadtälteste) on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem.
Vaata Linn ja Linnavanem
Linnavolikogu
Linnavolikogu on linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu.
Vaata Linn ja Linnavolikogu
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Linn ja Linnriik
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Linn ja Linnus
Lodenrode ja Koila
Lodenrode ja Koila (Lodenrodhe et Cogkele) olid kaks Helmold de Lode linna Eestimaal, mis on mainitud tema kirjas Lübecki raele 25.
Vaata Linn ja Lodenrode ja Koila
Lossifoogt
Lossifoogt (saksa keeles Schloßvogt, rootsi keeles Slottsfogde) oli Toompea linna kohaliku omavalitsuse juht ja lossifoogtikohtu (Schloßvogteigericht) eesistuja.
Vaata Linn ja Lossifoogt
Lossifoogtikohus
Lossifoogtikohus (Revalsches Dom-Schloß-Vogtei-Gericht) oli Toompea linna valitsus- ja kohtuorgan.
Vaata Linn ja Lossifoogtikohus
Magass
Presidendipalee Magassis Magass on Inguššia pealinn Venemaal.
Vaata Linn ja Magass
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Linn ja Majandus
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Vaata Linn ja Mesopotaamia
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Linn ja Narva
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Linn ja Norra keel
Nutilinn
Tark linn ehk nutikas linn ehk nutilinn on arenguvisioon integreerida linnas mitut info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendust, et turvaliselt juhtida linna osasid - linna vara, kohalike osakondade infosüsteeme, koole, raamatukogusid, transpordisüsteeme, haiglaid, elektrijaamu, õiguskaitset ja muid ühiskondlike teenuseid.
Vaata Linn ja Nutilinn
Omavalitsusüksus
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.
Vaata Linn ja Omavalitsusüksus
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Vaata Linn ja Oslo
Oswald Spengler
Oswald Spengler (29. mai 1880 Blankenburg (Harz) – 8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.
Vaata Linn ja Oswald Spengler
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Linn ja Otepää
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Linn ja Paide
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Linn ja Paldiski
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Vaata Linn ja Pank
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Linn ja Pariis
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Linn ja Pärnu
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Linn ja Põllumajandus
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Linn ja Põltsamaa
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Linn ja Pealinn
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata Linn ja Petserimaa
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Linn ja Prantsuse keel
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Linn ja Raad
Raekoda
Raekoda on endisaegne rae ametihoone, kus toimusid või toimuvad linnavalitsuse istungid.
Vaata Linn ja Raekoda
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Vaata Linn ja Rahvaarv
Rahvastik
Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).
Vaata Linn ja Rahvastik
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Linn ja Rakvere
Riia õigus
Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.
Vaata Linn ja Riia õigus
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Linn ja Rooma
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Linn ja Rooma riik
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Linn ja Rootsi keel
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Linn ja Saksa keel
Sarpsborg
Sarpsborg on Norra Fredrikstad/Sarpsborgi asula Sarpsborgi vallale kuuluv osa, Sarpsborgi valla ja endise Østfoldi maakonna halduskeskus.
Vaata Linn ja Sarpsborg
Slumm
url-olek.
Vaata Linn ja Slumm
Solna vald
Solna on vald Rootsis Stockholmi läänis ja Upplandi maakonnas.
Vaata Linn ja Solna vald
Stavanger
Stavanger on linn Norras, Rogalandi maakonna keskus.
Vaata Linn ja Stavanger
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Linn ja Stockholm
Sundbybergi vald
Sundbybergi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Stockholmi läänis.
Vaata Linn ja Sundbybergi vald
Supermarket
Supermarket ehk kaubahall (ka: selvehall) on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on 300–2500 m2 ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.
Vaata Linn ja Supermarket
Sydney
Kulgevideo Sydney sadamast 2021. aasta märtsis Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn.
Vaata Linn ja Sydney
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Linn ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Linn ja Tartu
Tšekalin
Tšekalin on linn Venemaal Tula oblastis Suvorovi rajoonis.
Vaata Linn ja Tšekalin
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18.
Vaata Linn ja Tööstuslik pööre
Tønsberg
Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.
Vaata Linn ja Tønsberg
Teise astme linn
Teise astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli 10 000 – 50 000 elanikku.
Vaata Linn ja Teise astme linn
Tempel
Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda.
Vaata Linn ja Tempel
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Vaata Linn ja Tigris
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Linn ja Toompea
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Vaata Linn ja Trondheim
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Vaata Linn ja Tsivilisatsioon
Vabrik
Bertha Evelyn Jaques, "Tehased Chicago jõel" (kuivnõel, 1904) Vabrik või tehas (vanasti manufaktuur) on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad.
Vaata Linn ja Vabrik
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Vaata Linn ja Vald
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Linn ja Valga (Liivimaa)
Vallasisene linn
Üks vallasisestest linnadest on Jõhvi Vallasisene linn on linnaline asula Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust ning kuulub valla koosseisu.
Vaata Linn ja Vallasisene linn
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Linn ja Vallikraav
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Linn ja Vana-Kreeka
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Vaata Linn ja Vana-Pärnu
Vaxholmi vald
Vaxholmi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Stockholmi läänis Stockholmist kirdes.
Vaata Linn ja Vaxholmi vald
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Linn ja Võru
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Linn ja Vene keel
Verhojansk
thumb Verhojansk on linn Venemaa idaosas Sahha Vabariigis Verhojanski ulussis Jana jõe paremal kaldal.
Vaata Linn ja Verhojansk
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Linn ja Viljandi
Volgogradi oblast
Volgogradi oblast (aastail 1936–1961 Stalingradi oblast) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Lõuna föderaalringkonnas.
Vaata Linn ja Volgogradi oblast
1296
1296.
Vaata Linn ja 1296
1977
1977.
Vaata Linn ja 1977
Vaata ka
Linnad
- Linn
- Suurlinnapiirkond
Linnageograafia
- Küla
- Kanjontänav
- Keskuskohtade teooria
- Linn
- Linnageograafia
- Pendelränne
- Suurlinn
- Suurlinnapiirkond
- Transpordigeograafia
Tuntud ka kui Stad, Stadt.