Maarda Utuste ja Postimees

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Maarda Utuste ja Postimees

Maarda Utuste vs. Postimees

Marta Sophia Lepp (aastast 1913 Marta Kirschbaum, aastast 1927 Maarda Utuste; 12. november 1883 Vardi (praegu Varbola), Varbola vald (Nissi kihelkond), Harjumaa – 11. november 1940 Tartu) oli eesti kirjanik ja publitsist (kasutas varjunime Sophia Vardi). Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Sarnasusi Maarda Utuste ja Postimees

Maarda Utuste ja Postimees on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti keel, Postimees, Tallinn, Tartu.

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Eesti keel ja Maarda Utuste · Eesti keel ja Postimees · Näe rohkem »

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Maarda Utuste ja Postimees · Postimees ja Postimees · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Maarda Utuste ja Tallinn · Postimees ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Maarda Utuste ja Tartu · Postimees ja Tartu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Maarda Utuste ja Postimees ühist
Millised on sarnasused Maarda Utuste ja Postimees

Võrdlus Maarda Utuste ja Postimees

Maarda Utuste on 36 suhted, samas Postimees 157. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 2.07% = 4 / (36 + 157).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Maarda Utuste ja Postimees. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika