Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Aritmeetika, Arv, Bertrand Russell, Dedekindi lõige, Definitsioon, Eeldus, Ekstensionaalsuse aksioom, Element (matemaatika), Geomeetria, Giuseppe Peano, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Hulk, Kurt Gödel, Lõpmatuse aksioom, Loogika, Matemaatika, Matemaatikafilosoofia, Mõiste, Naturaalarv, Paradoks, Piirväärtus, Predikaat, Propositsioon, Reaalarv, Rudolf Carnap, Russelli paradoks, Tüübiteooria, Tõestus, Tõesus, ..., Teooria, Valikuaksioom, Willard Van Orman Quine. Laienda indeks (3 rohkem) »
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Aritmeetika ja Logitsism · Aritmeetika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Arv ja Logitsism · Arv ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Bertrand Russell ja Logitsism · Bertrand Russell ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Dedekindi lõige
Dedekindi lõige (matemaatik Richard Dedekindi järgi) lineaarselt järjestatud hulgas S on hulga S selline klassijaotus (A, B), et A on allapoole kinnine (see tähendab, hulga A mis tahes elemendi a korral järeldub sellest, et x≤a, et ka x on A element) ning B on ülespoole kinnine (see tähendab, hulga B mis tahes elemendi b korral järeldub sellest, et a≤y, et ka y on B element) ning hulgal A puudub suurim element.
Dedekindi lõige ja Logitsism · Dedekindi lõige ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Definitsioon ja Logitsism · Definitsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Eeldus ja Logitsism · Eeldus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Ekstensionaalsuse aksioom
Ekstensionaalsuse aksioom on aksioom, mille kohaselt hulgad (või klassid), millel on täpselt samad elemendid, on võrdsed.
Ekstensionaalsuse aksioom ja Logitsism · Ekstensionaalsuse aksioom ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Element (matemaatika)
Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.
Element (matemaatika) ja Logitsism · Element (matemaatika) ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Geomeetria ja Logitsism · Geomeetria ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Giuseppe Peano
Giuseppe Peano (27. august 1858 – 20. aprill 1932) oli Itaalia matemaatik ja keeleteadlane.
Giuseppe Peano ja Logitsism · Giuseppe Peano ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Logitsism · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Gottlob Frege ja Logitsism · Gottlob Frege ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Hulk ja Logitsism · Hulk ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Kurt Gödel ja Logitsism · Kurt Gödel ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Lõpmatuse aksioom
Lõpmatuse aksioom on hulgateooria aksioom, mis tagab vähemalt ühe lõpmatu hulga olemasolu.
Lõpmatuse aksioom ja Logitsism · Lõpmatuse aksioom ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Logitsism ja Loogika · Loogika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Logitsism ja Matemaatika · Matemaatika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Logitsism ja Matemaatikafilosoofia · Matemaatikafilosoofia ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Logitsism ja Mõiste · Mõiste ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Logitsism ja Naturaalarv · Naturaalarv ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Paradoks
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.
Logitsism ja Paradoks · Paradoks ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Piirväärtus
pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.
Logitsism ja Piirväärtus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Piirväärtus ·
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Logitsism ja Predikaat · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Predikaat ·
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Logitsism ja Propositsioon · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Propositsioon ·
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Logitsism ja Reaalarv · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Reaalarv ·
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Logitsism ja Rudolf Carnap · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Rudolf Carnap ·
Russelli paradoks
Russelli paradoks on 1901.
Logitsism ja Russelli paradoks · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Russelli paradoks ·
Tüübiteooria
Tüübiteooria on mõne üksiku tüübisüsteemi formaalne esitus ja tüübisüsteemide uurimise valdkond matemaatikas ja informaatikas.
Logitsism ja Tüübiteooria · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tüübiteooria ·
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Logitsism ja Tõestus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõestus ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Logitsism ja Tõesus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõesus ·
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Logitsism ja Teooria · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teooria ·
Valikuaksioom
Valikuaksioom ehk valiku aksioom ehk Zermelo aksioom (inglise keeles axiom of choice, lühend AC) on hulgateooria aksioom, mille kohaselt mittetühjade hulkade mistahes süsteemi korral leidub kujutus, mis seab selle süsteemi igale hulgale vastavusse tema teatava esindaja.
Logitsism ja Valikuaksioom · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Valikuaksioom ·
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Logitsism ja Willard Van Orman Quine · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Willard Van Orman Quine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ühist
- Millised on sarnasused Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Võrdlus Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Logitsism on 63 suhted, samas Philosophy of Mathematics: An Introduction 246. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 10.68% = 33 / (63 + 246).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
