Kiiremini kui brauser!
212 suhted: Aasta lind, Abaluu, Ajuripats, Alalõualuu, Aordikaar, Aort, Arter, Arteriaalne veri, Ürglind, Carl von Linné, Diapsiidid, Dinosaurused, Eesti lindude süstemaatiline nimestik, Eesti linnud, Emakas, Embrüoloogia, Endokriinsüsteem, Energia, Erütrotsüüt, Füsioloogia, Guaano, Hambad, Hanelised, Hapnik, Haudumine, Hingamine, Hingetoru, Homöotermia, Hormoonid, Imetajad, Immuunsüsteem, Inglise keel, Inimene, Instinkt, Jaanalinnulised, Jämesool, Juura (geoloogia), Kaelalülid, Kakerdaja raba, Kakulised, Kaltsiumkarbonaat, Kana, Kanalised, Kannaluu, Kaur, Käbikeha, Käitumine, Käolised, Küünis, Kõhrkude, ..., Kõrvalkilpnääre, Keelikloomad, Keskaju, Keskkõrv, Kilpnääre, Kivi, Kivistis, Klaad, Klass (bioloogia), Kloaak, Koduloom, Kodutuvi, Koduvarblane, Kohastumus, Kolju, Kommunikatsioon, Koolibrilased, Kopsuarter, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kriit (ajastu), Kude, Kurelised, Kurvitsalised, Kusepõis, Kusi, Kusihape, Lahustamine, Lämmastik, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfoidkude, Lendamine, Liha, Lihas, Liik (bioloogia), Liiv, Lindude loend, Lindude vägivald, Linnuatlas, Linnud (täpsustus), Linnulaul, Linnupesa, Linnustik, Linnuvaatlus, Loode, Loomad, Luu, Magu, Maolised, Märk, Mesosoikum, Metabolism, Miljard, Molekulaarbioloogia, Monofüleetiline rühm, Mudelorganism, Muna, Munajuha, Munakoor, Munandimanus, Munarakk, Munasari, Munavalge, Nahk, Näärmed, Nägemine, Närvisüsteem, Neerud, Neerupealis, Nokk, Oks, Ornitoloog, Ornitoloogia, Otsaju, Paigalind, Papagoilised, Parasvööde, Pääsulased, Päranipunääre, Pütilised, Põllumajandus, Põlv, Põrn, Peaaju, Peabronh, Peensool, Pelikanilised, Pesitsemine, Pikatiivalised, Piklikaju, Pingviinilised, Pistrikulised, Pugu, Puu, Rahvuslind, Rakk, Rakutuum, Randme luud, Rangluu, Rähnilised, Rändlinnud, Reieluu, Rinnak, Rinnalülid, Ristluu, Roided, Roomajad, Sabalülid, Sarvlinnulised, Sääreluu, Söögitoru, Süda, Süljenäärmed, Sünantroop, Sõrmed, Seeme, Seemnejuha, Seemnesari, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Silm, Silmakoobas, Silmalaug, Siniraalised, Skelett, Soojusjuhtivus, Sool (anatoomia), Sperm, Sugunääre, Suguti, Suitsupääsuke, Sulestik, Sulg, Sulgimine, Suur vereringe, Taimed, Talamus, Tardumusuni, Temperatuur, Tiib, Tinamulised, Toit, Tormilinnulised, Triias, Trummikile, Tunnuslind, Vaheaju, Valgud, Varvas, Väetis, Väikeaju, Värvulised, Veekogu, Veen, Veresoon, Veri, Vesi, 1964. Laienda indeks (162 rohkem) »
Aasta lind
Suitsupääsuke oli Eesti aasta lind 2000. aastal Aasta lind on linnuliigile antav ajutine nimetus.
Uus!!: Linnud ja Aasta lind · Näe rohkem »
Abaluu
Abaluu (ladina keeles scapula; eesti keeles ka labaluu) on imetajatel õlavöötme luu, mis seob õlavarreluud rangluuga.
Uus!!: Linnud ja Abaluu · Näe rohkem »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Linnud ja Ajuripats · Näe rohkem »
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Linnud ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Uus!!: Linnud ja Aordikaar · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Linnud ja Aort · Näe rohkem »
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Uus!!: Linnud ja Arter · Näe rohkem »
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Uus!!: Linnud ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »
Ürglind
''Archaeopteryx litographica'' Ürglind (Archaeopteryx litographica) on roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.
Uus!!: Linnud ja Ürglind · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Linnud ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Diapsiidid
Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.
Uus!!: Linnud ja Diapsiidid · Näe rohkem »
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Uus!!: Linnud ja Dinosaurused · Näe rohkem »
Eesti lindude süstemaatiline nimestik
Eesti lindude süstemaatiline nimestik on Eesti Ornitoloogiaühingu juurde kuuluva Eesti linnuharulduste komisjoni peetav Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks tehtud lindude nimestik.
Uus!!: Linnud ja Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti linnud
Eesti linnud ehk Eesti linnustiku (Eesti avifauna) moodustavad Eestis pidevalt elavad, Eestist läbi rändavad, Eestis pesitsevad või siia eksikülalisena sattuvad linnud.
Uus!!: Linnud ja Eesti linnud · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Linnud ja Emakas · Näe rohkem »
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Uus!!: Linnud ja Embrüoloogia · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Linnud ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Linnud ja Energia · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Linnud ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Linnud ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Guaano
pesa on tehtud pinnasest ja guaanost Hõbekajakas (''Larus argentatus'') väljutamas ekskremente Bréhat' lähistel Guaano on merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus.
Uus!!: Linnud ja Guaano · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Linnud ja Hambad · Näe rohkem »
Hanelised
Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Linnud ja Hanelised · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Linnud ja Hapnik · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Linnud ja Haudumine · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Linnud ja Hingamine · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Linnud ja Hingetoru · Näe rohkem »
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Uus!!: Linnud ja Homöotermia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Linnud ja Hormoonid · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Linnud ja Imetajad · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Linnud ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Linnud ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Linnud ja Inimene · Näe rohkem »
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Uus!!: Linnud ja Instinkt · Näe rohkem »
Jaanalinnulised
Jaanalinnulised (Struthioniformes) lennuvõimetute lindude rühm, mida traditsiooniliselt peetakse seltsiks.
Uus!!: Linnud ja Jaanalinnulised · Näe rohkem »
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Uus!!: Linnud ja Jämesool · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Linnud ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Uus!!: Linnud ja Kaelalülid · Näe rohkem »
Kakerdaja raba
Droonivideo Kakerdaja rabast 2021. aasta septembris Kakerdaja raba põhjakülg 2021. aasta talvel Kakerdaja raba on Järvamaal Järva vallas asuv raba.
Uus!!: Linnud ja Kakerdaja raba · Näe rohkem »
Kakulised
Kakulised ehk öökullid (Strigiformes) on selts põhiliselt öise eluviisiga röövlinde, keda on maailmas umbes 200 liiki.
Uus!!: Linnud ja Kakulised · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Linnud ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Uus!!: Linnud ja Kana · Näe rohkem »
Kanalised
Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Kanalised · Näe rohkem »
Kannaluu
Inimestel ja paljudel primaatidel on kannaluu (ladina keeles calcaneus või calcaneum) jalaluu, mis moodustab jala kannaosa.
Uus!!: Linnud ja Kannaluu · Näe rohkem »
Kaur
Kaur (Gavia) on veelindude perekond, kauriliste seltsi kaurlaste sugukonna ainuperekond, kuhu kuulub 5 liiki.
Uus!!: Linnud ja Kaur · Näe rohkem »
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Uus!!: Linnud ja Käbikeha · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Linnud ja Käitumine · Näe rohkem »
Käolised
Käolised (Cuculiformes) on lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Käolised · Näe rohkem »
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Uus!!: Linnud ja Küünis · Näe rohkem »
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Uus!!: Linnud ja Kõhrkude · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Linnud ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Linnud ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Uus!!: Linnud ja Keskaju · Näe rohkem »
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Uus!!: Linnud ja Keskkõrv · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Linnud ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Linnud ja Kivi · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Linnud ja Kivistis · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Linnud ja Klaad · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Linnud ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Linnud ja Kloaak · Näe rohkem »
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Uus!!: Linnud ja Koduloom · Näe rohkem »
Kodutuvi
Kodutuvi (Columba livia var. domestica) on kaljutuvi alamliik tuvilaste sugukonnast tuvi perekonnast.
Uus!!: Linnud ja Kodutuvi · Näe rohkem »
Koduvarblane
Koduvarblane (Passer domesticus) on linnuliik värvuliste seltsist varblaslaste sugukonnast varblase perekonnast.
Uus!!: Linnud ja Koduvarblane · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Linnud ja Kohastumus · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Linnud ja Kolju · Näe rohkem »
Kommunikatsioon
Kommunikatsioon ehk suhtlemine ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus.
Uus!!: Linnud ja Kommunikatsioon · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Linnud ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Uus!!: Linnud ja Kopsuarter · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Linnud ja Kopsud · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Linnud ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Linnud ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Linnud ja Kude · Näe rohkem »
Kurelised
Kurelised (Gruiformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Linnud ja Kurelised · Näe rohkem »
Kurvitsalised
Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.
Uus!!: Linnud ja Kurvitsalised · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Linnud ja Kusepõis · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: Linnud ja Kusi · Näe rohkem »
Kusihape
Kusihappe struktuurivalem Kusihape on heterotsükliline ühend molekulivalemiga C5H4N4O3.
Uus!!: Linnud ja Kusihape · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Linnud ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Linnud ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Uus!!: Linnud ja Lümfiklapikud · Näe rohkem »
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Uus!!: Linnud ja Lümfisüdamed · Näe rohkem »
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Uus!!: Linnud ja Lümfisõlm · Näe rohkem »
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Uus!!: Linnud ja Lümfisooned · Näe rohkem »
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Uus!!: Linnud ja Lümfoidkude · Näe rohkem »
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Uus!!: Linnud ja Lendamine · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Linnud ja Liha · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Linnud ja Lihas · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Linnud ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Linnud ja Liiv · Näe rohkem »
Lindude loend
Lindude loend loetleb linde.
Uus!!: Linnud ja Lindude loend · Näe rohkem »
Lindude vägivald
"Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatigimuste vastastikuseist suhteist" on ökoloogia.
Uus!!: Linnud ja Lindude vägivald · Näe rohkem »
Linnuatlas
Linnuatlas on linnuliikide levikukaartide kogumik.
Uus!!: Linnud ja Linnuatlas · Näe rohkem »
Linnud (täpsustus)
Linnud on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Linnud ja Linnud (täpsustus) · Näe rohkem »
Linnulaul
Linnulaul on lindude esitatud häälitsuste kogum.
Uus!!: Linnud ja Linnulaul · Näe rohkem »
Linnupesa
Musträsta pesa Linnupesa on ehitis (tihti linnu enda tehtud), kuhu lind saab turvaliselt muneda oma munad ning seal neid haududa ja kasvatada oma järglasi.
Uus!!: Linnud ja Linnupesa · Näe rohkem »
Linnustik
Linnustik ehk ornitofauna on mingi ala linnud (linnuliigid ja isendid kokku võetult).
Uus!!: Linnud ja Linnustik · Näe rohkem »
Linnuvaatlus
Linnuvaatlejad Šotimaal Linnuvaatlustorn Rammu saarel Linnuvaatlus on lindude jälgimine looduses.
Uus!!: Linnud ja Linnuvaatlus · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Linnud ja Loode · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Linnud ja Loomad · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Linnud ja Luu · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Linnud ja Magu · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Linnud ja Maolised · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Linnud ja Märk · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Linnud ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Linnud ja Metabolism · Näe rohkem »
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Uus!!: Linnud ja Miljard · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Linnud ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Linnud ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Linnud ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Linnud ja Muna · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Linnud ja Munajuha · Näe rohkem »
Munakoor
Purunenud linnumunakoor Munakoor (ka koorkest) on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht.
Uus!!: Linnud ja Munakoor · Näe rohkem »
Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.
Uus!!: Linnud ja Munandimanus · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Linnud ja Munarakk · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Linnud ja Munasari · Näe rohkem »
Munavalge
Toores munavalge, keskel on kollane rebu Munavalge on rebu ümbritsev muna osa.
Uus!!: Linnud ja Munavalge · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Linnud ja Nahk · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Linnud ja Näärmed · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Linnud ja Nägemine · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Linnud ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Linnud ja Neerud · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Linnud ja Neerupealis · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Linnud ja Nokk · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Linnud ja Oks · Näe rohkem »
Ornitoloog
TÜ Eesti Mereinstituudi korraldataval merelinnustiku laevaloendusel Kihnu merepiirkonnas Ornitoloog ehk linnuuurija ehk linnu-uurija on lindude vaatlemise ja teadusliku uurimisega ehk ornitoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Linnud ja Ornitoloog · Näe rohkem »
Ornitoloogia
Vaatamata kaasaegse teadustehnoloogia edusammudele teatakse suhteliselt vähe lindude öisest rändest ja selle detailidest. Üheks võimaluseks infot koguda on rändurite püük võrkudega ning nende varustamine märgistega. Kakuliste ränne on aktiivseim vaiksetel ja selgetel öödel. Selle kakulise vabastab Kihnu välibaasis võrgust Soome ornitoloog Timo Pettay. Moodsad linnuradarid (vasakul horisontaal- ning paremal vertikaalradar) võimaldavad jälgida lindude rännet ka ööpimeduses, mil klassikalised vaatlused pole võimalikud. Radaruuringud lubavad saada teavet lindude rändeaktiivsuse, selle fenoloogia, kõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega. Kormoran (''Phalacrocorax carbo'') on üks paljudest ornitoloogide uurimisobjektidest Ornitoloogia ehk linnuteadus on zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte.
Uus!!: Linnud ja Ornitoloogia · Näe rohkem »
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Uus!!: Linnud ja Otsaju · Näe rohkem »
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Uus!!: Linnud ja Paigalind · Näe rohkem »
Papagoilised
Papagoilised (Psittaciformes) on linnuselts, mis on levinud peamiselt neotroopilises, paleotroopilises ja austraalses kliimavöötmes.
Uus!!: Linnud ja Papagoilised · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Linnud ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pääsulased
Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.
Uus!!: Linnud ja Pääsulased · Näe rohkem »
Päranipunääre
Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.
Uus!!: Linnud ja Päranipunääre · Näe rohkem »
Pütilised
Pütilised (Podicipediformes) on selts veelinde lindude klassis.
Uus!!: Linnud ja Pütilised · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Linnud ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Põlv
Inimese põlveliiges Inimese põlved Põlv on inimese ja teiste primaatide kehaosa, mis asub reie ja sääre vahel, selle moodustab põlveliiges, mis on inimese suurim liiges, ühendades reieluud ja sääreluud.
Uus!!: Linnud ja Põlv · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Linnud ja Põrn · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Linnud ja Peaaju · Näe rohkem »
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Uus!!: Linnud ja Peabronh · Näe rohkem »
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Uus!!: Linnud ja Peensool · Näe rohkem »
Pelikanilised
Pelikanilised(Pelecaniformes) on kosmopoliitne lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Pelikanilised · Näe rohkem »
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Uus!!: Linnud ja Pesitsemine · Näe rohkem »
Pikatiivalised
Pikatiivalised ehk piiritajalised (Apodiformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Linnud ja Pikatiivalised · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Linnud ja Piklikaju · Näe rohkem »
Pingviinilised
Pingviinilised (Sphenisciformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Linnud ja Pingviinilised · Näe rohkem »
Pistrikulised
Pistrikulised (Falconiformes) on lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Pistrikulised · Näe rohkem »
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Uus!!: Linnud ja Pugu · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Linnud ja Puu · Näe rohkem »
Rahvuslind
Rahvuslind on maa loodus- ja linnukaitsesümbol.
Uus!!: Linnud ja Rahvuslind · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Linnud ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Linnud ja Rakutuum · Näe rohkem »
Randme luud
Randme luud (ladina keeles ossa carpi) on inimese skeletis kämbla luude ning küünar- ja kodarluu vahel paiknevad luud.
Uus!!: Linnud ja Randme luud · Näe rohkem »
Rangluu
Inimese rangluud (punaselt) Rangluu (ladina keeles clavicula) on ülajäseme skeleti õlavöötme luu.
Uus!!: Linnud ja Rangluu · Näe rohkem »
Rähnilised
Rähnilised (Piciformes) on lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Rähnilised · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Linnud ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Reieluu
Inimese reieluud (punaselt) Reieluu (ladina keeles os femoris) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme proksimaalne luu.
Uus!!: Linnud ja Reieluu · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Linnud ja Rinnak · Näe rohkem »
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Uus!!: Linnud ja Rinnalülid · Näe rohkem »
Ristluu
Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.
Uus!!: Linnud ja Ristluu · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Linnud ja Roided · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Linnud ja Roomajad · Näe rohkem »
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Uus!!: Linnud ja Sabalülid · Näe rohkem »
Sarvlinnulised
Sarvlinnulised (Bucerotiformes) on lindude selts, kuhu kuuluvad sugukonnad vaenukägulased (Upupidae), tääknoklased ehk vana nimetusega puuronijalased (Phoeniculidae) ning sarvlindlased (Bucerotidae).
Uus!!: Linnud ja Sarvlinnulised · Näe rohkem »
Sääreluu
Inimese sääreluud (punaselt) Sääreluu (ladina keeles tibia) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme kahest sääre luust suurem ja tugevam luu.
Uus!!: Linnud ja Sääreluu · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Linnud ja Söögitoru · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Linnud ja Süda · Näe rohkem »
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Uus!!: Linnud ja Süljenäärmed · Näe rohkem »
Sünantroop
Sünantroop (kreeka syn 'koos' + anthrōpos 'inimene') ehk inimkaasleja on taim- või loomorganism (sageli, kuid mitte alati, kahjur), keda pole kodustatud, kuid kes elab inimese lähedal ja saab kooselamisest kasu.
Uus!!: Linnud ja Sünantroop · Näe rohkem »
Sõrmed
Sõrmed (digiti manus), või ka näpud, on inimese käelaba etteulatuvad osad.
Uus!!: Linnud ja Sõrmed · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Linnud ja Seeme · Näe rohkem »
Seemnejuha
Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.
Uus!!: Linnud ja Seemnejuha · Näe rohkem »
Seemnesari
Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.
Uus!!: Linnud ja Seemnesari · Näe rohkem »
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Uus!!: Linnud ja Selgroog · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Linnud ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Linnud ja Seljaaju · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Linnud ja Silm · Näe rohkem »
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Uus!!: Linnud ja Silmakoobas · Näe rohkem »
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Uus!!: Linnud ja Silmalaug · Näe rohkem »
Siniraalised
Siniraalaste (Coraciiformes) seltsi kuuluvad jäälindlaste, siniraaglaste, maasiniraaglaste, momottide, mesilasööjate ja todide sugukond.
Uus!!: Linnud ja Siniraalised · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Linnud ja Skelett · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Linnud ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Uus!!: Linnud ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Linnud ja Sperm · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Linnud ja Sugunääre · Näe rohkem »
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Uus!!: Linnud ja Suguti · Näe rohkem »
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.
Uus!!: Linnud ja Suitsupääsuke · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Linnud ja Sulestik · Näe rohkem »
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Uus!!: Linnud ja Sulg · Näe rohkem »
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Uus!!: Linnud ja Sulgimine · Näe rohkem »
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Uus!!: Linnud ja Suur vereringe · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Linnud ja Taimed · Näe rohkem »
Talamus
Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.
Uus!!: Linnud ja Talamus · Näe rohkem »
Tardumusuni
Tardumusuni ehk letargia ehk torpor on mitmetel lindudel ja mõnedel imetajatel esinev ajutine kehatemperatuuri langus koos ainevahetuse intensiivsuse vähenemisega, mis on seotud toitumiseks sobimatute ilmadega.
Uus!!: Linnud ja Tardumusuni · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Linnud ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Linnud ja Tiib · Näe rohkem »
Tinamulised
Tinamulised (Tinamiformes) ehk tinamud on lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Tinamulised · Näe rohkem »
Toit
Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.
Uus!!: Linnud ja Toit · Näe rohkem »
Tormilinnulised
Tormilinnulised (Procellariiformes) on lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Tormilinnulised · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Linnud ja Triias · Näe rohkem »
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Uus!!: Linnud ja Trummikile · Näe rohkem »
Tunnuslind
Tunnuslind on haldusüksuse loodus- ja linnukaitsesümbol.
Uus!!: Linnud ja Tunnuslind · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Linnud ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Linnud ja Valgud · Näe rohkem »
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Uus!!: Linnud ja Varvas · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Linnud ja Väetis · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Linnud ja Väikeaju · Näe rohkem »
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Uus!!: Linnud ja Värvulised · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Linnud ja Veekogu · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Linnud ja Veen · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Linnud ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Linnud ja Veri · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Linnud ja Vesi · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Linnud ja 1964 · Näe rohkem »
