Sisukord
130 suhted: Antonio Salieri, Arnold Alšvang, Arnold Ravel, Austria keisririik, Čechy, Õhtumaade muusikalugu I, Beethoven (Mähler), Beethoveni monument (Bonn), Bel canto, Berliin, Bonn, Bonni ülikool, Bratislava, Cambridge'i Ülikool, Carl Maria von Weber, Carl Philipp Emanuel Bach, Christian Gottlob Neefe, Christoph Willibald Gluck, Dirigent, Don Giovanni, Edinburgh, Fantaasia (muusika), Ferenc Liszt, Fidelio, Filoloogia, Franz Schubert, Friedrich Schiller, Fulda, Fuuga, Generaalbass, Georg Friedrich Händel, Glenn Gould, Gotthold Ephraim Lessing, Helilooja, Hildesheim, Homeros, Instrumentaalkontsert, Itaalia keel, Johann Georg Albrechtsberger, Johann Wolfgang von Goethe, Johannes Semper, Joseph Haydn, Joseph Karl Stieler, Kassel, Kölni kuurvürstkond, Keelpillikvartett, Keelpillitrio, Klassikaline muusika, Klaver, Klaverikontsert, ... Laienda indeks (80 rohkem) »
- Sündinud 1770
Antonio Salieri
Antonio Salieri Joseph Willibrod Mähleri maalil Antonio Salieri (18. august 1750 Legnago – 7. mai 1825 Viin) oli itaalia päritolu saksa helilooja ja dirigent.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Antonio Salieri
Arnold Alšvang
Arnold Alšvang (vene keeles Арнолд Александрович Алшванг; 1. oktoober (vkj 19. september) 1898 Kiiev – 28. juuli 1960 Moskva) oli Ukraina muusikateadlane, aastast 1944 doktor.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Arnold Alšvang
Arnold Ravel
Arnold Ravel (6. august 1925 – 28. juuli 2009) oli eesti tõlkija ja toimetaja.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Arnold Ravel
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Austria keisririik
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Čechy
Õhtumaade muusikalugu I
"Õhtumaade muusikalugu I" on 1998.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Õhtumaade muusikalugu I
Beethoven (Mähler)
„Beethoven“ on saksa kunstniku Joseph Willibrord Mähleri (1778–1860) teos.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Beethoven (Mähler)
Beethoveni monument (Bonn)
Beethoveni monument on Saksamaal Bonni Münsterplatzil helilooja Ludwig van Beethoveni 75.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Beethoveni monument (Bonn)
Bel canto
Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Bel canto
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Berliin
Bonn
Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Bonn
Bonni ülikool
Bonni ülikool on üks Saksamaa suuremaid ja tähtsamaid ülikoole.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Bonni ülikool
Bratislava
Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Bratislava
Cambridge'i Ülikool
Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Cambridge'i Ülikool
Carl Maria von Weber
pisi Carl Maria Friedrich Ernst von Weber (18./19. november 1786 Eutin, Holstein – 4.-5. juuni 1826 London) oli saksa helilooja, dirigent, muusikakriitik, pianist ja kitarrist, üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Carl Maria von Weber
Carl Philipp Emanuel Bach
Carl Philipp Emanuel Bach (8. märts 1714 Weimar – 14. detsember 1788 Hamburg) oli Saksamaa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi kuulsaim poeg.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Carl Philipp Emanuel Bach
Christian Gottlob Neefe
Christian Gottlob Neefe (5. veebruar 1748 Chemnitz – 26. jaanuar 1798 Dessau) oli saksa helilooja, organist, kapellmeister ja muusikateadlane.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Christian Gottlob Neefe
Christoph Willibald Gluck
Christoph Willibald von Gluck (2. juuli 1714 – 15. november 1787) oli saksa helilooja.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Christoph Willibald Gluck
Dirigent
Soome dirigent Sasha Mäkilä Dirigent (ladina keeles dirigens 'suunama') ehk orkestri- või koorijuht on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Dirigent
Don Giovanni
„Don Giovanni” (itaaliakeelne originaalipealkiri Il dissoluto punito, ossia Il Don Giovanni – Liiderdaja karistus ehk Don Giovanni) on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (K 527, opera buffa) kahes vaatuses Lorenzo Da Ponte libretole, mis osaliselt baseerub helilooja Giovanni Gazzanigale Don Juani legendide alusel kirjutatud Giovanni Bertati libretole "Don Giovanni Tenerio" (1787).
Vaata Ludwig van Beethoven ja Don Giovanni
Edinburgh
Edinburgh (eestikeelne hääldus, ingliskeelne hääldus) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Edinburgh
Fantaasia (muusika)
Fantaasia (muusika) on muusikažanr.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Fantaasia (muusika)
Ferenc Liszt
Ferenc Liszt (foto: Félix Nadar) Liszt Ferenci parafraas Verdi ooperile "Rigoletto". Esitab János Balázs. Ferenc Liszt (ka Franz Liszt; 22. oktoober 1811 Doborján, Ungari kuningriik (tänapäeval Raiding, Austria) – 31. juuli 1886 Bayreuth, Baieri kuningriik) oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Ferenc Liszt
Fidelio
"Fidelio" (originaalis Fidelio oder Leonore, Die Triumph der ehelichen Liebe; "Fidelio ehk Leonore, Abielulise armastuse triumf") on Ludwig van Beethoveni ooper (op. 72) algselt kolmes, hiljem kahes vaatuses Joseph von Sonnleithneri libretole (1805) Jean-Nicolas Bouilly poolt Pierre Gaveaux’le kirjutatud libreto "Léonore ou l’amour conjugal" (1798) järgi.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Fidelio
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Filoloogia
Franz Schubert
Wilhelm August Riederi maal 1875. aastast, tehtud ta enda 1825. aasta akvarelli järgi pisi Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund (tänapäeval Viin) – 19. november 1828 Wieden (tänapäeval Viin)) oli Austria helilooja.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Franz Schubert
Friedrich Schiller
Friedrich Schiller Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Friedrich Schiller
Fulda
Fulda on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Fulda
Fuuga
Fuuga (ladina keeles fuga, põgenemine) on muusikas 16.–18.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Fuuga
Generaalbass
Alumises reas on nummerdatud bass ja ülemises harmoonia, mida selle järgi mängitakse Generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'katkematu bass') ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Generaalbass
Georg Friedrich Händel
Georg Friedrich Händel (Suurbritannia alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich HendelDean, lk 1; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Georg Friedrich Händel
Glenn Gould
Glenn Gould Glenn Herbert Gould (25. september 1932 Toronto – 4. oktoober 1982 Toronto) oli Kanada pianist, kellest kujunes üks 20.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Glenn Gould
Gotthold Ephraim Lessing
Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Gotthold Ephraim Lessing
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Helilooja
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Hildesheim
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Homeros
Instrumentaalkontsert
Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Instrumentaalkontsert
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Itaalia keel
Johann Georg Albrechtsberger
Albrechtsberger Leopold Kupelwieseri maalil Johann Georg Albrechtsberger (3. veebruar 1736 Klosterneuburg – 7. märts 1809 Viin) oli austria helilooja, muusikateoreetik ja -pedagoog.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Johann Georg Albrechtsberger
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Johann Wolfgang von Goethe
Johannes Semper
Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Johannes Semper
Joseph Haydn
Haydni keelpillikvartett nr. 42 C major, Op. 54, Nr. 2, Hob.III-57 Franz Joseph Haydn (31. märts 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin), rohkem tuntud kui Joseph Haydn, oli Austria helilooja, üks klassitsismiajastu viljakamaid ja tähtsamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Joseph Haydn
Joseph Karl Stieler
Joseph Karl Stieler (1. november 1781 Mainz – 9. aprill 1858 München) oli sakslasest maalikunstnik.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Joseph Karl Stieler
Kassel
Kassel on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Kassel
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Kölni kuurvürstkond
Keelpillikvartett
Tallinna keelpillikvartett esinemas Keelpillikvartett on instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Keelpillikvartett
Keelpillitrio
Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillitrio on instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb kolmest keelpillist.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Keelpillitrio
Klassikaline muusika
Klassikaline muusika laiemas tähenduses on muusika,.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Klassikaline muusika
Klaver
Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Klaver
Klaverikontsert
Klaverikontsert on instrumentaalkontsert sümfooniaorkestrile ja sooloklaverile.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Klaverikontsert
Klaverikvartett
Klaverikvartett on kammermuusika teos klaverile ja kolmele muule instrumendile.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Klaverikvartett
Klaveritrio
Klaveritrio on instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb klaverist ja kahest muust pillist.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Klaveritrio
Klavessiin
Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).
Vaata Ludwig van Beethoven ja Klavessiin
Kontrafagott
Kontrafagott on puupuhkpill, mis kõlab fagotist ühe oktavi võrra madalamalt.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Kontrafagott
Kontrapunkt
Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Kontrapunkt
Kurtus
Kurtus on võimetus kuulda helisid.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Kurtus
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Ladina keel
Lodewijk van Beethoven
Lodewijk van Beethoven (saksapäraselt Ludwig van Beethoven, 5. jaanuar 1712 Mechelen – 24. detsember 1773 Bonn) oli flaami bassilaulja ja kapellmeister Kölni kuurvürsti õukonnas, helilooja Ludwig van Beethoveni vanaisa.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Lodewijk van Beethoven
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja London
Luigi Cherubini
Luigi Cherubini (14. september 1760 – 15. märts 1842) oli itaalia helilooja, kes veetis suurema osa oma tööelust Prantsusmaal.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Luigi Cherubini
Maksatsirroos
Vasakul on normaalne ja paremal haigestunud maks Maksatsirroos (ladina keeles cirrhosis hepatis) on krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Maksatsirroos
Mandoliin
Mandoliin on ümara- või lamedapõhjalise kõlakastiga, sõrmlaua ja harilikult nelja samale kõrgusele häälestatud keelepaariga väike kaheksakeeleline keelpill.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Mandoliin
Masendus
Masendus on sünge ja rõhuv emotsioon, mis mõjutab inimese mõtteid ja käitumist.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Masendus
Melanhoolia
Mees, kelle nägu väljendab melanhooliat. Joonistus, u 1789 Melanhoolia (melaina chole; melas, 'must' ja cholē, 'sapp') oli mõiste vanaaja ja keskaja meditsiinis.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Melanhoolia
Metsasarv
Metsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Metsasarv
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Missa
Missa solemnis
Missa solemnis tähendab ladina keeles "püha missat" ja seda on kasutatud missat esitavate muusikateoste nimetusena.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Missa solemnis
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Moskva
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Napoleon I
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Ooper
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Oratoorium
Organist
Organist Organist ehk orelimängija on instrumentalist, kes kasutab heliloomingu esitamiseks orelit.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Organist
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Pariis
Pianist
Ferenc Liszt Pianist ehk klaverimängija on instrumentalist, kelle mängitav pill on klaver.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Pianist
Pikoloflööt
Pikoloflööt (itaalia flauto piccolo 'väike flööt') on puupuhkpill, flöödi "väikeveli".
Vaata Ludwig van Beethoven ja Pikoloflööt
Plutarchos
Plutarchos "Paralleelsete elulugude" Jacques Amyot' prantsuse tõlke 1565. aasta väljaandes Plutarchos (vanakreeka Πλούταρχος), pärast Rooma kodanikuks saamist Lucius Mestrius Plutarchus (Μέστριος Πλούταρχος), (u 50 – 120 pKr Chaironeias), oli Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Plutarchos
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Polüfoonia
Polonees
Polonees on 3/4 taktimõõdus ballitants, mis oli eriti populaarne 18. sajandil.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Polonees
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Praha
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Prantsusmaa
Prelüüd
Algusosa Chopini prelüüdist Prelüüd ehk eelmäng (prantsuse keeles prélude, ladina keeles praeludium, saksa keeles Präludium, itaalia keeles preludio) on muusikateose sissejuhatus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Prelüüd
Princeton
Princeton on linn Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis Merceri maakonnas.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Princeton
Princetoni Ülikool
Princetoni Ülikool on eraülikool, mis asub USA New Jersey osariigi Princetoni piirkonna kolmes maakonnas.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Princetoni Ülikool
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Rõuged
Richard Wagner
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig – 13. veebruar 1883 Veneetsia) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Richard Wagner
Robert Schumann
Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Robert Schumann
Romain Rolland
Romain Rolland (29. jaanuar 1866 – 30. detsember 1944) oli prantsuse kirjanik.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Romain Rolland
Rondo
Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Rondo
Sümfoonia
Ludwig van Beethoveni 3. sümfoonia käsikirja tiitelleht, millelt autor kraapis maha pühenduse Napoleonile sümfoonia nr 36 "Linz" Helilooja Thomas Ludwig dirigeerib sümfooniaorkestrit Sümfoonia (kreeka keeles σύμφωνος sýmphōnos 'kokkukõlav, harmooniline'; itaalia keeles sinfonia) on muusikažanr, millesse kuuluvad erineva muusikavormi ja esituskoosseisuga, tavaliselt ilma solistita instrumentaalmuusika teosed.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Sümfoonia
Sonaaditsükkel
Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Sonaaditsükkel
Sonaat
Sonaat on instrumentaalmuusika žanr.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Sonaat
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Tšello
Tüüfus
Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Tüüfus
Toomas Siitan
Toomas Siitan (2018) Toomas Siitan (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Toomas Siitan
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Tuberkuloos
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Valgustusajastu
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Viin
Viini klassikaline koolkond
Haydni loomingu esitus 1808. aastal Alte Universitätis Viinis Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Viini klassikaline koolkond
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Viiul
William F. Buckley juunior
William Frank Buckley juunior (24. november 1925 New York – 27. veebruar 2008) oli Ameerika Ühendriikide publitsist ja ajakirjanik.
Vaata Ludwig van Beethoven ja William F. Buckley juunior
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Vaata Ludwig van Beethoven ja William Shakespeare
Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Vaata Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart
16. detsember
16.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 16. detsember
1770
1770.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1770
1788
1788.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1788
1795
1795.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1795
1796
1796.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1796
1797
1797.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1797
1798
1798.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1798
1800
1800.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1800
1801
1801.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1801
1802
1802.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1802
1803
1803.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1803
1804
1804.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1804
1805
1805.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1805
1806
1806.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1806
1807
1807.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1807
1808
1808.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1808
1809
1809.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1809
1811
1811.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1811
1812
1812.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1812
1814
1814.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1814
1817
1817.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1817
1818
1818.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1818
1819
1819.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1819
1820
1820.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1820
1823
1823.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1823
1827
1827.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 1827
26. märts
26.
Vaata Ludwig van Beethoven ja 26. märts
Vaata ka
Sündinud 1770
- Adam Johann von Krusenstern
- Aleksandr Balašov
- Alexandre Brongniart
- Bertel Thorvaldsen
- Charles-André Merda
- Elizabeth (Suurbritannia printsess)
- Friedrich Hölderlin
- Friedrich Wilhelm III
- Georg Wilhelm Friedrich Hegel
- Ignaz Döllinger
- Karl August Senff
- Karl Morgenstern
- Karl von Bistram
- Luís Vaz Pereira Pinto Guedes
- Ludwig van Beethoven
- Thomas Johann Seebeck
- William Wordsworth
Tuntud ka kui Beethoven.