Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel
Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Arheoloogiline kultuur, Balti keeled, Daugava, Eemil Nestor Setälä, Eesti keel, Kalevi Wiik, Kuramaa, Läänemeresoome keeled, Läti, Lõunaeesti keeled, Peipsi järv, Saami keeled, Soome-ugri keeled, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Uurali keeled, Valter Lang, Vepsa keel.
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Läänemeresoome algkeel · Arheoloogiline kultuur ja Liivi keel ·
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Balti keeled ja Läänemeresoome algkeel · Balti keeled ja Liivi keel ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Läänemeresoome algkeel · Daugava ja Liivi keel ·
Eemil Nestor Setälä
Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.
Eemil Nestor Setälä ja Läänemeresoome algkeel · Eemil Nestor Setälä ja Liivi keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Eesti keel ja Liivi keel ·
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Kalevi Wiik ja Läänemeresoome algkeel · Kalevi Wiik ja Liivi keel ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Läänemeresoome algkeel · Kuramaa ja Liivi keel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Läänemeresoome algkeel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome keeled ja Liivi keel ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läänemeresoome algkeel ja Läti · Läti ja Liivi keel ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Läänemeresoome algkeel ja Lõunaeesti keeled · Lõunaeesti keeled ja Liivi keel ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Läänemeresoome algkeel ja Peipsi järv · Liivi keel ja Peipsi järv ·
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Läänemeresoome algkeel ja Saami keeled · Liivi keel ja Saami keeled ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Läänemeresoome algkeel ja Soome-ugri keeled · Liivi keel ja Soome-ugri keeled ·
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Läänemeresoome algkeel ja Tarandkalme · Liivi keel ja Tarandkalme ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Läänemeresoome algkeel ja Tartu · Liivi keel ja Tartu ·
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Läänemeresoome algkeel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Liivi keel ja Tartu Ülikooli Kirjastus ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Läänemeresoome algkeel ja Uurali keeled · Liivi keel ja Uurali keeled ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Läänemeresoome algkeel ja Valter Lang · Liivi keel ja Valter Lang ·
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Läänemeresoome algkeel ja Vepsa keel · Liivi keel ja Vepsa keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel ühist
- Millised on sarnasused Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel
Võrdlus Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel
Läänemeresoome algkeel on 83 suhted, samas Liivi keel 72. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 12.26% = 19 / (83 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
