Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Linux ja Vabavara

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Linux ja Vabavara

Linux vs. Vabavara

Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.

Sarnasusi Linux ja Vabavara

Linux ja Vabavara on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Apache HTTP Server, BSD, C (programmeerimiskeel), Debian, Free Software Foundation, GNOME, GNU, GNU GPL, KDE, Lähtekood, LibreOffice, Linuxi distributsioon, Microsoft Windows, Mozilla Firefox, MySQL, Perl, PHP, Python (programmeerimiskeel), Richard Stallman, Tarkvara, Teek, X Window System.

Apache HTTP Server

Apache HTTP Server ehk lihtsalt Apache on veebiserver, mis on mänginud olulist rolli veebi arengus.

Apache HTTP Server ja Linux · Apache HTTP Server ja Vabavara · Näe rohkem »

BSD

BSD perekonna toodete kasutamine 2005. aastal BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Bell Labsi UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem.

BSD ja Linux · BSD ja Vabavara · Näe rohkem »

C (programmeerimiskeel)

C (hääldus inglispäraselt) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970.

C (programmeerimiskeel) ja Linux · C (programmeerimiskeel) ja Vabavara · Näe rohkem »

Debian

Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette.

Debian ja Linux · Debian ja Vabavara · Näe rohkem »

Free Software Foundation

FSF logo Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985.

Free Software Foundation ja Linux · Free Software Foundation ja Vabavara · Näe rohkem »

GNOME

GNOME (nimi tuleb sõnadest GNU Network Object Model Environment) on täielikult vabast tarkvarast koosnev töölauakeskkond – graafiline kasutajaliides, mis töötab koos X.org-i ja arvuti operatsioonisüsteemiga.

GNOME ja Linux · GNOME ja Vabavara · Näe rohkem »

GNU

GNU projekti logol on gnuu pea GNU (GNU's Not Unix, rekursiivne lühend) on täielikult vabast tarkvarast koosnev UNIXi-laadne operatsioonisüsteem.

GNU ja Linux · GNU ja Vabavara · Näe rohkem »

GNU GPL

GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

GNU GPL ja Linux · GNU GPL ja Vabavara · Näe rohkem »

KDE

KDE Plasma 5.16 kuvatõmmis KDE (inglise keeles K Desktop Environment) on avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, X.org-il ja Waylandil jooksutatav graafilisel kasutajaliidesel põhinev paljude lisaprogrammidega töölauakeskkond.

KDE ja Linux · KDE ja Vabavara · Näe rohkem »

Lähtekood

integreeritud arenduskeskkonnas Lähtekood (kõnekeeles kood) on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst, mis kirjeldab arvutile antavaid käske.

Lähtekood ja Linux · Lähtekood ja Vabavara · Näe rohkem »

LibreOffice

LibreOffice (lühend LibO) on vaba ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvarapakett, mida arendab koostöös kasutajatega mittetulundusühing The Document Foundation.

LibreOffice ja Linux · LibreOffice ja Vabavara · Näe rohkem »

Linuxi distributsioon

Pingviin Tux, Linuxi maskott Linuxi (või GNU/Linuxi) distributsioon (slängis ja lühendatult "distro") on Linuxi operatsioonisüsteemil põhinev tarkvarakogumik.

Linux ja Linuxi distributsioon · Linuxi distributsioon ja Vabavara · Näe rohkem »

Microsoft Windows

Microsoft Windows on USA tehnoloogiaettevõtte Microsoft Corporation operatsioonisüsteemide tootepere personaalarvutitele, serveritele ja manussüsteemidele.

Linux ja Microsoft Windows · Microsoft Windows ja Vabavara · Näe rohkem »

Mozilla Firefox

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebibrauser, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud.

Linux ja Mozilla Firefox · Mozilla Firefox ja Vabavara · Näe rohkem »

MySQL

MySQL on relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem, millesse saab päringud esitada standardiseeritult, vt SQL.

Linux ja MySQL · MySQL ja Vabavara · Näe rohkem »

Perl

Perl on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mille avaldas 18. detsembril 1987 Larry Wall.

Linux ja Perl · Perl ja Vabavara · Näe rohkem »

PHP

PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel.

Linux ja PHP · PHP ja Vabavara · Näe rohkem »

Python (programmeerimiskeel)

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.

Linux ja Python (programmeerimiskeel) · Python (programmeerimiskeel) ja Vabavara · Näe rohkem »

Richard Stallman

Richard Stallman (2019) Richard Matthew Stallman (hüüdnimega RMS; sündinud 16. märtsil 1953) on ameerika informaatik ning hariduselt füüsik.

Linux ja Richard Stallman · Richard Stallman ja Vabavara · Näe rohkem »

Tarkvara

LibreOffice Writer Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.

Linux ja Tarkvara · Tarkvara ja Vabavara · Näe rohkem »

Teek

Teek (ingl. library) on funktsioonide, makrode, klasside, moodulite vms komponentide kogu, mida saab programmis vajadust mööda kasutada.

Linux ja Teek · Teek ja Vabavara · Näe rohkem »

X Window System

X.org, endine X Window System (kõnekeeles ka X ja X11), on vabatarkvaraline aknakoostesüsteem ja võrguprotokoll bittrasterkuvaritele, mis on levinud peamiselt UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.

Linux ja X Window System · Vabavara ja X Window System · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Linux ja Vabavara

Linux on 84 suhted, samas Vabavara 50. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 16.42% = 22 / (84 + 50).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Linux ja Vabavara. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »