Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Lõuna-Schleswig ja Saksamaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Lõuna-Schleswig ja Saksamaa

Lõuna-Schleswig vs. Saksamaa

Lõuna-Schleswig Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Lõuna-Schleswig (saksa keeles Südschleswig, taani keeles Sydslesvig) on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna lõunaosa, hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi osa, mis 1920. Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Sarnasusi Lõuna-Schleswig ja Saksamaa

Lõuna-Schleswig ja Saksamaa on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Esimene maailmasõda, Konrad Adenauer, NATO, Preisi kuningriik, Saksa keel, Saksamaa, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Taani, Versailles' rahu.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Schleswig · Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Lõuna-Schleswig · Esimene maailmasõda ja Saksamaa · Näe rohkem »

Konrad Adenauer

Konrad Adenauer 1952. aastal Konrad Hermann Joseph Adenauer (5. jaanuar 1876 Köln – 19. aprill 1967 Bad Honnef) oli Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik, katoliikliku Tsentrumipartei liige 1906.

Konrad Adenauer ja Lõuna-Schleswig · Konrad Adenauer ja Saksamaa · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Lõuna-Schleswig ja NATO · NATO ja Saksamaa · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Lõuna-Schleswig ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Lõuna-Schleswig ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Lõuna-Schleswig ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit

Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (saksa keeles Christlich Demokratische Union Deutschlands, lühend CDU) on 1945.

Lõuna-Schleswig ja Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit · Saksamaa ja Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit · Näe rohkem »

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.

Lõuna-Schleswig ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Saksamaa ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Lõuna-Schleswig ja Taani · Saksamaa ja Taani · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.

Lõuna-Schleswig ja Versailles' rahu · Saksamaa ja Versailles' rahu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Lõuna-Schleswig ja Saksamaa

Lõuna-Schleswig on 50 suhted, samas Saksamaa 400. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 2.44% = 11 / (50 + 400).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Lõuna-Schleswig ja Saksamaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »