Ava Google MapsisSisukord
103 suhted: Aluliina ordulinnus, Antonio Possevino, Arheoloogilised väljakaevamised, Šig-Alei, Bauska, Bernhard von der Borch, Daugava, Gregorius XIII, Grodna, Ivan III, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jesuiidid, Katoliku kirik, Krustpils, Kuberner, Latgale, Leedu suurvürstiriik, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Linnus, Linnusekomtuur, Ludza, Ludza piirkond, Moskva suurvürst, Moskva tsaar, Ordumeister, Organist, Paavst, Põhja-Euroopa, Pihkva, Polotski kubermang, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Preisimaa, Rüütel, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Rjurik, Rzeczpospolita, Sēlpils, Sebež, Staarost, Stefan Batory, Suurtükk, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, ... Laienda indeks (53 rohkem) »
- Läti linnused
- Liivi ordu linnused
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Aluliina ordulinnus
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Antonio Possevino
Arheoloogilised väljakaevamised
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Arheoloogilised väljakaevamised
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Šig-Alei
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Bauska
Bernhard von der Borch
Bernhard von der Borch (ka Bernd, Bernt, Berndt, Berent, Bernth ja Bernhardus; suri 1488. aasta alguses) oli Liivi ordu maameister 1471–1483.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Bernhard von der Borch
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Daugava
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Gregorius XIII
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Grodna
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Ivan III
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Ivan Julm
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Jesuiidid
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Lutsi ordulinnus ja Katoliku kirik
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Krustpils
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Kuberner
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Latgale
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Leedu suurvürstiriik
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Legaat
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Liivi sõda
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Liivimaa ordu
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Linnus
Linnusekomtuur
Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Linnusekomtuur
Ludza
Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Ludza
Ludza piirkond
Ludza piirkond on 1.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Ludza piirkond
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Moskva suurvürst
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Moskva tsaar
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Ordumeister
Organist
Organist Organist ehk orelimängija on instrumentalist, kes kasutab heliloomingu esitamiseks orelit.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Organist
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Paavst
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Põhja-Euroopa
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Pihkva
Polotski kubermang
Polotski kubermang (vene keeles Полоцкая губерния, valgevene keeles Полацкая губерня) oli Venemaa keisririigi haldusüksus aastatel 1776−1777.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Polotski kubermang
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Poola jagamised
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Poola kuningas
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Preisimaa
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Rüütel
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Lutsi ordulinnus ja Rēzekne foogtkond
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus
Rjurik
Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Rjurik
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Rzeczpospolita
Sēlpils
Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on küla (vidējciems) Lätis Jēkabpilsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Sēlpils
Sebež
Sebež on linn Venemaal Pihkva oblastis, Sebeži rajooni keskus.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Sebež
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Staarost
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Stefan Batory
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Suurtükk
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Varjaagid
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Võnnu vojevoodkond
Vecdaugava
Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².
Vaata Lutsi ordulinnus ja Vecdaugava
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Venemaa Keisririik
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Vidzeme
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Vitebski kubermang
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Vojevood
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Lutsi ordulinnus ja Zygmunt II August
1. mai
1.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1. mai
1174
1174.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1174
1285
1285.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1285
1399
1399.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1399
1433
1433.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1433
1435
1435.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1435
1463
1463.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1463
1478
1478.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1478
1481
1481.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1481
1501
1501.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1501
1503
1503.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1503
1525
1525.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1525
1552
1552.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1552
1558
1558.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1558
1559
1559.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1559
1560
1560.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1560
1561
1561.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1561
1577
1577.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1577
1581
1581.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1581
1582
1582.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1582
1583
1583.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1583
1599
1599.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1599
1611
1611.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1611
1625
1625.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1625
1629
1629.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1629
1654
1654.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1654
1667
1667.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1667
1686
1686.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1686
1700
1700.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1700
1721
1721.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1721
1728
1728.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1728
1755
1755.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1755
1765
1765.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1765
1772
1772.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1772
1797
1797.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1797
1826
1826.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1826
1830
1830.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1830
1831
1831.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1831
1875
1875.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1875
1890
1890.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1890
19. märts
19.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 19. märts
1976
1976.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 1976
24. jaanuar
24.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 24. jaanuar
6. jaanuar
6.
Vaata Lutsi ordulinnus ja 6. jaanuar
Vaata ka
Läti linnused
- Šlokenbeka vasallilinnus
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Alūksne loss
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dole piiskopilinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Embūte piiskopilinnus
- Grobiņa ordulinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Krimulda piiskopilinnus
- Krustpilsi piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Läti linnuste loend
- Lielstraupe loss
- Lielvārde piiskopilinnus
- Lutsi ordulinnus
- Nurmuiža mõis
- Piltene piiskopilinnus
- Preiļi loss
- Rauna piiskopilinnus
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Salatsi piiskopilinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sigulda uus loss
- Turaida piiskopilinnus
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Pebalgi piiskopilinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viļaka piiskopilinnus
- Volmari ordulinnus
- Ēdole loss
Liivi ordu linnused
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Burtnieki
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Haapsalu piiskopilinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Laiuse ordulinnus
- Limbaži
- Lutsi ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Paide
- Rakvere
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sēlpilsi foogtilinnus
- Toompea loss
- Tērvete
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Vastseliina piiskopilinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viljandi ordulinnus
- Volmari ordulinnus
Tuntud ka kui Lutsi linnus.