Sisukord
62 suhted: Abwehr, Alampolkovnik, Auleegioni orden, Berliin, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti mark, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti Punase Risti teenetemärk, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Eesti suursaadik Saksamaal, Eesti Suursaatkond Berliinis, Ekstern, Esimene maailmasõda, Friedrich Kuhlbars, II Rzeczpospolita, Juunipööre, Kaitseväe Akadeemia, Kaja (ajaleht), Kapten, Karl Selter, Käsundusohvitser, Köln, Kindralstaap, Kolmas riik, Kolonel, Kolonelleitnant, Korporatsioon Sakala, Kotkaristi teenetemärk, Lääne-Saksamaa, Leebiku vald, Liivimaa kubermang, Nooremleitnant, Otto Strandman, Poola taassünni orden, Rahvusarhiiv, Riigivanem, Rumeenia Kuningriik, Sakala Üksik Jalaväepataljon, Saksa Riigi kapitulatsiooniakt, Saksamaa, Soome Valge Roosi Rüütliordu, Tallinn, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Teine maailmasõda, Ungari kuningriik, Vabadusrist, Vabadussõda, Valgetähe teenetemärk, Väegrupp Nord, ... Laienda indeks (12 rohkem) »
Abwehr
Abwehr (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 1920–1944.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Abwehr
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Alampolkovnik
Auleegioni orden
Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 19. mail 1802.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Auleegioni orden
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Berliin
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti kaitsevägi
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti mark
Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti okupeerimine 1940.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti Punase Risti teenetemärk
V klassi Punase Risti teenetemärk Eesti Punase Risti teenetemärk (kuni 1936. aastani Eesti Punase Risti mälestusmärk) on 1920.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti Punase Risti teenetemärk
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Eesti suursaadik Saksamaal
Eesti suursaadik Saksamaal on Eesti volitatud suursaadik Saksamaal.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti suursaadik Saksamaal
Eesti Suursaatkond Berliinis
Eesti Suursaatkond Berliinis on Berliinis aadressil Hildebrandstraße 5 asuv Eesti suursaatkond Saksamaal.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Eesti Suursaatkond Berliinis
Ekstern
Ekstern (ladina sõnast externus 'väline') on õpilane (eriti üliõpilane), kes õpib iseseisvalt ja sooritab (lõpu)eksameid õppeasutuses, ilma et oleks seal õppinud.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Ekstern
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Esimene maailmasõda
Friedrich Kuhlbars
Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Konrad Mägi. Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild, Fritz Klüse; 17. august 1841 Uniküla, Laatre vald, Sangaste kihelkond, Tartumaa – 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Friedrich Kuhlbars
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Ludvig Jakobsen ja II Rzeczpospolita
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Juunipööre
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kaitseväe Akadeemia
Kaja (ajaleht)
Kaja oli päevaleht, mis ilmus Tallinnas aastatel 1919–1935 algul Eesti Maarahva Liidu ja hiljem Põllumeestekogude häälekandjana.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kaja (ajaleht)
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kapten
Karl Selter
Välisministrid Karl Selter (kübaraga) ja Joachim von Ribbentrop (ees vasakul) Berliinis 7. juunil 1939 Karl Selter (24. juuni 1898 Puhmu küla, Kapu vald – 31. jaanuar 1958 Genf) oli Eesti jurist, diplomaat ja poliitik.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Karl Selter
Käsundusohvitser
Käsundusohvitser ehk adjutant on kõrgema ülema või asutuse antud eriülesandeid täitev ohvitser.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Käsundusohvitser
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Köln
Kindralstaap
Kindralstaap on sõjaväe keskne juhtorgan ning sõjaväe operatiivjuhtimise põhiorgan paljudes riikides.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kindralstaap
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kolmas riik
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kolonel
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kolonelleitnant
Korporatsioon Sakala
Õppursõdurite monumendi juurde (24. veebruar 2015) Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Korporatsioon Sakala
Kotkaristi teenetemärk
III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Kotkaristi teenetemärk
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Lääne-Saksamaa
Leebiku vald
Leebiku vald (saksa keeles Gemeinde Abenkat) oli vald Helme kihelkonnas Viljandimaal ja Valga maakonnas.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Leebiku vald
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Liivimaa kubermang
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Nooremleitnant
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Otto Strandman
Poola taassünni orden
Poola taassünni orden Poola taassünni orden (poola keeles Order Odrodzenia Polski või Polonia Restituta) on tsiviil- ja sõjateenete eest antav Poola autasu (orden).
Vaata Ludvig Jakobsen ja Poola taassünni orden
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Rahvusarhiiv
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Riigivanem
Rumeenia Kuningriik
Rumeenia Kuningriik (rumeenia: Regatul României) oli konstitutsiooniline monarhia, mis eksisteeris 13.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Rumeenia Kuningriik
Sakala Üksik Jalaväepataljon
Sakala Üksik Jalaväepataljon oli Eesti sõjaväeosa asukohaga Viljandis.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Sakala Üksik Jalaväepataljon
Saksa Riigi kapitulatsiooniakt
7. mail 1945 Reimsis sõlmitud kapitulatsiooniakt. Saksa Riigi relvajõudude nimel on alla kirjutanud Alfred Jodl. Saksa Riigi kapitulatsiooniakt sõlmiti Lääneliitlaste ekspeditsioonkorpuse ja Saksa Riigi Relvajõudude Ülemjuhatuse (OKW) vahel 7.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Saksa Riigi kapitulatsiooniakt
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Saksamaa
Soome Valge Roosi Rüütliordu
Soome Valge Roosi Rüütliordu Soome Valge Roosi Rüütliordu (soome keeles Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunta; rootsi keeles Finlands Vita Ros' orden) on ühendus Soome Vabariigis, mille liikmeks võtmisega autasustatakse silmapaistvate teenetega tsiviilisikuid ja sõjaväelasi.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Soome Valge Roosi Rüütliordu
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Tallinn
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peahoone Tallinnas Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hooned (kuue- ja kahekorruseline) Rävala pst ääres Tallinnas Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (ametlik lühend TLÜ AR) on teadusraamatukogu, mis asutati aprillis 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguna.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Teine maailmasõda
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Ungari kuningriik
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Vabadusrist
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Vabadussõda
Valgetähe teenetemärk
Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Valgetähe teenetemärk
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Väegrupp Nord
Väliseestlased
Väliseestlased ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Väliseestlased
Võitleja
Võitleja on aastast 1952 ilmuv eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate globaalne väljaannehttp://kultuur.elu.ee/ke494_lindaja.htm (vaadatud 19.02.2013).
Vaata Ludvig Jakobsen ja Võitleja
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Venemaa Keisririik
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Ludvig Jakobsen ja Viljandimaa
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Ludvig Jakobsen ja Wehrmacht
1. Jalaväerügement
1.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 1. Jalaväerügement
11. detsember
11.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 11. detsember
1893
1893.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 1893
1961
1961.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 1961
29. mai
29.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 29. mai
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 5. Üksik Jalaväepataljon
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
Vaata Ludvig Jakobsen ja 6. Üksik Jalaväepataljon
Tuntud ka kui Ludvig-Karl Jakobsen.