Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Konuvaglad ja Loomad
Konuvaglad ja Loomad on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Bilateraalne sümmeetria, Keraskärssussid, Konuvaglad, Liik (bioloogia), Riik (bioloogia), Taksonoomia.
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Bilateraalne sümmeetria ja Konuvaglad · Bilateraalne sümmeetria ja Loomad ·
Keraskärssussid
Keraskärssussid ehk priapuliidid (Priapulida) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss.
Keraskärssussid ja Konuvaglad · Keraskärssussid ja Loomad ·
Konuvaglad
Konuvaglad ehk sipunkuliidid (Sipuncula) on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144–320 liiki.
Konuvaglad ja Konuvaglad · Konuvaglad ja Loomad ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Konuvaglad ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Loomad ·
Riik (bioloogia)
Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus.
Konuvaglad ja Riik (bioloogia) · Loomad ja Riik (bioloogia) ·
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Konuvaglad ja Loomad ühist
- Millised on sarnasused Konuvaglad ja Loomad
Võrdlus Konuvaglad ja Loomad
Konuvaglad on 8 suhted, samas Loomad 113. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 4.96% = 6 / (8 + 113).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Konuvaglad ja Loomad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
