Ava Google MapsisSisukord
301 suhted: Ainārs Kovals, Alūksne kõrgustik, Aleksandrs Čaks, Altmargi vaherahu, Andrejs Pumpurs, Andrejs Upīts, Andrievs Niedra, Artūrs Irbe, Asti järv, Atlandi ookean, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ühtsus (Läti partei), Baltimaad, Baltisakslased, Baltlased, Bauska, Bauska piirkond, Bütsants, BMX, Brigaad, Cēsis, Cēsise piirkond, Compiègne'i vaherahu, Dainis Kūla, Daugava, Daugavpils, Daugavpilsi Ülikool, Demokraatia, Devon, Diena, Dievs, svētī Latviju, Dobele, Dobele piirkond, Drīdzis, Edgars Rinkēvičs, Eesti, Eestlased, Elvīra Ozoliņa, Emigratsioon, Ernests Gulbis, Esimene maailmasõda, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Evika Siliņa, Flotill, Gaiziņkalns, Golfi hoovus, Granaadiheitja, ... Laienda indeks (251 rohkem) »
- Euroopa Liidu riigid
Ainārs Kovals
Ainārs Kovals (sündinud 21. novembril 1981 Riias) on läti odaviskaja.
Vaata Läti ja Ainārs Kovals
Alūksne kõrgustik
alt.
Vaata Läti ja Alūksne kõrgustik
Aleksandrs Čaks
Aleksandrs Čaks 1925. aastal Aleksandrs Čaks (27. oktoober 1901 Riia – 8. veebruar 1950 Riia) oli läti luuletaja, teatri- ja kunstikriitik, läti kirjanduse uuendaja ja esimene urbanist.
Vaata Läti ja Aleksandrs Čaks
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Vaata Läti ja Altmargi vaherahu
Andrejs Pumpurs
Andrejs Pumpurs (22. september 1841 – 6. juuli 1902) oli läti kirjanik, läti rahvuseepose "Lāčplēsis" ("Karutapja") autor.
Vaata Läti ja Andrejs Pumpurs
Andrejs Upīts
Andrejs Upīts (4. detsember 1877 – 17. november 1970) oli läti kirjanik, kriitik ja kirjandusajaloolane.
Vaata Läti ja Andrejs Upīts
Andrievs Niedra
Andrievs Niedra Andrievs Niedra (läti vanas kirjaviisis Andreews Needra; 4. veebruar 1871 – 24. september 1942 Riia) oli Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik.
Vaata Läti ja Andrievs Niedra
Artūrs Irbe
Artūrs Irbe (sündinud 2. veebruaril 1967 Riias) on läti jäähokitreener ja endine jäähokimängija, väravavaht.
Vaata Läti ja Artūrs Irbe
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Läti ja Asti järv
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Läti ja Atlandi ookean
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Läti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühtsus (Läti partei)
Ühtsus (läti keeles Vienotība) on Läti paremtsentristlik erakond.
Vaata Läti ja Ühtsus (Läti partei)
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Läti ja Baltimaad
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Läti ja Baltisakslased
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Läti ja Baltlased
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Bauska
Bauska piirkond
Bauska piirkond on 1.
Vaata Läti ja Bauska piirkond
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Läti ja Bütsants
BMX
BMX-ratas Sõitja hüppab BMX-rattaga takistusele BMX (inglise keeles sõnadest Bicycle Motocross) on ekstreemspordiala, mille põhiline eesmärk on spetsiaalsete jalgratastega võidusõitmine krossirajal või takistuste läbimine ja trikkide tegemine.
Vaata Läti ja BMX
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Vaata Läti ja Brigaad
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Läti ja Cēsis
Cēsise piirkond
Cēsise piirkond (läti Cēsu novads) on 1.
Vaata Läti ja Cēsise piirkond
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Vaata Läti ja Compiègne'i vaherahu
Dainis Kūla
Dainis Kūla (sündinud 28. aprillil 1959 Tukumsis) on Läti endine odaviskaja, olümpiavõitja.
Vaata Läti ja Dainis Kūla
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Läti ja Daugava
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Vaata Läti ja Daugavpils
Daugavpilsi Ülikool
Gaudeamuse tantsijad 2014. aastal Daugavpilsi Ülikooli peahoone ees. Daugavpilsi Ülikool on avalik-õiguslik ülikool Daugavpilsis Lätis.
Vaata Läti ja Daugavpilsi Ülikool
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Läti ja Demokraatia
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Vaata Läti ja Devon
Diena
Diena ('päev') on Läti ajaleht.
Vaata Läti ja Diena
Dievs, svētī Latviju
"Dievs, svētī Latviju" on Läti riigihümn.
Vaata Läti ja Dievs, svētī Latviju
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Vaata Läti ja Dobele
Dobele piirkond
Dobele piirkond on 1.
Vaata Läti ja Dobele piirkond
Drīdzis
Drīdzis (läti keeles ka Drīdzs, Dridzis või Drīdža ezers, latgali keeles Dreidzs) on Läti sügavaim järv.
Vaata Läti ja Drīdzis
Edgars Rinkēvičs
Edgars Rinkēvičs (2012) Edgars Rinkēvičs (sündinud 21. septembril 1973 Jūrmalas) on Läti poliitik, alates 8.
Vaata Läti ja Edgars Rinkēvičs
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Läti ja Eesti
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Läti ja Eestlased
Elvīra Ozoliņa
Elvīra Ozoliņa (sündinud 8. oktoobril 1939 Leningradis) on Läti kergejõustiklane, odaviskaja.
Vaata Läti ja Elvīra Ozoliņa
Emigratsioon
Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.
Vaata Läti ja Emigratsioon
Ernests Gulbis
Ernests Gulbis (sündinud 30. augustil 1988) on Läti tennisist.
Vaata Läti ja Ernests Gulbis
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Läti ja Esimene maailmasõda
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Läti ja Euro
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Läti ja Euroopa
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Läti ja Euroopa Liit
Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp Euroopa Nõukogu liikmesriigid Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Vaata Läti ja Euroopa Nõukogu
Evika Siliņa
Evika Siliņa (sündinud 3. augustil 1975 Riias) on Läti jurist ja poliitik (Ühtsus), alates 15.
Vaata Läti ja Evika Siliņa
Flotill
Flotill (hispaania sõnast flotilla, 'väike laevastik') on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).
Vaata Läti ja Flotill
Gaiziņkalns
Gaiziņkalns (Gaiziņš) on küngas Lätis Vidzeme kõrgustikul.
Vaata Läti ja Gaiziņkalns
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Läti ja Golfi hoovus
Granaadiheitja
Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.
Vaata Läti ja Granaadiheitja
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Vaata Läti ja Gregoriuse kalender
Gundars Vētra
Gundars Vētra Gundars Vētra (sündinud 22. mail 1967 Ventspilsis) on Läti korvpallitreener ja endine korvpallur.
Vaata Läti ja Gundars Vētra
Haanja kõrgustik
Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.
Vaata Läti ja Haanja kõrgustik
Haldusreform
Haldusreform on reform haldusterritoriaalses korralduses või avalikus teenistuses.
Vaata Läti ja Haldusreform
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Läti ja Hansa Liit
Harilik härjasilm
Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Läti ja Harilik härjasilm
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Läti ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Läti ja Harilik mänd
Holokaust
Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Vaata Läti ja Holokaust
Ida-Euroopa aeg
Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.
Vaata Läti ja Ida-Euroopa aeg
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Vaata Läti ja Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Läti madalik
Ida-Läti madalik (läti keeles Austrumlatvijas zemiene) on madalik Ida-Lätis.
Vaata Läti ja Ida-Läti madalik
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Vaata Läti ja Inflatsioon
Invasioon
Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimine teise riigi territooriumile.
Vaata Läti ja Invasioon
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Vaata Läti ja Jalgpall
Jaunsardze
Jaunsardze (Noorkaitse) on Lätis tegutsev vabatahtlik patriootlik noorteorganisatsioon.
Vaata Läti ja Jaunsardze
Jānis Cimze
Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.
Vaata Läti ja Jānis Cimze
Jānis Lūsis
Jānis Lūsis (19. mai 1939 Jelgava – 29. aprill 2020) oli Läti odaviskaja.
Vaata Läti ja Jānis Lūsis
Jāzeps Vītols
pisi Jāzeps Vītols (saksapäraselt Joseph Wihtol, 26. juuli 1863 Valmiera – 24. aprill 1948 Lübeck) oli läti helilooja, dirigent ja pianist.
Vaata Läti ja Jāzeps Vītols
Jäähoki
Jäähoki on võistkondlik sportmäng, milles uiskudel jääväljakul liikuvat kaks võistkonda püüavad spetsiaalseid keppe kasutades kummist litrit vastase väravasse toimetada.
Vaata Läti ja Jäähoki
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Vaata Läti ja Jūrmala
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Jēkabpils
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Läti ja Jelgava
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Läti ja Jumal
Juris Alunāns
pisi Juris Alunāns (kodanikunimega Gustavs Georgs Frīdrihs Alunāns; 13. mai 1832 Jaunkalsnava – 18. aprill 1864 Jostene) oli läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane.
Vaata Läti ja Juris Alunāns
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Läti ja Juudid
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Läti ja Kaitseliit
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Läti ja Kask
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Läti ja Katariina II
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Läti ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Läti ja Katoliku kirik
Kārlis Ulmanis
Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.
Vaata Läti ja Kārlis Ulmanis
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Läti ja Koiva jõgi
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Koknese
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Läti ja Kolmas riik
Koosmeel
Koosmeel (läti keeles Saskaņa) on Läti vasaktsentristlik erakond.
Vaata Läti ja Koosmeel
Korvpall
Korvpall (kõnekeeles korv, koss) on võistkondlik pallimäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel.
Vaata Läti ja Korvpall
Krišjānis Barons
Krišjānis Baronsi pilt 1985. aastal ilmunud Nõukogude Liidu postmargil Krišjānis Barons (31. oktoober 1835 Strutele – 8. märts 1923 Riia) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane.
Vaata Läti ja Krišjānis Barons
Krišjānis Kariņš
Arturs Krišjānis Kariņš (sündinud 13. detsembril 1964 Wilmingtonis Delaware'is USA-s) on Läti poliitik, alates 15.
Vaata Läti ja Krišjānis Kariņš
Krišjānis Valdemārs
Valdemārs enne 1885 Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht.
Vaata Läti ja Krišjānis Valdemārs
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Läti ja Kristlus
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Läti ja Kuldīga
Kuldīga piirkond
Kuldīga piirkond on 1.
Vaata Läti ja Kuldīga piirkond
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Vaata Läti ja Kuralased
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Läti ja Kuramaa
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Läti ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Vaata Läti ja Kuramaa kubermang
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Läti ja Kuramaa rüütelkond
Labradori poolsaar
Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.
Vaata Läti ja Labradori poolsaar
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Vaata Läti ja Landesveer
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Läti ja Latgale
Latgale kõrgustik
Latgale kõrgustik (läti keeles Latgales augstiene) on kõrgustik Läti kaguosas.
Vaata Läti ja Latgale kõrgustik
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Läti ja Latgalid
Latvijas Neatkarīgā Televīzija
Telekanali logo Latvijas Neatkarīgā Televīzija (lühendatult LNT) oli Läti meediaettevõte, mis hoidis töös samanimelist telekanalit (LNT).
Vaata Läti ja Latvijas Neatkarīgā Televīzija
Lāčplēsis
Läti 1995. aasta EUROPA postmark, millel on kujutatud Lāčplēsist "Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs.
Vaata Läti ja Lāčplēsis
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Läti ja Läänemeri
Läti (täpsustus)
Läti on riik Euroopas.
Vaata Läti ja Läti (täpsustus)
Läti üldlaulu- ja tantsupidu
26. Läti üldlaulu- ja tantsupidu Läti üldlaulu- ja tantsupidu (läti keeles: Vispārējie latviešu Dziesmu un Deju svētki) on üks suurimaid harrastuslaulukoori- ja tantsuüritusi maailmas ning oluline sündmus Läti kultuuris ja ühiskondlikus elus.
Vaata Läti ja Läti üldlaulu- ja tantsupidu
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Vaata Läti ja Läti Ülikool
Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel
Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksa korda.
Vaata Läti ja Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel
Läti filosoofia
Läti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Lätis ja/või lätlaste poolt.
Vaata Läti ja Läti filosoofia
Läti jalgpallikoondis
Läti jalgpallikoondis on Läti esindusmeeskond jalgpallis.
Vaata Läti ja Läti jalgpallikoondis
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Läti ja Läti keel
Läti latt
thumb Latt (läti lats) on endine Läti rahaühik.
Vaata Läti ja Läti latt
Läti leegionäride päev
300px Läti leegionäride päev (läti keeles Leģionāru piemiņas diena; nimetatud ka: Läti Leegioni päev) on organisatsiooni Daugava Kotkad (läti keeles Daugavas Vanagi) poolt ellu kutsutud mälestuspäev, mil leinatakse ja meenutatakse 16.–19.
Vaata Läti ja Läti leegionäride päev
Läti lennukompaniide loend
See on Läti lennufirmade loend.
Vaata Läti ja Läti lennukompaniide loend
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Vaata Läti ja Läti mõisate loend
Läti merevägi
Läti merevägi (Läti keeles Latvijas Jūras spēki) on Läti kaitseväe merekaitse eest vastutav väeliik.
Vaata Läti ja Läti merevägi
Läti Pank
Krišjāņa Valdemāra tänav 2a Riias Läti Pank (Latvijas Banka) on Läti keskpank.
Vaata Läti ja Läti Pank
Läti Põllumajandusülikool
Läti Põllumajandusülikooli peahoone Jelgava lossis Läti Põllumajandusülikool (läti keeles Latvijas Lauksaimniecības universitāte, inglise keeles Latvia University of Life Sciences and Technologies) on Jelgavas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Läti ja Läti Põllumajandusülikool
Läti president
Läti Vabariigi president (läti keeles Latvijas Valsts prezidents) on Läti riigipea.
Vaata Läti ja Läti president
Läti rahvusväeosad
Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.
Vaata Läti ja Läti rahvusväeosad
Läti riigipeade loend
Läti riigipeade loend sisaldab iseseisva Läti riigipead.
Vaata Läti ja Läti riigipeade loend
Läti saksakeelsete kohanimede loend
Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.
Vaata Läti ja Läti saksakeelsete kohanimede loend
Läti Televisioon
Läti Televisiooni logo Läti Televisioon (lühend LTV, läti Latvijas Televīzija) on Läti riiklik televisiooniettevõte.
Vaata Läti ja Läti Televisioon
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Läti ja Läti Vabadussõda
Läti Vabariigi põhiseadus
Läti Vabariigi põhiseadus on Läti Vabariigis 1922.
Vaata Läti ja Läti Vabariigi põhiseadus
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Läti ja Lätlased
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Läti ja Leedu
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Läti ja Leedulased
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Vaata Läti ja Lielupe
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Läti ja Liepāja
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Läti ja Liivi laht
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Läti ja Liivi sõda
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Läti ja Liivimaa kubermang
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Läti ja Liivimaa ordu
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Läti ja Liivimaa rüütelkond
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Läti ja Liivlased
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Limbaži
Linavästrik
Linavästrikud 2021. aasta kevadel Kõrvemaal kuuseokstel istumas ja ära lendamas. Näha on linavästriku eripärane lennumuster. Linavästrik (Motacilla alba) on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind.
Vaata Läti ja Linavästrik
Logistika
Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine.
Vaata Läti ja Logistika
Lubāns
Lubāns (läti keeles ka Lubāna ezers, Lubānas ezers) on Läti suurim järv.
Vaata Läti ja Lubāns
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Läti ja Luterlus
Maailmapank
Maailmapank (inglise keeles World Bank) on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi.
Vaata Läti ja Maailmapank
Maamõõtjate ajad
"Maamõõtjate ajad" (läti keeles Mērnieku laiki) on 1879.
Vaata Läti ja Maamõõtjate ajad
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Vaata Läti ja Majanduskasv
Majanduskriis
Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.
Vaata Läti ja Majanduskriis
Male
stauntonmalendite ja malekellaga Luksuslik malelaud Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse ruudukujulisel 64 (8×8) ruudustikul vahelduvate värvidega mängulaual.
Vaata Läti ja Male
Matīss Kaudzīte
Matīss Kaudzīte (sünninimi Matīss Kaudze; 18. august 1848 Vecpiebalga kihelkond – 8. november 1926 Vecpiebalga vald) oli läti kirjanik ja kooliõpetaja.
Vaata Läti ja Matīss Kaudzīte
Māris Štrombergs
200px Māris Štrombergs (sündinud 10. märtsil 1987 Valmieras) on Läti BMX-rattur.
Vaata Läti ja Māris Štrombergs
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Vaata Läti ja Merevaik
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Läti ja Mets
Mihhail Tal
Mihhail Tal (läti keeles Mihails Tāls, vene keeles Михаил Нехемьевич Таль, 9. november 1936, Riia – 28. juuni 1992, Moskva) oli Läti nõukogude maletaja, suurmeister (1957), 8.
Vaata Läti ja Mihhail Tal
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Läti ja Muslim
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Vaata Läti ja Mustlased
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Läti ja Nafta
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Läti ja NATO
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Läti ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Läti ja Nõukogude Liit
Nora Ikstena
Nora Ikstena (sündinud 5. oktoobril 1969 Riias) on läti kirjanik.
Vaata Läti ja Nora Ikstena
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Vaata Läti ja Novembrirevolutsioon
Ogre
Ogre on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Läti ja Ogre
Ogre piirkond
Ogre piirkond on 1.
Vaata Läti ja Ogre piirkond
Olaine
Olaine raudteejaama hoone Olaine on linn Lätis, Olaine piirkonna halduskeskus.
Vaata Läti ja Olaine
Olaine piirkond
Olaine piirkond (läti keeles Olaines novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Läti ja Olaine piirkond
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata Läti ja Oliwa rahu
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Läti ja Paavst
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Vaata Läti ja Parlamentaarne vabariik
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Läti ja Pataljon
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Läti ja Paul I
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Läti ja Põhja-Euroopa
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Läti ja Pihkva oblast
Piirkond (Läti)
Lätis on piirkond (läti keeles novads) 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Läti ja Piirkond (Läti)
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Läti ja Piiskopkond
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Läti ja Poolakad
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Läti ja Punaarmee
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Vaata Läti ja Radar
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Vaata Läti ja Rahvastikutihedus
Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"
Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!"—"Tēvzemei un Brīvībai/LNNK"; lühendatult NA või VL-TB/LNNK) on poliitiline ühendus Lätis, kuhu kuuluvad erakonnad Kõik Läti Eest! ja Isamaale ja Vabadusele/LNNK.
Vaata Läti ja Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"
Rahvusvaheline Valuutafond
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.
Vaata Läti ja Rahvusvaheline Valuutafond
Raimonds Pauls
Raimonds Pauls Raimonds Pauls, õieti Ojārs Raimonds Pauls (sündinud 12. jaanuaril 1936 Riias) on Läti helilooja, pianist ja poliitik.
Vaata Läti ja Raimonds Pauls
Rainis
Rainis Rainise 100. sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud Nõukogude Liidu mark Rainis (õieti Jānis Pliekšāns; 11. september (vkj 30. august) 1865 – 12. september 1929) oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik.
Vaata Läti ja Rainis
Raudteetransport Lätis
Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.
Vaata Läti ja Raudteetransport Lätis
Rāzna järv
Rāzna järv (läti keeles Rāznas ezers) on Läti suuruselt teine järv.
Vaata Läti ja Rāzna järv
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Vaata Läti ja Rüdiger von der Goltz
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Läti ja Rēzekne
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Läti ja Reformatsioon
Reinis Kaudzīte
Reinis Kaudzīte (sünninimi Reinis Kaudze; 12. mai 1839 Vecpiebalga kihelkond – 21. august 1920 Vecpiebalga vald) oli läti kirjanik ja kooliõpetaja.
Vaata Läti ja Reinis Kaudzīte
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Läti ja Riia
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata Läti ja Riia asehaldurkond
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O.
Vaata Läti ja Riia kreis
Riia Tehnikaülikool
Riia Tehnikaülikooli endine peahoone Raiņa bulvāris 19, tänapäeval Läti Ülikooli peahoone Riia Tehnikaülikool (läti keeles Rīgas Tehniskā universitāte) on Riias asuv avalik-õiguslik tehnikaülikool.
Vaata Läti ja Riia Tehnikaülikool
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Läti ja Riik
Roheliste ja Talurahva Liit
Roheliste ja Talurahva Liit (Zaļo un Zemnieku savienība; lühendatult ZZS) on Läti poliitiline allianss, mis asutati 2002.
Vaata Läti ja Roheliste ja Talurahva Liit
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Vaata Läti ja Romaan
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Läti ja Rooma riik
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Läti ja Ruhnu
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Läti ja Rzeczpospolita
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Läti ja Saar
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Vaata Läti ja Sademed
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Vaata Läti ja Sademete hulk
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Vaata Läti ja Sakala kõrgustik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Läti ja Sakslased
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Vaata Läti ja Salaspils
Salaspilsi piirkond
Salaspilsi piirkond (läti keeles Salaspils novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.
Vaata Läti ja Salaspilsi piirkond
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Vaata Läti ja Salatsi jõgi
Saldus
Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Saldus
Salduse piirkond
Salduse piirkond on 1.
Vaata Läti ja Salduse piirkond
Sandis Ozoliņš
Sandis Ozoliņš Sandis Ozoliņš (sündinud 3. augustil 1972 Siguldas) on Läti endine jäähokimängija.
Vaata Läti ja Sandis Ozoliņš
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Vaata Läti ja Sēlija
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Vaata Läti ja Seelid
Seim (Läti)
Seim (läti keeles Saeima) on Läti parlament.
Vaata Läti ja Seim (Läti)
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Läti ja Semgalid
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Sigulda
Sigulda piirkond
Sigulda piirkond on 1.
Vaata Läti ja Sigulda piirkond
Sirdskalns
Sirdskalns on küngas Lätis Vidzeme kõrgustikul.
Vaata Läti ja Sirdskalns
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Vaata Läti ja Soome-ugri keeled
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Vaata Läti ja Taiga
Talsi
Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Talsi
Talsi piirkond
Talsi piirkond on 1.
Vaata Läti ja Talsi piirkond
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Läti ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Läti ja Tartu Ülikool
Tālava madalik
Tālava madalik ehk Põhja-Läti madalik (läti keeles Tālavas zemiene, Ziemeļlatvijas zemiene) on Läti maastikurajoon.
Vaata Läti ja Tālava madalik
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Vaata Läti ja Tukums
Tukumsi piirkond
Tukumsi piirkond on 1.
Vaata Läti ja Tukumsi piirkond
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Läti ja Ukrainlased
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Vaata Läti ja UNESCO
UNICEF
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (inglise keeles United Nations Children's Fund, lühend UNICEF) on ÜRO hädaabifond, mille eesmärgiks on anda lastele humanitaar- ja arenguabi.
Vaata Läti ja UNICEF
Usma järv
Usma järv (läti keeles Usmas ezers) asub Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas.
Vaata Läti ja Usma järv
Vadims Vasiļevskis
Vadims Vasiļevskis (sündinud 5. jaanuaril 1982 Riias) on Läti odaviskaja.
Vaata Läti ja Vadims Vasiļevskis
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Läti ja Valga (Liivimaa)
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Läti ja Valga maakond
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Läti ja Valgevene
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Läti ja Valgevenelased
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Läti ja Valmiera
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Läti ja Vana-Liivimaa
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Vaata Läti ja Vasallriik
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Läti ja Võnnu kreis
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Vaata Läti ja Võnnu lahing
Võrdeline valimissüsteem
Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
Vaata Läti ja Võrdeline valimissüsteem
Vecrīga
Vecrīga asendikaart Riia vanalinn Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².
Vaata Läti ja Vecrīga
Veiko Spolītis
Veiko Spolītis, 2014 (Foto: Läti Seim) Veiko Spolītis 2021. aasta Arvamusfestivalil Veiko Spolītis (sündinud 5. septembril 1971 Riias) on Läti poliitik ja politoloog.
Vaata Läti ja Veiko Spolītis
Velikaja madalik
Velikaja madalik (vene keeles Псковская низменность ('Pihkva madalik'), läti keeles Mudavas zemiene) on madalik Venemaal Pihkva oblastis ja Läti idaosas Velikaja jõe valgla alal.
Vaata Läti ja Velikaja madalik
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Läti ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Läti ja Venemaa
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Vaata Läti ja Venta jõgi
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Läti ja Ventspils
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Läti ja Vidzeme
Vidzeme kõrgustik
Vidzeme kõrgustik Vidzeme kõrgustik (läti keeles Vidzemes augstiene) on kõrgustik Läti keskosas Vidzeme alal.
Vaata Läti ja Vidzeme kõrgustik
Vilis Lācis
Vilis Lācis Vilis Lācis (12. mai 1904 Rīnūži – 6. veebruar 1966 Riia) oli läti kirjanik ja hilisem Läti NSV riigitegelane.
Vaata Läti ja Vilis Lācis
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Läti ja Volmari kreis
Zemessardze
Zemessardze embleem Zemessardze (eesti keeles Maakaitse; täisnimi Latvijas Republikas Zemessardze) on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Läti riigikaitseorganisatsioon.
Vaata Läti ja Zemessardze
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.
Vaata Läti ja Zemgale
.lv
.lv on Läti Interneti tippdomeen.
Vaata Läti ja .lv
1. järgu haldusüksus
1.
Vaata Läti ja 1. järgu haldusüksus
1. juuli
1.
Vaata Läti ja 1. juuli
1. mai
1.
Vaata Läti ja 1. mai
10. juuli
10.
Vaata Läti ja 10. juuli
12. august
12.
Vaata Läti ja 12. august
12. sajand
12.
Vaata Läti ja 12. sajand
1228
1228.
Vaata Läti ja 1228
13. sajand
13.
Vaata Läti ja 13. sajand
1629
1629.
Vaata Läti ja 1629
1660
1660.
Vaata Läti ja 1660
17. juuli
17.
Vaata Läti ja 17. juuli
17. sajand
17.
Vaata Läti ja 17. sajand
17. september
17.
Vaata Läti ja 17. september
1783
1783.
Vaata Läti ja 1783
1795
1795.
Vaata Läti ja 1795
1796
1796.
Vaata Läti ja 1796
18. november
18.
Vaata Läti ja 18. november
1879
1879.
Vaata Läti ja 1879
1917
1917.
Vaata Läti ja 1917
1918
1918.
Vaata Läti ja 1918
1919
1919.
Vaata Läti ja 1919
1921
1921.
Vaata Läti ja 1921
1925
1925.
Vaata Läti ja 1925
1940
1940.
Vaata Läti ja 1940
1941
1941.
Vaata Läti ja 1941
1944
1944.
Vaata Läti ja 1944
1954
1954.
Vaata Läti ja 1954
1990
1990.
Vaata Läti ja 1990
1990. aastad
1990.
Vaata Läti ja 1990. aastad
1991
1991.
Vaata Läti ja 1991
20. september
20.
Vaata Läti ja 20. september
2002
2002.
Vaata Läti ja 2002
2003
2003.
Vaata Läti ja 2003
2004
2004.
Vaata Läti ja 2004
2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis
2004.
Vaata Läti ja 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis
2008
2008.
Vaata Läti ja 2008
2009
2009.
Vaata Läti ja 2009
2015. aasta Läti presidendivalimised
2015.
Vaata Läti ja 2015. aasta Läti presidendivalimised
2019
2019.
Vaata Läti ja 2019
2023
2023.
Vaata Läti ja 2023
21. august
21.
Vaata Läti ja 21. august
23. jaanuar
23.
Vaata Läti ja 23. jaanuar
26. jaanuar
26.
Vaata Läti ja 26. jaanuar
29. märts
29.
Vaata Läti ja 29. märts
3. september
3.
Vaata Läti ja 3. september
4. mai
4.
Vaata Läti ja 4. mai
8. juuli
8.
Vaata Läti ja 8. juuli
Vaata ka
Euroopa Liidu riigid
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Euroopa Liidu liikmesriik
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Küpros
- Kreeka
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Madalmaade Kuningriik
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Tšehhi
- Taani
- Ungari
Tuntud ka kui LAT, LVA, Latvija, Latvijas Republika, Läti Vabariik.
, Gregoriuse kalender, Gundars Vētra, Haanja kõrgustik, Haldusreform, Hansa Liit, Harilik härjasilm, Harilik kuusk, Harilik mänd, Holokaust, Ida-Euroopa aeg, Ida-Euroopa lauskmaa, Ida-Läti madalik, Inflatsioon, Invasioon, Jalgpall, Jaunsardze, Jānis Cimze, Jānis Lūsis, Jāzeps Vītols, Jäähoki, Jūrmala, Jēkabpils, Jelgava, Jumal, Juris Alunāns, Juudid, Kaitseliit, Kask, Katariina II, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kārlis Ulmanis, Koiva jõgi, Koknese, Kolmas riik, Koosmeel, Korvpall, Krišjānis Barons, Krišjānis Kariņš, Krišjānis Valdemārs, Kristlus, Kuldīga, Kuldīga piirkond, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa rüütelkond, Labradori poolsaar, Landesveer, Latgale, Latgale kõrgustik, Latgalid, Latvijas Neatkarīgā Televīzija, Lāčplēsis, Läänemeri, Läti (täpsustus), Läti üldlaulu- ja tantsupidu, Läti Ülikool, Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Läti filosoofia, Läti jalgpallikoondis, Läti keel, Läti latt, Läti leegionäride päev, Läti lennukompaniide loend, Läti mõisate loend, Läti merevägi, Läti Pank, Läti Põllumajandusülikool, Läti president, Läti rahvusväeosad, Läti riigipeade loend, Läti saksakeelsete kohanimede loend, Läti Televisioon, Läti Vabadussõda, Läti Vabariigi põhiseadus, Lätlased, Leedu, Leedulased, Lielupe, Liepāja, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, Liivlased, Limbaži, Linavästrik, Logistika, Lubāns, Luterlus, Maailmapank, Maamõõtjate ajad, Majanduskasv, Majanduskriis, Male, Matīss Kaudzīte, Māris Štrombergs, Merevaik, Mets, Mihhail Tal, Muslim, Mustlased, Nafta, NATO, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nora Ikstena, Novembrirevolutsioon, Ogre, Ogre piirkond, Olaine, Olaine piirkond, Oliwa rahu, Paavst, Parlamentaarne vabariik, Pataljon, Paul I, Põhja-Euroopa, Pihkva oblast, Piirkond (Läti), Piiskopkond, Poolakad, Punaarmee, Radar, Rahvastikutihedus, Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK", Rahvusvaheline Valuutafond, Raimonds Pauls, Rainis, Raudteetransport Lätis, Rāzna järv, Rüdiger von der Goltz, Rēzekne, Reformatsioon, Reinis Kaudzīte, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia Tehnikaülikool, Riik, Roheliste ja Talurahva Liit, Romaan, Rooma riik, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saar, Sademed, Sademete hulk, Sakala kõrgustik, Sakslased, Salaspils, Salaspilsi piirkond, Salatsi jõgi, Saldus, Salduse piirkond, Sandis Ozoliņš, Sēlija, Seelid, Seim (Läti), Semgalid, Sigulda, Sigulda piirkond, Sirdskalns, Soome-ugri keeled, Taiga, Talsi, Talsi piirkond, Tartu, Tartu Ülikool, Tālava madalik, Tukums, Tukumsi piirkond, Ukrainlased, UNESCO, UNICEF, Usma järv, Vadims Vasiļevskis, Valga (Liivimaa), Valga maakond, Valgevene, Valgevenelased, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vasallriik, Võnnu kreis, Võnnu lahing, Võrdeline valimissüsteem, Vecrīga, Veiko Spolītis, Velikaja madalik, Venelased, Venemaa, Venta jõgi, Ventspils, Vidzeme, Vidzeme kõrgustik, Vilis Lācis, Volmari kreis, Zemessardze, Zemgale, .lv, 1. järgu haldusüksus, 1. juuli, 1. mai, 10. juuli, 12. august, 12. sajand, 1228, 13. sajand, 1629, 1660, 17. juuli, 17. sajand, 17. september, 1783, 1795, 1796, 18. november, 1879, 1917, 1918, 1919, 1921, 1925, 1940, 1941, 1944, 1954, 1990, 1990. aastad, 1991, 20. september, 2002, 2003, 2004, 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, 2008, 2009, 2015. aasta Läti presidendivalimised, 2019, 2023, 21. august, 23. jaanuar, 26. jaanuar, 29. märts, 3. september, 4. mai, 8. juuli.