106 suhted: Agarik, Ahvenamaa maakond, Antsülusjärv, Aprill, Atlandi ookean, August, Avameri, Detsember, Dinoflagellaadid, Eesti, Eesti keel, Eesti Päevaleht, Elegantne krevett, Euroopa Liit, Hallhüljes, Harald-Adam Velner, HELCOM, Helsingi, Hiiu madal, Hiiumaa, Hoovus, Isohaliin, Jaanuar, Jää, Juuli, Kašuubi keel, Kakralaid, Kanal, Karbid, Kattegat, Kümnejalalised, Keskkonnaseire, Kirpvähilised, Landsorti süvik, Läänemere kilu, Läänemere maad, Läbipaistvus, Läti, Leedu, Lest, Liiva-uurikkarp, Liivi laht, Limneameri, Looded, Loodusajakiri, Loomastik, Maavärin, Maavärina magnituud, Madal, Mastogloiameri, ..., Mändvetiktaimed, Märts, Merihein, Naturalisatsioon (bioloogia), Neeva, November, Oktoober, Osmussaare maavärin, Põhjalaht, Põhjameri, Põisadru, Peterburi, Poola, Pruunvetikad, Punavetikad, Rahu (saar), Räim, Riimvesi, Rohevetiktaimed, Rootsi, Rootsi keel, Ruhnu, Saami keeled, Saaremaa, Sabaloom, Saksamaa, Söödav rannakarp, Sisemeri, Soolsus, Soome, Soome keel, Soome laht, Taani, Taani keel, Taani väinad, Tarmo Soomere, Temperatuur, Toomas Jüriado, Tsüanobakterid, Tursk, Valgevene keel, Varjaagid, Väinameri, Vööt-kirpvähk, Võõrliik, Veeala, Veelained, Venemaa, Vesikirbulised, Viigerhüljes, Vilsandi, Zoobentos, 15. juuli, 1744, 18. sajand, 2017. Laienda indeks (56 rohkem) »
Agarik
Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis) on punavetikaliik.
Uus!!: Läänemeri ja Agarik · Näe rohkem »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Läänemeri ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Uus!!: Läänemeri ja Antsülusjärv · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Läänemeri ja Aprill · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Läänemeri ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Läänemeri ja August · Näe rohkem »
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Uus!!: Läänemeri ja Avameri · Näe rohkem »
Detsember
Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.
Uus!!: Läänemeri ja Detsember · Näe rohkem »
Dinoflagellaadid
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.
Uus!!: Läänemeri ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemeri ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Läänemeri ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Läänemeri ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Elegantne krevett
Elegantne krevett (Palaemon elegans) on krevetlaste sugukonda kuuluv vähiliik.
Uus!!: Läänemeri ja Elegantne krevett · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Läänemeri ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Läänemeri ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Harald-Adam Velner
Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.
Uus!!: Läänemeri ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »
HELCOM
HELCOM-i liikmesmaad HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks.
Uus!!: Läänemeri ja HELCOM · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Läänemeri ja Helsingi · Näe rohkem »
Hiiu madal
Hiiu madal, tuntud ka kui Suurrahu ja rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad (saksa keeles Neckmansgrund), on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes.
Uus!!: Läänemeri ja Hiiu madal · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Läänemeri ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Läänemeri ja Hoovus · Näe rohkem »
Isohaliin
Isohaliin ehk samasoolsusjoon on joon, mis ühendab kaardil punkte, kus vee soolsus on ühesugune.
Uus!!: Läänemeri ja Isohaliin · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Läänemeri ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Läänemeri ja Jää · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Läänemeri ja Juuli · Näe rohkem »
Kašuubi keel
Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.
Uus!!: Läänemeri ja Kašuubi keel · Näe rohkem »
Kakralaid
Vaade Sääre ninalt kirde-põhja poole. Kakralaid on märgatav silmapiiril väikse valge laiguna. Kakralaid (ka Kakrarahu) on laid Hiiu maakonnas Hiiumaa valla idaranniku lähedal.
Uus!!: Läänemeri ja Kakralaid · Näe rohkem »
Kanal
Panama kanal Brooklynis Kanal (.
Uus!!: Läänemeri ja Kanal · Näe rohkem »
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Uus!!: Läänemeri ja Karbid · Näe rohkem »
Kattegat
Skagerrak ja Kattegat Kattegat on väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel.
Uus!!: Läänemeri ja Kattegat · Näe rohkem »
Kümnejalalised
Kümnejalalised (Decapoda) on selts kõrgemaid vähke.
Uus!!: Läänemeri ja Kümnejalalised · Näe rohkem »
Keskkonnaseire
Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.
Uus!!: Läänemeri ja Keskkonnaseire · Näe rohkem »
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Uus!!: Läänemeri ja Kirpvähilised · Näe rohkem »
Landsorti süvik
Landsorti süvik (rootsi Landsortsdjupet) on Läänemere sügavaim koht.
Uus!!: Läänemeri ja Landsorti süvik · Näe rohkem »
Läänemere kilu
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Uus!!: Läänemeri ja Läänemere kilu · Näe rohkem »
Läänemere maad
Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.
Uus!!: Läänemeri ja Läänemere maad · Näe rohkem »
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Uus!!: Läänemeri ja Läbipaistvus · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läänemeri ja Läti · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Läänemeri ja Leedu · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Läänemeri ja Lest · Näe rohkem »
Liiva-uurikkarp
Liiva-uurikkarp (Mya arenaria) on uurikkarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.
Uus!!: Läänemeri ja Liiva-uurikkarp · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Läänemeri ja Liivi laht · Näe rohkem »
Limneameri
Limneameri on nüüdis-Läänemere viimane ja tänini kestev merestaadium.
Uus!!: Läänemeri ja Limneameri · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Läänemeri ja Looded · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Läänemeri ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Läänemeri ja Loomastik · Näe rohkem »
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Uus!!: Läänemeri ja Maavärin · Näe rohkem »
Maavärina magnituud
Klindijärsaku varing Eestis (15.03.2018 kl 00:10), mis tuvastati magnituudiga 0,9 seismilise sündmusena maavärinat magnituudiga 7 Magnituud on suurus, millega kirjeldatakse maavärina võimsust.
Uus!!: Läänemeri ja Maavärina magnituud · Näe rohkem »
Madal
Madal (kasutatakse ka sõna "madalik") on madala veega ala meres, järves või jões.
Uus!!: Läänemeri ja Madal · Näe rohkem »
Mastogloiameri
Mastogloiameri on mõnikord eristatav periood Läänemere arengus alates Antsülusjärve ja ookeani vahele ühenduse tekkimisest Taani väinade kohal (umbes 8300–8200 a eKr) kuni kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumiseni (umbes 7000 a eKr).
Uus!!: Läänemeri ja Mastogloiameri · Näe rohkem »
Mändvetiktaimed
Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.
Uus!!: Läänemeri ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Läänemeri ja Märts · Näe rohkem »
Merihein
Merihein (Zostera L.) on veetaimede perekond meriheinaliste sugukonnast.
Uus!!: Läänemeri ja Merihein · Näe rohkem »
Naturalisatsioon (bioloogia)
Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.
Uus!!: Läänemeri ja Naturalisatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Uus!!: Läänemeri ja Neeva · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Läänemeri ja November · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Läänemeri ja Oktoober · Näe rohkem »
Osmussaare maavärin
Osmussaare maavärin oli 25. oktoobril 1976 toimunud maavärin, mille epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal (5...6 km kirde pool) merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel.
Uus!!: Läänemeri ja Osmussaare maavärin · Näe rohkem »
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Uus!!: Läänemeri ja Põhjalaht · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Läänemeri ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põisadru
Põisadru ehk harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik.
Uus!!: Läänemeri ja Põisadru · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Läänemeri ja Peterburi · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Läänemeri ja Poola · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Läänemeri ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Läänemeri ja Punavetikad · Näe rohkem »
Rahu (saar)
Rukkirahu Rahu on laiust väiksema saarekese kohalik nimetus Lääne-Eestis.
Uus!!: Läänemeri ja Rahu (saar) · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Läänemeri ja Räim · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Läänemeri ja Riimvesi · Näe rohkem »
Rohevetiktaimed
Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.
Uus!!: Läänemeri ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Läänemeri ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Läänemeri ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Läänemeri ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Läänemeri ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Läänemeri ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sabaloom
Sabaloom (Cercopagis pengoi) on liik vesikirbulisi.
Uus!!: Läänemeri ja Sabaloom · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Läänemeri ja Saksamaa · Näe rohkem »
Söödav rannakarp
Söödav rannakarp (Mytilus edulis) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.
Uus!!: Läänemeri ja Söödav rannakarp · Näe rohkem »
Sisemeri
Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.
Uus!!: Läänemeri ja Sisemeri · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Läänemeri ja Soolsus · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Läänemeri ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Läänemeri ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Läänemeri ja Soome laht · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Läänemeri ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Läänemeri ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani väinad
Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.
Uus!!: Läänemeri ja Taani väinad · Näe rohkem »
Tarmo Soomere
Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957 Kohilas) on eesti mereteadlane ja matemaatik.
Uus!!: Läänemeri ja Tarmo Soomere · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Läänemeri ja Temperatuur · Näe rohkem »
Toomas Jüriado
Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.
Uus!!: Läänemeri ja Toomas Jüriado · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Läänemeri ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Läänemeri ja Tursk · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Läänemeri ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Uus!!: Läänemeri ja Varjaagid · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Läänemeri ja Väinameri · Näe rohkem »
Vööt-kirpvähk
Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.
Uus!!: Läänemeri ja Vööt-kirpvähk · Näe rohkem »
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Uus!!: Läänemeri ja Võõrliik · Näe rohkem »
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Uus!!: Läänemeri ja Veeala · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Läänemeri ja Veelained · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Läänemeri ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Läänemeri ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Läänemeri ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Vilsandi
Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.
Uus!!: Läänemeri ja Vilsandi · Näe rohkem »
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Uus!!: Läänemeri ja Zoobentos · Näe rohkem »
15. juuli
15.
Uus!!: Läänemeri ja 15. juuli · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Läänemeri ja 1744 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Läänemeri ja 18. sajand · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Läänemeri ja 2017 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Balti meri, Eystrasalt, Itämeri, Mare Suebicum, Oostzee, Ostsee, Sueebide meri, Østersjøen, Østersøen, Östersjön.