65 suhted: Ajalugu, Alexander von Humboldt, Alfred Russel Wallace, Atmosfäär, Biogeograafia, Biosfäär, Charles Darwin, Edafoloogia, Evolutsioon, Evolutsiooniõpetus, Friedrich Ratzel, Geograafia, Geoloogia, Geomorfoloogia, Glatsioloogia, Hüdroloogia, Hüdrosfäär, Hoovus, Inimene, Inimgeograafia, Jää, Keskkond, Kivistis, Kliima, Klimatoloogia, Krüosfäär, Kvaternaar, Laamad, Laamtektoonika, Laine, Limnoloogia, Litosfäär, Liustik, Looduskaitse, Loodusteadus, Loodusteadused, Loodusvarad, Loomad, Maa, Maastikuökoloogia, Maastikuteadus, Mandrijää, Meteoroloogia, Muld, Mullateadus, Mullateke, Okeanograafia, Ookean, Oruliustik, Paleogeograafia, ..., Paleoklimatoloogia, Pedoloogia, Pedosfäär, Pinnavorm, Taimed, Taimegeograafia, Takson, Tartu Ülikool, Temperatuur, Teooria, Uniformism, Vana-Kreeka, Weichseli jäätumine, Wilsoni tsükkel, Zoogeograafia. Laienda indeks (15 rohkem) »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alexander von Humboldt
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »
Alfred Russel Wallace
Alfred Russel Wallace (8. jaanuar 1823 – 7. november 1913) oli inglise loodusteadlane, geograaf ja antropoloog.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Alfred Russel Wallace · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Biogeograafia
Saared on biogeograafia jaoks parimad uurimisobjektid Biogeograafia on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Biogeograafia · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Biosfäär · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Edafoloogia
Edafoloogia uurib mulda, kui taimede kasvukeskkonda.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Edafoloogia · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Evolutsiooniõpetus
Evolutsiooni tutvustav stoppkaader-film "Fifty Million Years Ago" (1925) Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Evolutsiooniõpetus · Näe rohkem »
Friedrich Ratzel
Friedrich Ratzel (30. august 1844 Karlsruhe, Badeni suurhertsogiriik – 9. august 1904 Ammerland) oli saksa geograaf ja etnograaf.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Friedrich Ratzel · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Geograafia · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Geoloogia · Näe rohkem »
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Glatsioloogia · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Hoovus · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Inimene · Näe rohkem »
Inimgeograafia
A-hepatiidi levik maailmas. MeditsiinigeograafiaInimgeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul, regionaalsel ja maailma tasandil ruumis ja ajas.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Inimgeograafia · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Jää · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Keskkond · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Kivistis · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Kliima · Näe rohkem »
Klimatoloogia
Klimatoloogia ehk kliimateadus (ka ilmastikuteadus) on loodusgeograafia haru, mis tegeleb eri paikade kliima uurimisega.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Klimatoloogia · Näe rohkem »
Krüosfäär
Igikelts Krüosfäär on geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Krüosfäär · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Laamad
Laamad võib tähendada mitut sõna mitmuses.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Laamad · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Laine · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Litosfäär · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Liustik · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Loodusvarad · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Loomad · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Maa · Näe rohkem »
Maastikuökoloogia
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Maastikuökoloogia · Näe rohkem »
Maastikuteadus
Maastikuteadus on ühtaegu inimgeograafia ja loodusgeograafia haru, mis käsitleb maastikke kui looduskomplekse (maastikusfääri koostisosi), uurib nende ehitust, teket, arenemist, paiknemise seaduspärasusi, liigitust ja muutumist inimtegevuse tagajärjel.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Maastikuteadus · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Mandrijää · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Muld · Näe rohkem »
Mullateadus
Mullaprofiil Mullateadus ehk mullandus on teadusharu, mis uurib mulda kui loodusvara, selle tekkimist, klassifitseerimist arenemist, koostist, omadusi, režiime, kaardistamist, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Mullateadus · Näe rohkem »
Mullateke
Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees on biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Mullateke · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Ookean · Näe rohkem »
Oruliustik
Šveitsis asuv Aletschi liustik on oruliustik Oruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Oruliustik · Näe rohkem »
Paleogeograafia
Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Paleogeograafia · Näe rohkem »
Paleoklimatoloogia
Paleoklimatoloogia on paleokliimat ja selle muutumist uuriv teadusharu.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Paleoklimatoloogia · Näe rohkem »
Pedoloogia
Pedoloogia uurib mulda tema looduslikus olekus eelkõige geneesi, morfoloogia, klassifitseerimise ja leviku kaudu.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Pedoloogia · Näe rohkem »
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Pedosfäär · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Taimed · Näe rohkem »
Taimegeograafia
Taimegeograafia ehk fütogeograafia on botaanika haru, samuti biogeograafia haru, mis tegeleb taimede levilate ja leviku uurimisega.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Taimegeograafia · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Takson · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Teooria · Näe rohkem »
Uniformism
Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Uniformism · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Wilsoni tsükkel
Wilsoni tsükkel on ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Wilsoni tsükkel · Näe rohkem »
Zoogeograafia
Zoogeograafia ehk loomageograafia on zooloogia haru, samuti biogeograafia haru, mis tegeleb loomade levilate ja leviku uurimisega.
Uus!!: Loodusgeograafia ja Zoogeograafia · Näe rohkem »