Sarnasusi Lõgismadu ja Maolised
Lõgismadu ja Maolised on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Alethinophidia, Carl von Linné, Keelikloomad, Lõgismadulased, Lõgisti, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Maolised, Mürkmadu, Perekond (bioloogia), Rästiklased, Roomajad, Saakloom, Selgroogsed, Silm, Soomused, Soomuselised, Termolokatsioonielund.
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Alethinophidia ja Lõgismadu · Alethinophidia ja Maolised ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Lõgismadu · Carl von Linné ja Maolised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Lõgismadu · Keelikloomad ja Maolised ·
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Lõgismadu ja Lõgismadulased · Lõgismadulased ja Maolised ·
Lõgisti
Lõgisti ehk kõristi on mõnede madude saba tipus, osaliselt üksteise peal paiknevatest nahast (soomustest) kellukestest ehk nahkrõngastest kestamiste käigus tekkiv moodustis.
Lõgismadu ja Lõgisti · Lõgisti ja Maolised ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Lõgismadu ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Lõgismadu ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Lõgismadu ja Loomade elu · Loomade elu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Lõgismadu ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Lõgismadu ja Mürkmadu · Mürkmadu ja Maolised ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Lõgismadu ja Perekond (bioloogia) · Maolised ja Perekond (bioloogia) ·
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Lõgismadu ja Rästiklased · Maolised ja Rästiklased ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Lõgismadu ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Lõgismadu ja Saakloom · Maolised ja Saakloom ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Lõgismadu ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Lõgismadu ja Silm · Maolised ja Silm ·
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Lõgismadu ja Soomused · Maolised ja Soomused ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Lõgismadu ja Soomuselised · Maolised ja Soomuselised ·
Termolokatsioonielund
Ninasõõrmed on tähistatud musta noolega ja termolokaatorid punase noolega. Termolokatsioonielundiks ehk termolokaatoriks ehk infrapunakiirguselundiks ehk kaugtermoretseptoriks nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paiknevat infrapunakiirgust tajuvat ja sellele reageerivat meeleelundit.
Lõgismadu ja Termolokatsioonielund · Maolised ja Termolokatsioonielund ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lõgismadu ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Lõgismadu ja Maolised
Võrdlus Lõgismadu ja Maolised
Lõgismadu on 27 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 2.76% = 19 / (27 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lõgismadu ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: