Sarnasusi Lämmastikhape ja Magneesium
Lämmastikhape ja Magneesium on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alumiinium, Hape, Hapnik, Hergi Karik, Ioon, Kaalium, Kaltsium, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Klaas, Kloor, Lahustuvus, Lämmastik, Leelis, Metallid, Naatrium, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Süsinik, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Valgud, Väävel, Vesinikfluoriidhape.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Lämmastikhape · Aatom ja Magneesium ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Lämmastikhape · Alumiinium ja Magneesium ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Lämmastikhape · Hape ja Magneesium ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastikhape · Hapnik ja Magneesium ·
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Hergi Karik ja Lämmastikhape · Hergi Karik ja Magneesium ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Lämmastikhape · Ioon ja Magneesium ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Lämmastikhape · Kaalium ja Magneesium ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Lämmastikhape · Kaltsium ja Magneesium ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Lämmastikhape · Keemiline ühend ja Magneesium ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Lämmastikhape · Keemiline reaktsioon ja Magneesium ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Lämmastikhape · Keemistemperatuur ja Magneesium ·
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Klaas ja Lämmastikhape · Klaas ja Magneesium ·
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Kloor ja Lämmastikhape · Kloor ja Magneesium ·
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Lämmastikhape ja Lahustuvus · Lahustuvus ja Magneesium ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Lämmastikhape · Lämmastik ja Magneesium ·
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Lämmastikhape ja Leelis · Leelis ja Magneesium ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Lämmastikhape ja Metallid · Magneesium ja Metallid ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Lämmastikhape ja Naatrium · Magneesium ja Naatrium ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Lämmastikhape ja Oksüdatsiooniaste · Magneesium ja Oksüdatsiooniaste ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Lämmastikhape ja Oksiidid · Magneesium ja Oksiidid ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastikhape ja Süsinik · Magneesium ja Süsinik ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Lämmastikhape ja Soolad · Magneesium ja Soolad ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Lämmastikhape ja Sulam · Magneesium ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastikhape ja Sulamistemperatuur · Magneesium ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Lämmastikhape ja Tihedus · Magneesium ja Tihedus ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Lämmastikhape ja Valgud · Magneesium ja Valgud ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Lämmastikhape ja Väävel · Magneesium ja Väävel ·
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Lämmastikhape ja Vesinikfluoriidhape · Magneesium ja Vesinikfluoriidhape ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastikhape ja Magneesium ühist
- Millised on sarnasused Lämmastikhape ja Magneesium
Võrdlus Lämmastikhape ja Magneesium
Lämmastikhape on 122 suhted, samas Magneesium 205. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 8.56% = 28 / (122 + 205).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastikhape ja Magneesium. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: