Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Aurumine, Diploidsus, Energia, Eos, Floeem, Fotosüntees, Gametofüüt, Haploidsus, Harilik mänd, Hõlmikpuutaimed, Juur, Kambium, Katteseemnetaimed, Koldtaimed, Kromosoom, Ksüleem, Kude, Lahus, Leherood, Leht, Ligniin, Mineraal, Mitokonder, Osmoos, Paljasseemnetaimed, Põud, Pindpinevus, Puit, Rakk, Rakukest, Rakutuum, Sahharoos, Sammaltaimed, Sõnajalgtaimed, Seemnetaimed, Silur, Soolad, Soontaimed, Sporofüüt, Taimed, Toitained, Toru, Trahhee, Vesi, Vesinikside.
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Soontaimed ja Aurumine · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Soontaimed ja Diploidsus · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Soontaimed ja Energia · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Soontaimed ja Eos · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Soontaimed ja Floeem · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Soontaimed ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Uus!!: Soontaimed ja Gametofüüt · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Soontaimed ja Haploidsus · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Soontaimed ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Hõlmikpuutaimed
Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) on taimede hõimkond.
Uus!!: Soontaimed ja Hõlmikpuutaimed · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Soontaimed ja Juur · Näe rohkem »
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Uus!!: Soontaimed ja Kambium · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Soontaimed ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Koldtaimed
Koldtaimed (Lycopodiophyta) on soontaimede ehk trahheofüütide alamgrupp.
Uus!!: Soontaimed ja Koldtaimed · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Soontaimed ja Kromosoom · Näe rohkem »
Ksüleem
Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.
Uus!!: Soontaimed ja Ksüleem · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Soontaimed ja Kude · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Soontaimed ja Lahus · Näe rohkem »
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Uus!!: Soontaimed ja Leherood · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Soontaimed ja Leht · Näe rohkem »
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Uus!!: Soontaimed ja Ligniin · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Soontaimed ja Mineraal · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Soontaimed ja Mitokonder · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Soontaimed ja Osmoos · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Soontaimed ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Soontaimed ja Põud · Näe rohkem »
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Uus!!: Soontaimed ja Pindpinevus · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Soontaimed ja Puit · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Soontaimed ja Rakk · Näe rohkem »
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Uus!!: Soontaimed ja Rakukest · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Soontaimed ja Rakutuum · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Soontaimed ja Sahharoos · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Soontaimed ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Soontaimed ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Soontaimed ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Soontaimed ja Silur · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Soontaimed ja Soolad · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Soontaimed ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Uus!!: Soontaimed ja Sporofüüt · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Soontaimed ja Taimed · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Soontaimed ja Toitained · Näe rohkem »
Toru
Raudtorud Toru on harilikult silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha.
Uus!!: Soontaimed ja Toru · Näe rohkem »
Trahhee
"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.
Uus!!: Soontaimed ja Trahhee · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Soontaimed ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Soontaimed ja Vesinikside · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kõrgemad taimed, Soontaim, Tracheobionta, Tracheophyta, Trahheofüüdid, Vaskulaartaimed.
