Sarnasusi Lümfisooned ja Maolised
Lümfisooned ja Maolised on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Anastomoos, Autonoomne närvisüsteem, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Kasvaja, Kere, Kesknärvisüsteem, Lümf, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Luuüdi, Maolised, Mürkmadu, Põrn, Peensool, Roomajad, Sarvkest, Süda, Selgroogsed, Silm, Silmalääts, Tartu.
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Anastomoos ja Lümfisooned · Anastomoos ja Maolised ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Autonoomne närvisüsteem ja Lümfisooned · Autonoomne närvisüsteem ja Maolised ·
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Lümfisooned · Eesti Maaülikool ja Maolised ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Enn Ernits ja Lümfisooned · Enn Ernits ja Maolised ·
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Esta-Laine Nahkur ja Lümfisooned · Esta-Laine Nahkur ja Maolised ·
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Halo Kirjastus ja Lümfisooned · Halo Kirjastus ja Maolised ·
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Kasvaja ja Lümfisooned · Kasvaja ja Maolised ·
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Kere ja Lümfisooned · Kere ja Maolised ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Lümfisooned · Kesknärvisüsteem ja Maolised ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Lümf ja Lümfisooned · Lümf ja Maolised ·
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Lümfiklapikud ja Lümfisooned · Lümfiklapikud ja Maolised ·
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Lümfisüdamed ja Lümfisooned · Lümfisüdamed ja Maolised ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Lümfisüsteem ja Lümfisooned · Lümfisüsteem ja Maolised ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Lümfisooned · Lümfisõlm ja Maolised ·
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Lümfisooned ja Luuüdi · Luuüdi ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Lümfisooned ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Lümfisooned ja Mürkmadu · Mürkmadu ja Maolised ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Lümfisooned ja Põrn · Maolised ja Põrn ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Lümfisooned ja Peensool · Maolised ja Peensool ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Lümfisooned ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Lümfisooned ja Sarvkest · Maolised ja Sarvkest ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Lümfisooned ja Süda · Maolised ja Süda ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Lümfisooned ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Lümfisooned ja Silm · Maolised ja Silm ·
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Lümfisooned ja Silmalääts · Maolised ja Silmalääts ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lümfisooned ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Lümfisooned ja Maolised
Võrdlus Lümfisooned ja Maolised
Lümfisooned on 45 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 3.68% = 26 / (45 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lümfisooned ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: