Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Uraan (planeet)
Maa ja Uraan (planeet) on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Aasta, Aatom, Albeedo, Atmosfäär, Diameeter, Ekvaator, Energiabilanss, Hapnik, Impaktstruktuur, Jää, Keemiline element, Kilogramm, Kivim, Kosmos, Magnetväli, Mass, NASA, Nikkel, Normaal, Orbiit, Päike, Päikesesüsteem, Planeedi kaaslane, Planeet, Raud, Süsihappegaas, Süsinik, Taevakeha, Temperatuur, Tihedus, ..., Ultraviolettkiirgus, Vahevöö, Vedelik, Vesi. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Aasta ja Maa · Aasta ja Uraan (planeet) ·
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Maa · Aatom ja Uraan (planeet) ·
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Albeedo ja Maa · Albeedo ja Uraan (planeet) ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Maa · Atmosfäär ja Uraan (planeet) ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Maa · Diameeter ja Uraan (planeet) ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Ekvaator ja Maa · Ekvaator ja Uraan (planeet) ·
Energiabilanss
Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.
Energiabilanss ja Maa · Energiabilanss ja Uraan (planeet) ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Maa · Hapnik ja Uraan (planeet) ·
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Impaktstruktuur ja Maa · Impaktstruktuur ja Uraan (planeet) ·
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Jää ja Maa · Jää ja Uraan (planeet) ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Maa · Keemiline element ja Uraan (planeet) ·
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Kilogramm ja Maa · Kilogramm ja Uraan (planeet) ·
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Kivim ja Maa · Kivim ja Uraan (planeet) ·
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Kosmos ja Maa · Kosmos ja Uraan (planeet) ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Maa ja Magnetväli · Magnetväli ja Uraan (planeet) ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Maa ja Mass · Mass ja Uraan (planeet) ·
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Maa ja NASA · NASA ja Uraan (planeet) ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Maa ja Nikkel · Nikkel ja Uraan (planeet) ·
Normaal
Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.
Maa ja Normaal · Normaal ja Uraan (planeet) ·
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Maa ja Orbiit · Orbiit ja Uraan (planeet) ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Maa ja Päike · Päike ja Uraan (planeet) ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Maa ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Uraan (planeet) ·
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Maa ja Planeedi kaaslane · Planeedi kaaslane ja Uraan (planeet) ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Maa ja Planeet · Planeet ja Uraan (planeet) ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Maa ja Raud · Raud ja Uraan (planeet) ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Maa ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Uraan (planeet) ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Maa ja Süsinik · Süsinik ja Uraan (planeet) ·
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Maa ja Taevakeha · Taevakeha ja Uraan (planeet) ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Maa ja Temperatuur · Temperatuur ja Uraan (planeet) ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Maa ja Tihedus · Tihedus ja Uraan (planeet) ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Maa ja Ultraviolettkiirgus · Ultraviolettkiirgus ja Uraan (planeet) ·
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Maa ja Vahevöö · Uraan (planeet) ja Vahevöö ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Maa ja Vedelik · Uraan (planeet) ja Vedelik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Uraan (planeet) ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Uraan (planeet)
Võrdlus Maa ja Uraan (planeet)
Maa on 178 suhted, samas Uraan (planeet) 174. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 9.66% = 34 / (178 + 174).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Uraan (planeet). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
