Sisukord
84 suhted: Android (operatsioonisüsteem), Apache HTTP Server, Arch Linux, ARM (arvutiarhitektuur), Assembler, Assemblerkeel, Avatud lähtekood, Blender, BSD, C (programmeerimiskeel), CERT-EE, Coreutils, Debian, Dennis Ritchie, Edubuntu, Estobuntu, Failiedastusprotokoll, Fedora, Free Software Foundation, FreeBSD, Gentoo, Glibc, GNOME, GNU, GNU GPL, Helsingi tehnikaülikool, Itanium, Käsurida, KDE, Ken Thompson, Klaster (infotehnoloogia), Kubuntu, Lähtekood, LibreOffice, Linus Torvalds, Linux (tuum), Linux Mint, Linuxi distributsioon, LXDE, MacOS, Mandriva Linux, Manussüsteem, MariaDB, Microsoft Windows, Mobiiltelefon, Mozilla Firefox, MySQL, NetBSD, Nutitelefon, OpenBSD, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
- Operatsioonisüsteemid
Android (operatsioonisüsteem)
Nokia 7 Plus Android 9.0 Pie väljalaskega Android on tarkvarakomplekt elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi.
Vaata Linux ja Android (operatsioonisüsteem)
Apache HTTP Server
Apache HTTP Server ehk lihtsalt Apache on veebiserver, mis on mänginud olulist rolli veebi arengus.
Vaata Linux ja Apache HTTP Server
Arch Linux
Arch Linux on sõltumatult arendatav Linuxi distributsioon, vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mis toetab Arch Linuxi kasutajate kogukonna ühistööd. Arch Linuxi koostamisel on silmas peetud lihtsust, elegantsi, programmikoodi korrektsust ja minimalismi. Lihtsus on Archi järgi "ilma igasugu mittevajalike lisanditena, täiendusteta või keerukuseta" ja on defineeritud tarkvara arendaja vaatenurgast.
Vaata Linux ja Arch Linux
ARM (arvutiarhitektuur)
ARM (algselt Acorn RISC Machines, hiljem ka Advanced RISC Machines) on kärbitud käsustikuga arvutiarhitektuur, mida arendab ARM Holdings.
Vaata Linux ja ARM (arvutiarhitektuur)
Assembler
Assembler on kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks.
Vaata Linux ja Assembler
Assemblerkeel
pisi Assemblerkeel on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mille käsud vastavad üksüheselt sihtprotsessori masinkoodi käskudele.
Vaata Linux ja Assemblerkeel
Avatud lähtekood
Avatud lähtekood (inglise keeles open source) tähendab avalikku ja vaba juurdepääsu toote lähtekoodile.
Vaata Linux ja Avatud lähtekood
Blender
Blender on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Linux ja Blender
BSD
BSD perekonna toodete kasutamine 2005. aastal BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Bell Labsi UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem.
Vaata Linux ja BSD
C (programmeerimiskeel)
C (hääldus inglispäraselt) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970.
Vaata Linux ja C (programmeerimiskeel)
CERT-EE
CERT Eesti ehk CERT-EE on Riigi Infosüsteemi Ameti operatiivse küberturbe osakond.
Vaata Linux ja CERT-EE
Coreutils
Coreutils on kogum põhilistest GNU faili-, kesta- ja tekstimanipulatsiooniprogrammidest GNU operatsioonisüsteemide jaoks, mis peaksid eksisteerima igas operatsioonisüsteemis.
Vaata Linux ja Coreutils
Debian
Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette.
Vaata Linux ja Debian
Dennis Ritchie
Dennis Ritchie aastal 2011 Dennis MacAlistair Ritchie (9. september 1941 – 12. oktoober 2011) oli USA arvutiteadlane.
Vaata Linux ja Dennis Ritchie
Edubuntu
. Edubuntu (Ubuntu Education Edition) on Linux Ubuntu versioon, mis on välja töötatud õpetajate ja infotehnoloogide koostöös.
Vaata Linux ja Edubuntu
Estobuntu
Estobuntu on Ubuntu baasil koostatud eestikeelne operatsioonisüsteem.
Vaata Linux ja Estobuntu
Failiedastusprotokoll
Failiedastusprotokoll (inglise File Transfer Protocol, FTP) on standardne arvutivõrgu protokoll, mida kasutatakse failide vahetamiseks ja muutmiseks TCP/IP-põhises võrgus, näiteks internetis.
Vaata Linux ja Failiedastusprotokoll
Fedora
Fedora on Linuxi-põhine UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager.
Vaata Linux ja Fedora
Free Software Foundation
FSF logo Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985.
Vaata Linux ja Free Software Foundation
FreeBSD
FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis põlvneb AT&T UNIX-ist läbi BSD.
Vaata Linux ja FreeBSD
Gentoo
Gentoo Linux on Linuxi distributsioon, mis on projekteeritud modulaarsena, portatiivsena ja optimeerituna kasutaja arvutile.
Vaata Linux ja Gentoo
Glibc
GNU C Library ehk glibc on GNU projekti C standardteek (C Standard Library).
Vaata Linux ja Glibc
GNOME
GNOME (nimi tuleb sõnadest GNU Network Object Model Environment) on täielikult vabast tarkvarast koosnev töölauakeskkond – graafiline kasutajaliides, mis töötab koos X.org-i ja arvuti operatsioonisüsteemiga.
Vaata Linux ja GNOME
GNU
GNU projekti logol on gnuu pea GNU (GNU's Not Unix, rekursiivne lühend) on täielikult vabast tarkvarast koosnev UNIXi-laadne operatsioonisüsteem.
Vaata Linux ja GNU
GNU GPL
GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.
Vaata Linux ja GNU GPL
Helsingi tehnikaülikool
Helsingi tehnikaülikool (soome keeles Teknillinen korkeakoulu, rootsi keeles Tekniska högskolan) oli aastatel 1849–2011 Soomes tegutsenud tehnikaülikool.
Vaata Linux ja Helsingi tehnikaülikool
Itanium
Itanium on Inteli loodud 64-bitiste mikroprotsessorite seeria, mis rakendab Intel Itaniumi arhitektuuri (mille nimeks oli varem IA-64).
Vaata Linux ja Itanium
Käsurida
Fedora 15 Käsurida ehk korraldusrida (ingl. Command line interface, CLI) on tekstipõhine kasutajaliides inimese ja arvuti vahel, mille puhul käsud antakse enamasti sisestades tekstkäske.
Vaata Linux ja Käsurida
KDE
KDE Plasma 5.16 kuvatõmmis KDE (inglise keeles K Desktop Environment) on avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, X.org-il ja Waylandil jooksutatav graafilisel kasutajaliidesel põhinev paljude lisaprogrammidega töölauakeskkond.
Vaata Linux ja KDE
Ken Thompson
Kenneth Thompson (sündinud 4. veebruaril 1943) on informaatik, kes on tuntud kui UNIX-i väljatöötamise suur mõjutaja.
Vaata Linux ja Ken Thompson
Klaster (infotehnoloogia)
Chemnitzer Linux Cluster (CLIC) Chemnitzi Tehnikaülikoolis Kobar ehk toorlaenuna klaster on infotehnoloogias kogum omavahel ühendatud arvuteid, mis töötavad ühtse tervikuna.
Vaata Linux ja Klaster (infotehnoloogia)
Kubuntu
Kubuntu on Ubuntu alusel koostatud operatsioonisüsteem, mille peamine erinevus Ubuntust on, et Ubuntus kasutatava töölaua Unity või Gnome asemel kasutatakse töölauda KDE Plasma Desktop.
Vaata Linux ja Kubuntu
Lähtekood
integreeritud arenduskeskkonnas Lähtekood (kõnekeeles kood) on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst, mis kirjeldab arvutile antavaid käske.
Vaata Linux ja Lähtekood
LibreOffice
LibreOffice (lühend LibO) on vaba ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvarapakett, mida arendab koostöös kasutajatega mittetulundusühing The Document Foundation.
Vaata Linux ja LibreOffice
Linus Torvalds
Linus Benedict Torvalds (sündinud 28. detsembril 1969 Helsingis) on Soome-Ameerika tarkvaraarendaja, peamiselt tuntud operatsioonisüsteemi tuuma Linux autorina.
Vaata Linux ja Linus Torvalds
Linux (tuum)
Linuxi kerneli versioon 3.0.0 käivitumas Linux on vabavaraline Unixi-laadne operatsioonisüsteemi tuum, mille arendust alustas Linus Torvalds aastal 1991, ja mida on edasi arendanud ülemaailmne programmeerijate kogukond.
Vaata Linux ja Linux (tuum)
Linux Mint
Linux Mint on Linuxi distributsioon, mida arendab Linux Mint Team.
Vaata Linux ja Linux Mint
Linuxi distributsioon
Pingviin Tux, Linuxi maskott Linuxi (või GNU/Linuxi) distributsioon (slängis ja lühendatult "distro") on Linuxi operatsioonisüsteemil põhinev tarkvarakogumik.
Vaata Linux ja Linuxi distributsioon
LXDE
LXDE on vabatarkvaraline töölauakeskkond, suunatud eelkõige vanematele ja nõrgema riistvaraga arvutitele või uuematele nõrgema riistvaraga seadmetele nagu netbookid ja mobiilseadmed.
Vaata Linux ja LXDE
MacOS
macOS on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb ettevõtte NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep.
Vaata Linux ja MacOS
Mandriva Linux
Mandriva Linux on prantsuse ettevõtte Mandriva arendatav Linuxi distributsioon.
Vaata Linux ja Mandriva Linux
Manussüsteem
uuteri sisust. Tänapäevane manussüsteemi näide Manussüsteem ehk sardsüsteem (ka liitsüsteem) on juhtfunktsioonidega arvuti suurema süsteemi osana.
Vaata Linux ja Manussüsteem
MariaDB
MariaDB on kogukonna arendatav relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem, mis on MySQLi hargmik ning loodud eesmärgiga jääda GNU Üldise Avaliku Litsentsi alusel levitatavaks avatud lähtekoodiga vabavaraks.
Vaata Linux ja MariaDB
Microsoft Windows
Microsoft Windows on USA tehnoloogiaettevõtte Microsoft Corporation operatsioonisüsteemide tootepere personaalarvutitele, serveritele ja manussüsteemidele.
Vaata Linux ja Microsoft Windows
Mobiiltelefon
Nokia 3310 mobiiltelefon Mobiiltelefone 2000. aastate algusest Mobiiltelefon (mobiilne telefon) ehk mobiil ehk taskutelefon (kõnekeeles telo, mobiil, mobla) on kaasaskantav akuga varustatud telefon, millega saab kõnesid pidada raadiotelefonside tugivõrgu kaudu.
Vaata Linux ja Mobiiltelefon
Mozilla Firefox
Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebibrauser, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud.
Vaata Linux ja Mozilla Firefox
MySQL
MySQL on relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem, millesse saab päringud esitada standardiseeritult, vt SQL.
Vaata Linux ja MySQL
NetBSD
NetBSD kuvatõmmis NetBSD on UNIXi-laadne BSD tooteperre kuuluv vaba tarkvara OS.
Vaata Linux ja NetBSD
Nutitelefon
Samsung Galaxy Z Fold Samsung Galaxy Z Flip Nutitelefon (inglise keeles smartphone, smart phone) on mobiiltelefon, millel on personaalarvuti võimekus.
Vaata Linux ja Nutitelefon
OpenBSD
OpenBSD on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis kuulub BSD perekonda ning on keskendunud turvalisusele ja pühendab palju tähelepanu krüpteerimisele.
Vaata Linux ja OpenBSD
OpenSUSE
openSUSE 13.1 ekraanipilt openSUSE (varem SUSE Linux ja SuSE) on Linuxi tuumal põhinev operatsioonisüsteem.
Vaata Linux ja OpenSUSE
Operatsioonisüsteem
Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
Vaata Linux ja Operatsioonisüsteem
Püsivara
Püsivara (inglise keeles firmware) on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara).
Vaata Linux ja Püsivara
Perl
Perl on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mille avaldas 18. detsembril 1987 Larry Wall.
Vaata Linux ja Perl
Personaalarvuti
Lauaarvutikomplekt Personaalarvuti (kasutatud on ka nimetust mikroarvuti) on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.
Vaata Linux ja Personaalarvuti
PHP
PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel.
Vaata Linux ja PHP
Pinumälu
Pinumälu ehk pinu (ka magasin) on andmestruktuur, milles sinna viimasena kantud andmed võetakse esimesena välja.
Vaata Linux ja Pinumälu
POSIX
POSIX, akronüüm ingliskeelsest nimetusest Portable Operating System Interface, on porditava operatsioonisüsteemi IEEE-standard rahvusvahelise standardi koodiga ISO/IEC 9945.
Vaata Linux ja POSIX
Postiloend
Postiloend (inglise mailing list) on e-posti aadresside loend, mis võimaldab saata üht ja sama e-kirja paljudele aadressidele korraga.
Vaata Linux ja Postiloend
PowerPC
IBM PowerPC 601 mikroprotsessor PowerPC (lühend ingliskeelsest nimetusest Performance Optimization With Enhanced RISC – Performance Computing) on POWER-il põhinev käsustik mikroprotsessoritele.
Vaata Linux ja PowerPC
Python (programmeerimiskeel)
Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.
Vaata Linux ja Python (programmeerimiskeel)
Repositoorium
Repositoorium on elektrooniliste õppematerjalide ja õpiobjektide varamu, kus säilitatakse sinna üles laaditud materjale.
Vaata Linux ja Repositoorium
Richard Stallman
Richard Stallman (2019) Richard Matthew Stallman (hüüdnimega RMS; sündinud 16. märtsil 1953) on ameerika informaatik ning hariduselt füüsik.
Vaata Linux ja Richard Stallman
Riigi Infosüsteemi Amet
Riigi Infosüsteemi Amet (lühend RIA; ebakorrektselt Riigi Infosüsteemide Amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev riigiamet, mis koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente.
Vaata Linux ja Riigi Infosüsteemi Amet
Ruuter
Ruuter (Linksys BEFSR41) Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.
Vaata Linux ja Ruuter
Server
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühendatavatele klientidele.
Vaata Linux ja Server
Slackware
Slackware on USA-s arendatav Linuxi distributsioon, vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem.
Vaata Linux ja Slackware
SPARC
Protsessor SPARC T4 SPARC (inglise keeles Scalable Processor Architecture) on kärbitud käsustikul (Reduced instruction set) RISC põhinev protsessoriarhitektuur, mida arendab Sun Microsystems ja mis toodi välja 1987.
Vaata Linux ja SPARC
Superarvuti
IBM Roadrunner oli esimene superarvuti, mis suutis teha üle petafloppi ehk kvadriljoni arvutuse sekundis Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlusvõimsuse, eriti arvutuskiiruse poolest.
Vaata Linux ja Superarvuti
Tahvelarvuti
Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on puutetundliku ekraaniga kaasaskantav personaalarvuti.
Vaata Linux ja Tahvelarvuti
Tarkvara
LibreOffice Writer Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.
Vaata Linux ja Tarkvara
Teek
Teek (ingl. library) on funktsioonide, makrode, klasside, moodulite vms komponentide kogu, mida saab programmis vajadust mööda kasutada.
Vaata Linux ja Teek
Televiisor
Televiisor ehk teler (argikeeles telekas, telku, televusser) on televisiooni vastuvõtuseade, mis muudab raadio teel või kaablivõrgu kaudu saabuva signaali liikuvaks pildiks ja sellega kaasnevaks heliks.
Vaata Linux ja Televiisor
Tuum (informaatika)
Tuum ja infoedastus Tuum ehk kernel on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga.
Vaata Linux ja Tuum (informaatika)
Ubuntu
Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – GNOME, üks veebibrauser – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne.
Vaata Linux ja Ubuntu
UNIX
UNIX on arvuti operatsioonisüsteem, mida arendati aastatel 1963–1969 Bell Laboratories koosseisu kuuluv AT&T grupp – Ken Thompson, Douglas McIlroy, Dennis Ritchie (C-keele rajaja), Joe Ossanna, Rudd Canaday, Brian Kernighan (ditroff, cron).
Vaata Linux ja UNIX
UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
Unixite, BSD, System V, Minixi, Gnu/Linuxi jts. sugulusest UNIXi-laadne operatsioonisüsteem on operatsioonisüsteem, mis ülesehituselt sarnaneb UNIX-iga, kuid kuna viimane on registreeritud kaubamärk, peab vaadeldava OS-i kirjeldamiseks kasutama õiguslikult korrektset sõnastust.
Vaata Linux ja UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
Vabavara
Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.
Vaata Linux ja Vabavara
Wayland
Waylandi asukoht osariigis ja maakonnas pisi Wayland on linn Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis Middlesexi maakonnas, Bostonist umbes 25 km lääne pool.
Vaata Linux ja Wayland
Wayland (protokoll)
Wayland on kommunikatsiooniprotokoll, mis kirjeldab suhtlust kuvaserveri ja selle klientide vahel.
Vaata Linux ja Wayland (protokoll)
X Window System
X.org, endine X Window System (kõnekeeles ka X ja X11), on vabatarkvaraline aknakoostesüsteem ja võrguprotokoll bittrasterkuvaritele, mis on levinud peamiselt UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.
Vaata Linux ja X Window System
X86
Intel Core 2 Duo – x86-ühilduv 64-bitine mitmetuumaline protsessor x86 on käsustike perekond, mis põhineb protsessoril Intel 8086.
Vaata Linux ja X86
Xfce
Xfce on vabatarkvaraline töölauakeskkond UNIXile ja teistele UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, näiteks Linux, BSD ja Solaris.
Vaata Linux ja Xfce
Xubuntu
Xubuntu on Ubuntu Linuxi distributsioon, mis kasutab Xfce töölauda.
Vaata Linux ja Xubuntu
Vaata ka
Operatsioonisüsteemid
- Linux
- Linux (tuum)
- Mobiil-operatsioonisüsteem
- Operatsioonisüsteem
- Operatsioonisüsteemide loend
- Reaalaja operatsioonisüsteem
- Tühi metall
- Tuum (informaatika)
Tuntud ka kui GNU/Linux, Linuks.