Sarnasusi Lääne-Preisimaa ja Poola
Lääne-Preisimaa ja Poola on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Danzigi vabalinn, Esimene Poola jagamine, Gdańsk, II Rzeczpospolita, Kašuubid, Kolmas riik, Läänemeri, Lublini unioon, Malbork, Nõukogude Liit, Personaalunioon, Poolakad, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preislased, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Saksamaa, Sakslased, Slaavlased, Teine Poola jagamine, Toruń, Varssavi hertsogiriik, Venemaa Keisririik, Viini kongress, Wisła.
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Lääne-Preisimaa · Danzigi vabalinn ja Poola ·
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa · Esimene Poola jagamine ja Poola ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Lääne-Preisimaa · Gdańsk ja Poola ·
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
II Rzeczpospolita ja Lääne-Preisimaa · II Rzeczpospolita ja Poola ·
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Kašuubid ja Lääne-Preisimaa · Kašuubid ja Poola ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Kolmas riik ja Lääne-Preisimaa · Kolmas riik ja Poola ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Lääne-Preisimaa ja Läänemeri · Läänemeri ja Poola ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Lääne-Preisimaa ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Poola ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Lääne-Preisimaa ja Malbork · Malbork ja Poola ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Lääne-Preisimaa ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Poola ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Lääne-Preisimaa ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Poola ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Lääne-Preisimaa ja Poolakad · Poola ja Poolakad ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Lääne-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Poola ja Preisi kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Lääne-Preisimaa ja Preisimaa · Poola ja Preisimaa ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Lääne-Preisimaa ja Preislased · Poola ja Preislased ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Lääne-Preisimaa ja Rzeczpospolita · Poola ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Lääne-Preisimaa ja Saksa ordu · Poola ja Saksa ordu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Lääne-Preisimaa ja Saksamaa · Poola ja Saksamaa ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Lääne-Preisimaa ja Sakslased · Poola ja Sakslased ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Lääne-Preisimaa ja Slaavlased · Poola ja Slaavlased ·
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Lääne-Preisimaa ja Teine Poola jagamine · Poola ja Teine Poola jagamine ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Lääne-Preisimaa ja Toruń · Poola ja Toruń ·
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Lääne-Preisimaa ja Varssavi hertsogiriik · Poola ja Varssavi hertsogiriik ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Lääne-Preisimaa ja Venemaa Keisririik · Poola ja Venemaa Keisririik ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Lääne-Preisimaa ja Viini kongress · Poola ja Viini kongress ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lääne-Preisimaa ja Poola ühist
- Millised on sarnasused Lääne-Preisimaa ja Poola
Võrdlus Lääne-Preisimaa ja Poola
Lääne-Preisimaa on 92 suhted, samas Poola 201. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 8.87% = 26 / (92 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lääne-Preisimaa ja Poola. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: