Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Biomeedikum, Jelgava, Kõrvalmõis, Keskaeg, Kullerkupu tänav (Tartu), Maarjamõisa, Mõisasüda, Meierei, Nikolai Lunini tänav, Poola aeg, Riia, Riigimõis, Rootsi aeg, Saksa keel, Sepikoda, Suur reduktsioon, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Tähtvere mõis, 1649, 1662, 17. sajand, 1732, 1816, 19. sajand, 1905, 1909, 1911, 1912, 1915, 1923.
Biomeedikum
Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Biomeedikum · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Jelgava · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kullerkupu tänav (Tartu)
Kullerkupu tänav on tänav Tartus Maarjamõisa ja Veeriku linnaosa piiril.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Kullerkupu tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Maarjamõisa
Maarjamõisa algne kliinikum Maarjamõisa on linnaosa Tartu lääneosas, Emajõe paremkaldal.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Maarjamõisa · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Meierei · Näe rohkem »
Nikolai Lunini tänav
Nikolai Lunini tänav on tänav Tartus Maarjamõisas ja Veerikul.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Nikolai Lunini tänav · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Riia · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sepikoda
Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Sepikoda · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kliinikum
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
1649
1649.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1649 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1662 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1732
1732.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1732 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1816 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1905 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1909 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1911 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1912 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1915 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Maarjamõisa mõis ja 1923 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kirjutajamõis, Kirjutajamõisa mõis, Maarjamõis, Muuli mõis.
