Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Luterlus ja Rzeczpospolita

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Luterlus ja Rzeczpospolita

Luterlus vs. Rzeczpospolita

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana. Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Sarnasusi Luterlus ja Rzeczpospolita

Luterlus ja Rzeczpospolita on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Kalvinism, Katoliiklus, Katoliku kirik, Konfessioon, Ladina keel, Liivimaa, Protestantism, Reformatsioon, Rootsi.

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Kalvinism ja Luterlus · Kalvinism ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Katoliiklus ja Luterlus · Katoliiklus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Katoliku kirik ja Luterlus · Katoliku kirik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Konfessioon

Ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka.

Konfessioon ja Luterlus · Konfessioon ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Ladina keel ja Luterlus · Ladina keel ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Liivimaa ja Luterlus · Liivimaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Luterlus ja Protestantism · Protestantism ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Luterlus ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Luterlus ja Rootsi · Rootsi ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Luterlus ja Rzeczpospolita

Luterlus on 57 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 2.54% = 9 / (57 + 297).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Luterlus ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »