Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lämmastikhape ja Nikkel
Lämmastikhape ja Nikkel on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Ammoniaak, Celsiuse skaala, Fosfor, Hape, Hapnik, Katalüsaator, Keemistemperatuur, Kroom, Lahus, Lämmastik, Leelis, Metallid, Metallurgia, Naatrium, Nitraadid, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Raud, Süsinik, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Väävel, Väävelhape, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, ..., Vesinikkloriidhape. Laienda indeks (1 rohkem) »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Lämmastikhape · Ammoniaak ja Nikkel ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Celsiuse skaala ja Lämmastikhape · Celsiuse skaala ja Nikkel ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Lämmastikhape · Fosfor ja Nikkel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Lämmastikhape · Hape ja Nikkel ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastikhape · Hapnik ja Nikkel ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Katalüsaator ja Lämmastikhape · Katalüsaator ja Nikkel ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Lämmastikhape · Keemistemperatuur ja Nikkel ·
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Kroom ja Lämmastikhape · Kroom ja Nikkel ·
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Lämmastikhape ja Lahus · Lahus ja Nikkel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Lämmastikhape · Lämmastik ja Nikkel ·
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Lämmastikhape ja Leelis · Leelis ja Nikkel ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Lämmastikhape ja Metallid · Metallid ja Nikkel ·
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Lämmastikhape ja Metallurgia · Metallurgia ja Nikkel ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Lämmastikhape ja Naatrium · Naatrium ja Nikkel ·
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Lämmastikhape ja Nitraadid · Nikkel ja Nitraadid ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Lämmastikhape ja Oksüdatsioon · Nikkel ja Oksüdatsioon ·
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Lämmastikhape ja Oksüdeerija · Nikkel ja Oksüdeerija ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Lämmastikhape ja Oksiidid · Nikkel ja Oksiidid ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Lämmastikhape ja Raud · Nikkel ja Raud ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastikhape ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Lämmastikhape ja Soolad · Nikkel ja Soolad ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Lämmastikhape ja Sulam · Nikkel ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastikhape ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Lämmastikhape ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Lämmastikhape ja Väävel · Nikkel ja Väävel ·
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Lämmastikhape ja Väävelhape · Nikkel ja Väävelhape ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastikhape ja Vesi · Nikkel ja Vesi ·
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Lämmastikhape ja Vesilahus · Nikkel ja Vesilahus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Lämmastikhape ja Vesinik · Nikkel ja Vesinik ·
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Lämmastikhape ja Vesinikfluoriidhape · Nikkel ja Vesinikfluoriidhape ·
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Lämmastikhape ja Vesinikkloriidhape · Nikkel ja Vesinikkloriidhape ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastikhape ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Lämmastikhape ja Nikkel
Võrdlus Lämmastikhape ja Nikkel
Lämmastikhape on 122 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 13.78% = 31 / (122 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastikhape ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
