Sarnasusi Lokatiiv ja Uurali algkeel
Lokatiiv ja Uurali algkeel on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Alaltütlev kääne, Grammatika, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Latiiv, Läänemeresoome keeled, Murre, Nimetav kääne, Omastav kääne, Sihitav kääne, Uurali keeled.
Alaltütlev kääne
Alaltütlev kääne ehk ablatiiv on kääne, millega väljendatakse põhiliselt liikumise lähtepunkti.
Alaltütlev kääne ja Lokatiiv · Alaltütlev kääne ja Uurali algkeel ·
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Grammatika ja Lokatiiv · Grammatika ja Uurali algkeel ·
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Indoeuroopa algkeel ja Lokatiiv · Indoeuroopa algkeel ja Uurali algkeel ·
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Indoeuroopa keeled ja Lokatiiv · Indoeuroopa keeled ja Uurali algkeel ·
Latiiv
Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.
Latiiv ja Lokatiiv · Latiiv ja Uurali algkeel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Läänemeresoome keeled ja Lokatiiv · Läänemeresoome keeled ja Uurali algkeel ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Lokatiiv ja Murre · Murre ja Uurali algkeel ·
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Lokatiiv ja Nimetav kääne · Nimetav kääne ja Uurali algkeel ·
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Lokatiiv ja Omastav kääne · Omastav kääne ja Uurali algkeel ·
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Lokatiiv ja Sihitav kääne · Sihitav kääne ja Uurali algkeel ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Lokatiiv ja Uurali keeled · Uurali algkeel ja Uurali keeled ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lokatiiv ja Uurali algkeel ühist
- Millised on sarnasused Lokatiiv ja Uurali algkeel
Võrdlus Lokatiiv ja Uurali algkeel
Lokatiiv on 43 suhted, samas Uurali algkeel 89. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 8.33% = 11 / (43 + 89).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lokatiiv ja Uurali algkeel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: