Kiiremini kui brauser!
94 suhted: Aëtius, Agde, Akvitaania, Al-Ándalus, Alarich I, Arianism, Arles, Astuuria, Astuuria kuningriik, Attila, Barcelona, Baskid, Bütsants, Berberid, Bordeaux, Braga, Briti Muuseum, Burgundid, Cádiz, Córdoba, Córdoba kalifaat, Chlodovech I, Covadonga lahing, Douro, Ebro, Entsüklopeedia, Frangid, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Narbonensis, Garonne, Germaanlased, Gooti keel, Guadalquivir, Heebrea keel, Hispaania ajalugu, Hispania Baetica, Hispania Tarraconensis, Honorius, Hunnid, Idagootide kuningriik, Jeemen, Judaism, Julius Nepos, Justinianus I, Kaliif, Kastiilia, Katalaunia lahing, Katoliiklus, Katoliku kirik, ..., Kirjanik, Kreeka keel, Kristlus, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide arhitektuur ja kunst, León (Hispaania), Lissabon, Loire, Lusitaania, Maroko, Marseille, Málaga, Mérida, Narbonne, Nikaia usutunnistus, Odoaker, Patristika, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhja-Aafrika, Peapiiskop, Pelayo, Poitiers, Prantsusmaa, Provence, Rekkeswinth, Rhône, Romulus Augustulus, Septimaania, Sevilla, Sevilla Isidorus, Sueebid, Tejo, Theoderich Suur, Toledo, Toulouse, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Vitoria-Gasteiz, Zaragoza, 560, 636. Laienda indeks (44 rohkem) »
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Aëtius · Näe rohkem »
Agde
Agde on linn Prantsusmaal Hérault' departemangus, Agde'i valla keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Agde · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Akvitaania · Näe rohkem »
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Al-Ándalus · Näe rohkem »
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Alarich I · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Arianism · Näe rohkem »
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Arles · Näe rohkem »
Astuuria
Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Astuuria · Näe rohkem »
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Attila · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Barcelona · Näe rohkem »
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Baskid · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Bütsants · Näe rohkem »
Berberid
Maroko berber Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Berberid · Näe rohkem »
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Bordeaux · Näe rohkem »
Braga
Braga on linn Põhja-Portugalis, Braga ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Braga · Näe rohkem »
Briti Muuseum
pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Briti Muuseum · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Burgundid · Näe rohkem »
Cádiz
Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Cádiz · Näe rohkem »
Córdoba
pisi Córdoba on linn Hispaanias Andaluusias, Córdoba provintsi keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Córdoba · Näe rohkem »
Córdoba kalifaat
Córdoba kalifaat oli islamiriik Pürenee poolsaarel tänapäeva Hispaania ja Portugali aladel aastatel 929–1031.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Córdoba kalifaat · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Covadonga lahing
Covadonga lahing oli esimene kristlaste poolt Pürenee poolsaarel võidetud lahing pärast moslemitest mauride Hispaania invasiooni aastal 711.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Covadonga lahing · Näe rohkem »
Douro
thumb Douro (hispaania Duero) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Douro · Näe rohkem »
Ebro
Ebro jõgi Tortosa linnas Ebro (katalaani Ebre) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Ebro · Näe rohkem »
Entsüklopeedia
"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784) Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Entsüklopeedia · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Frangid · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Gallia · Näe rohkem »
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Gallia Aquitania · Näe rohkem »
Gallia Narbonensis
Gallia Narbonensise provints Rooma keisririigis, umbes aastal 117 pKr Rooma provintsid Gallias 58. aasta paiku eKr Gallia Narbonensis ("Narbonne'i Gallia", peamise asula järgi) oli Rooma provints tänapäeva Languedocis ja Provence'is Lõuna-Prantsusmaal.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Gallia Narbonensis · Näe rohkem »
Garonne
Garonne on jõgi Edela-Prantsusmaal.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Garonne · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Gooti keel · Näe rohkem »
Guadalquivir
Guadalquivir (araabia keeles 'suur jõgi') on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Guadalquivir · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Hispania Baetica
''Hispania Baetica'' provintsi asukoht Ibeeria poolsaarel Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel).
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Hispania Baetica · Näe rohkem »
Hispania Tarraconensis
Hispania Tarraconensis oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Hispania Tarraconensis · Näe rohkem »
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Honorius · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Hunnid · Näe rohkem »
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »
Jeemen
Jeemen on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Jeemen · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Judaism · Näe rohkem »
Julius Nepos
Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Julius Nepos · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Justinianus I · Näe rohkem »
Kaliif
Pärsia keskaegsel miniatuuril on kujutatud truudusevande andmist kaliif Abu Bakrile Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit, mis loodi aastal 632 ja kaotati 3. märtsil 1924.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kaliif · Näe rohkem »
Kastiilia
Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kastiilia · Näe rohkem »
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kirjanik · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kristlus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Läänegootide arhitektuur ja kunst
Läänegootide kunst on läänegootide kuningriigi (tänapäeva Lõuna-Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali) aladel 5.–8.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Läänegootide arhitektuur ja kunst · Näe rohkem »
León (Hispaania)
León on linn Hispaanias, Leóni provintsi keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja León (Hispaania) · Näe rohkem »
Lissabon
Lissabon on Portugali pealinn.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Lissabon · Näe rohkem »
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Loire · Näe rohkem »
Lusitaania
Ibeeria, keiserlik provints ''Lusitaania'' (Portugal ja Extremadura) Lusitaania või Hispania Lusitana oli iidne Rooma provints paigas, kus nüüd on Portugal (Douro jõest lõunas) ja Lääne-Hispaania (praegune autonoomne piirkond Extremadura ja osa Salamanca provintsist).
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Lusitaania · Näe rohkem »
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Maroko · Näe rohkem »
Marseille
Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Marseille · Näe rohkem »
Málaga
Málaga on linn Hispaanias, Andaluusia suuruselt teine linn ja Málaga provintsi keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Málaga · Näe rohkem »
Mérida
Mérida on linn Hispaania edelaosas Badajozi provintsis Tierra de Mérida - Vegas Bajase maakonnas, Extremadura autonoomse piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Mérida · Näe rohkem »
Narbonne
Narbonne on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Narbonne · Näe rohkem »
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Odoaker · Näe rohkem »
Patristika
Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Patristika · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Püreneed · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Peapiiskop · Näe rohkem »
Pelayo
Pelayo (algupärane ladina nimi Pelagius; umbes 685 – 737 Cangas de Onís) oli Astuuria kuningriigi asutaja (astuurlaste vürst), kes valitses seda aastast 718 kuni surmani aastal 737.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Pelayo · Näe rohkem »
Poitiers
Poitiers on linn Lääne-Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas, Vienne'i departemangu keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Poitiers · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Provence · Näe rohkem »
Rekkeswinth
Rekkeswinth (suri 1. septembril 672) oli läänegootide kuningas aastail 649–672.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Rekkeswinth · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Rhône · Näe rohkem »
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Septimaania · Näe rohkem »
Sevilla
Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Sevilla · Näe rohkem »
Sevilla Isidorus
Sevilla Isidorus kujutatuna Bartolomé Esteban Murillo 1655. aasta õlimaalil Isidorus (paremal) ja Saragossa Braulio 10. sajandist pärinevas Etümoloogiate käsikirjas Sevilla Isidorus või ka püha Isidorus Sevillast (hispaania keeles San Isidoro või San Isidoro de Sevilla, ladina keeles Isidorus Hispalensis; umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia "Etymologiae" autor.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Sevilla Isidorus · Näe rohkem »
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Sueebid · Näe rohkem »
Tejo
thumb Tejo (hispaania Tajo) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Tejo · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Toledo
Toledo on linn Hispaanias, Castilla–La Mancha piirkonna pealinn ja Toledo provintsi keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Toledo · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Toulouse · Näe rohkem »
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Vandaalid · Näe rohkem »
Vitoria-Gasteiz
Vitoria-Gasteiz on linn Hispaanias, Baski autonoomse piirkonna pealinn ja Araba provintsi halduskeskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Vitoria-Gasteiz · Näe rohkem »
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Zaragoza · Näe rohkem »
560
560.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja 560 · Näe rohkem »
636
636.
Uus!!: Läänegootide kuningriik ja 636 · Näe rohkem »
