178 suhted: Aasta, Aastaajad, Aatom, Absoluutne kõrgus, Al Gore, Albeedo, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Amfiboliit, Apollo 17, Araabia Ühendemiraadid, Astenosfäär, Asteroid, Atmosfäär, Austraalia, Basaldikiht, Basalt, Berliin, Biosfäär, Džaul, Diameeter, Dubai, Ekvaator, Ellips, Elu, Energia, Energiabilanss, Erosioon, Esimene kosmiline kiirus, Fotosüntees, Gabro, Geoid, Geokronoloogiline skaala, Geotermaalenergia, Gneiss, Gramm, Graniit, Gravitatsioon, Gröönimaa, Hapnik, Hüdrosfäär, Hongkong, Impaktstruktuur, Inimene, Intrusioon, Isotoop, James Lovelock, Jää, Järv, Jõgi, ..., Kaalium, Kaltsium, Kartul, Keemiline element, Kera, Kilogramm, Kilp (geoloogia), Kinnistäht, Kivim, Kivistis, Kosmos, Kosmoseaparaat, Kosmoselaev, Kristallstruktuur, Kuu, Kuu faasid, Laam, Laamtektoonika, Lamav kiht, Lasuv kiht, Lõvi (tähtkuju), Liik (bioloogia), Linnutee, Litosfäär, London, Looded, Lumikate, Maa (täpsustus), Maa magnetväli, Maa tüüpi planeedid, Maa tuum, Maa väidetavad kuud, Maa-lähedane orbiit, Maailmameri, Maakoor, Magneesium, Magnetväli, Maismaa, Mandriline maakoor, Manner, Mass, Massiprotsent, Mõistusega olend, Meridiaan, Metabolism, Metallid, Meteoor, Meteoriit, Migmatiit, Miljard, Mineraal, Minut, Mohorovičići eralduspind, Moondekivim, Naatrium, NASA, New York, Nikkel, Normaal, Ookean, Ookeaniline maakoor, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiit, Organism, Orogeenne vöönd, Osoonikiht, P-lained, Paokiirus, Paskal, Päev, Päike, Päikesesüsteem, Pöörlemine, Põhjanael, Pealiskord, Pindala, Planeedi kaaslane, Planeet, Polaartelg, Poolestusaeg, Poolus, Pretsessioon, Raadius, Radioaktiivne isotoop, Raud, Räni, Riftivöönd, Ruumala, S-laine, Saar, Sajandid, Saksamaa, Süsihappegaas, Süsinik, Seismilised lained, Sekund, Sete, Settekivim, SI, Sidrun, Sinine marmorkuul, Sisetuum, Soolsus, Suurbritannia, Sydney, Taevaekvaator, Taevakeha, Taevas, Taimed, Tardkivim, Tähesüsteem, Tehiskaaslane, Temperatuur, Tihedus, Tiirlemine, Tiirlemisperiood, Tomat, Tonn, Tsüanobakterid, Tund, Ultraviolettkiirgus, Universum, Vahevöö, Väävel, Välistuum, Vedelik, Vesi, 20. sajand. Laienda indeks (128 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Maa ja Aasta · Näe rohkem »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Maa ja Aastaajad · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Maa ja Aatom · Näe rohkem »
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Uus!!: Maa ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »
Al Gore
Albert Arnold Gore (sündinud 31. märtsil 1948) on USA poliitik, äritegelane ja keskkonnakaitsja.
Uus!!: Maa ja Al Gore · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Maa ja Albeedo · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Maa ja Alumiinium · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Maa ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Uus!!: Maa ja Amfiboliit · Näe rohkem »
Apollo 17
Apollo 17 oli NASA Apollo programmi üheteistkümnes mehitatud missioon, mis sooritas kuuenda ja viimase maandumise Kuule.
Uus!!: Maa ja Apollo 17 · Näe rohkem »
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres.
Uus!!: Maa ja Araabia Ühendemiraadid · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Maa ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Maa ja Asteroid · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Maa ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Maa ja Austraalia · Näe rohkem »
Basaldikiht
Basaldikiht ehk sima ehk siima on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s.
Uus!!: Maa ja Basaldikiht · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maa ja Basalt · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Maa ja Berliin · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Maa ja Biosfäär · Näe rohkem »
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: Maa ja Džaul · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Maa ja Diameeter · Näe rohkem »
Dubai
Dubai (araabia keeles دبيّ) on Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) kuuluva Dubai emiraadi haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn Pärsia lahe ääres.
Uus!!: Maa ja Dubai · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Maa ja Ekvaator · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Maa ja Ellips · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Maa ja Elu · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Maa ja Energia · Näe rohkem »
Energiabilanss
Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.
Uus!!: Maa ja Energiabilanss · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Maa ja Erosioon · Näe rohkem »
Esimene kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.
Uus!!: Maa ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Maa ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Uus!!: Maa ja Gabro · Näe rohkem »
Geoid
Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.
Uus!!: Maa ja Geoid · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Maa ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Geotermaalenergia
Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.
Uus!!: Maa ja Geotermaalenergia · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Maa ja Gneiss · Näe rohkem »
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Uus!!: Maa ja Gramm · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Maa ja Graniit · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Maa ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Maa ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Maa ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Maa ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Uus!!: Maa ja Hongkong · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Maa ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Maa ja Inimene · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Maa ja Intrusioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Maa ja Isotoop · Näe rohkem »
James Lovelock
pisi James Ephraim Lovelock (26. juuli 1919 Letchworth Garden City, Hertfordshire – 26. juuli 2022 Abbotsbury, Dorset) oli inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor.
Uus!!: Maa ja James Lovelock · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Maa ja Jää · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Maa ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Maa ja Jõgi · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Maa ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Maa ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Uus!!: Maa ja Kartul · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Maa ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Uus!!: Maa ja Kera · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Maa ja Kilogramm · Näe rohkem »
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Uus!!: Maa ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Maa ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maa ja Kivim · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Maa ja Kivistis · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Maa ja Kosmos · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Maa ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kosmoselaev
Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.
Uus!!: Maa ja Kosmoselaev · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Maa ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Maa ja Kuu · Näe rohkem »
Kuu faasid
Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.
Uus!!: Maa ja Kuu faasid · Näe rohkem »
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Uus!!: Maa ja Laam · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Maa ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Lamav kiht
Lamav kiht on kiht, mis on sellel lasuva kihi all.
Uus!!: Maa ja Lamav kiht · Näe rohkem »
Lasuv kiht
Lasuv kiht on kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal.
Uus!!: Maa ja Lasuv kiht · Näe rohkem »
Lõvi (tähtkuju)
pisi Väikese Lõvi tähtkuju 19. sajandi alguse taevakaardil Lõvi (ladina Leo) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Maa ja Lõvi (tähtkuju) · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Maa ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Maa ja Linnutee · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Maa ja Litosfäär · Näe rohkem »
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Uus!!: Maa ja London · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Maa ja Looded · Näe rohkem »
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Uus!!: Maa ja Lumikate · Näe rohkem »
Maa (täpsustus)
*Maa ehk maakera on päikesesüsteemi Päikesest kauguselt kolmas planeet.
Uus!!: Maa ja Maa (täpsustus) · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Maa ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Maa ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Uus!!: Maa ja Maa tuum · Näe rohkem »
Maa väidetavad kuud
Kunstniku nägemus kahe kuuga Maast Inimesed on pikalt teoretiseerinud teiste Maa kuude – kõikide võimalike Maa looduslike kaaslaste peale Kuu – olemasolu üle.
Uus!!: Maa ja Maa väidetavad kuud · Näe rohkem »
Maa-lähedane orbiit
Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.
Uus!!: Maa ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Maa ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maa ja Maakoor · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Maa ja Magneesium · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Maa ja Magnetväli · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Maa ja Maismaa · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Maa ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Maa ja Manner · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Maa ja Mass · Näe rohkem »
Massiprotsent
Massiprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) massi protsendimäära aine kogumassis (näiteks lahuses või sulamis).
Uus!!: Maa ja Massiprotsent · Näe rohkem »
Mõistusega olend
Mõistusega olend ehk mõistuslik olend (ka intelligents; ladina keeles ens intelligens) on olend, kellel on aru või mõistus.
Uus!!: Maa ja Mõistusega olend · Näe rohkem »
Meridiaan
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.
Uus!!: Maa ja Meridiaan · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Maa ja Metabolism · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Maa ja Metallid · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Maa ja Meteoor · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Maa ja Meteoriit · Näe rohkem »
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Uus!!: Maa ja Migmatiit · Näe rohkem »
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Uus!!: Maa ja Miljard · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maa ja Mineraal · Näe rohkem »
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Maa ja Minut · Näe rohkem »
Mohorovičići eralduspind
Maailmakaart, mis näitab Mohorovičići eralduspinna sügavust Mohorovičići eralduspind ehk Mohorovičići piirpind ehk Moho ehk Moho piir ehk Moho piirkiht ehk maakoore ja vahevöö piir on pind, mis eraldab Maa vahevööd maakoorest.
Uus!!: Maa ja Mohorovičići eralduspind · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Maa ja Moondekivim · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Maa ja Naatrium · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Maa ja NASA · Näe rohkem »
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Uus!!: Maa ja New York · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Maa ja Nikkel · Näe rohkem »
Normaal
Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.
Uus!!: Maa ja Normaal · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Maa ja Ookean · Näe rohkem »
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Uus!!: Maa ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Maa ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Maa ja Orbiit · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Maa ja Organism · Näe rohkem »
Orogeenne vöönd
Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.
Uus!!: Maa ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Maa ja Osoonikiht · Näe rohkem »
P-lained
P-Lainete mudel P-lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik ja üks kehalainete liikidest.
Uus!!: Maa ja P-lained · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Maa ja Paokiirus · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Maa ja Paskal · Näe rohkem »
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Uus!!: Maa ja Päev · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Maa ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Maa ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Maa ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Maa ja Põhjanael · Näe rohkem »
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Uus!!: Maa ja Pealiskord · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Maa ja Pindala · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Maa ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Maa ja Planeet · Näe rohkem »
Polaartelg
Polaartelg on teleskoobi parallaktilise ehk ekvatoriaalse monteeringu Maa pöörlemisteljega paralleelne maailmapoolusesse suunatud telg.
Uus!!: Maa ja Polaartelg · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Maa ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Maa ja Poolus · Näe rohkem »
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Uus!!: Maa ja Pretsessioon · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Maa ja Raadius · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Maa ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Maa ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Maa ja Räni · Näe rohkem »
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Uus!!: Maa ja Riftivöönd · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Maa ja Ruumala · Näe rohkem »
S-laine
S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.
Uus!!: Maa ja S-laine · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Maa ja Saar · Näe rohkem »
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Uus!!: Maa ja Sajandid · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maa ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Maa ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Maa ja Süsinik · Näe rohkem »
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Uus!!: Maa ja Seismilised lained · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Maa ja Sekund · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maa ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maa ja Settekivim · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Maa ja SI · Näe rohkem »
Sidrun
Sidrun Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.
Uus!!: Maa ja Sidrun · Näe rohkem »
Sinine marmorkuul
Maa nähtuna Apollo 17 pardalt Sinine marmorkuul on kuulus Maast tehtud foto, mille pildistas 7. detsembril 1972 teekonnal Kuule 29 000 km kaugusel asunud kosmoselaeva Apollo 17 meeskond.
Uus!!: Maa ja Sinine marmorkuul · Näe rohkem »
Sisetuum
Maa siseehitus. Sisetuum on märgitud numbriga 6 Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
Uus!!: Maa ja Sisetuum · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Maa ja Soolsus · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Maa ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Sydney
Kulgevideo Sydney sadamast 2021. aasta märtsis Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn.
Uus!!: Maa ja Sydney · Näe rohkem »
Taevaekvaator
Taevaekvaator on oranž suurringjoon. Märka, et taevaekvaator on ekliptika (kollane suurringjoon) tasandi suhtes kaldus 23°26’ Taevaekvaator on taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega.
Uus!!: Maa ja Taevaekvaator · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Maa ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Uus!!: Maa ja Taevas · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Maa ja Taimed · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maa ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tähesüsteem
Tähesüsteem on tähtede kooslus, mille puhul koosluse liikmete paigutuse määrab vahetult tähtede vastastikune gravitatsioon.
Uus!!: Maa ja Tähesüsteem · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Maa ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Maa ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Maa ja Tihedus · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Maa ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Uus!!: Maa ja Tiirlemisperiood · Näe rohkem »
Tomat
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.
Uus!!: Maa ja Tomat · Näe rohkem »
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Uus!!: Maa ja Tonn · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Maa ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Maa ja Tund · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Maa ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Maa ja Universum · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Maa ja Vahevöö · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Maa ja Väävel · Näe rohkem »
Välistuum
Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.
Uus!!: Maa ja Välistuum · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Maa ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maa ja Vesi · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Maa ja 20. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Helesinine planeet, Maa (planeet), Maa siseehitus, Maakera, Planeet Maa.