Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Imetajad ja Linnud
Imetajad ja Linnud on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Alalõualuu, Carl von Linné, Erütrotsüüt, Hambad, Jämesool, Juura (geoloogia), Küünis, Keelikloomad, Klass (bioloogia), Kolju, Kopsud, Loomad, Magu, Nahk, Närvisüsteem, Peensool, Roomajad, Söögitoru, Süda, Süljenäärmed, Selgroogsed, Triias, Veri.
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Alalõualuu ja Imetajad · Alalõualuu ja Linnud ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Imetajad · Carl von Linné ja Linnud ·
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Imetajad · Erütrotsüüt ja Linnud ·
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Hambad ja Imetajad · Hambad ja Linnud ·
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Imetajad ja Jämesool · Jämesool ja Linnud ·
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Imetajad ja Juura (geoloogia) · Juura (geoloogia) ja Linnud ·
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Imetajad ja Küünis · Küünis ja Linnud ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Imetajad ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Linnud ·
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Imetajad ja Klass (bioloogia) · Klass (bioloogia) ja Linnud ·
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Imetajad ja Kolju · Kolju ja Linnud ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Imetajad ja Kopsud · Kopsud ja Linnud ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Imetajad ja Loomad · Linnud ja Loomad ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Imetajad ja Magu · Linnud ja Magu ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Imetajad ja Nahk · Linnud ja Nahk ·
Närvisüsteem
access-date.
Imetajad ja Närvisüsteem · Linnud ja Närvisüsteem ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Imetajad ja Peensool · Linnud ja Peensool ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Imetajad ja Roomajad · Linnud ja Roomajad ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Imetajad ja Söögitoru · Linnud ja Söögitoru ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Imetajad ja Süda · Linnud ja Süda ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Imetajad ja Süljenäärmed · Linnud ja Süljenäärmed ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Imetajad ja Selgroogsed · Linnud ja Selgroogsed ·
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Imetajad ja Triias · Linnud ja Triias ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Imetajad ja Linnud ühist
- Millised on sarnasused Imetajad ja Linnud
Võrdlus Imetajad ja Linnud
Imetajad on 84 suhted, samas Linnud 212. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.77% = 23 / (84 + 212).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Imetajad ja Linnud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
