Kiiremini kui brauser!
314 suhted: A-horisont, Aa-laava, Aabasoo, Aaleni lade, Aas, Aasta, Aasta keskmine õhutemperatuur, Aasta keskmine sademete hulk, Aastaajad, Aastaäravool, Aastane õhutemperatuuri amplituud, Aastane sademete hulk, Aastarõngad, Aatomnumber, Abüssaal, Abüssaalisete, Abüssaalne tasandik, Abüssopelagiaal, Ablatsioon (glatsioloogia), Ablatsioonimoreen, Abrasioon (geoloogia), Absoluutne ajaarvamine, Absoluutne kõrgus, Absoluutne niiskus, Absoluutne sügavus, Absoluutne vanus, Adavere lade, Adhesioon, Advektsioon, Aegkond, Aeglased kõikuvliikumised, Aeratsioonivöönd, Aerofoto, Aerofoto dešifreerimine, Aeronoomia, Aerosool, Afgaan (tuul), Afootne vöönd, Aglomeraat (geoloogia), Agregaat (mineraloogia), Agrokliima, Agrokliima ressursid, Agrokliimavööde, Agroklimatoloogia, Agrometeoroloogia, Aheraine, Aherainemägi, Ahhaat, Aineringe, Ajalooline geoloogia, ..., Ajastik, Ajastu (geoloogia), Aju- ja pagunähtus, Ajujää, Ajurand, Ajutee, Ajuvesi, Aktiivne äär, Aktinomeetria, Aktsessoorne mineraal, Akumulatsioon (glatsioloogia), Akumulatsiooniala, Akvamariin, Alabaster, Alamik, Alanduslehter, Alang, Alaskiit, Alass, Albeedo, Albiit, Alboraniit, Aleksandriit, Aleuriit, Aleuroliit, Alfaosake, Alissovi kliimaklassifikatsioon, Alkalitroofne järv, Allikalubi, Allikas, Allikasoo, Allofaan, Allohtoonne kivim, Allohtoonsus, Allotroopia, Alluviaaltasandik, Almandiin, Alpihelendus, Alpiniit, Alumiinium, Alumine bjeff, Alumosilikaadid, Aluniit, Aluseline kivim, Aluskivim, Aluskord, Aluspõhi, Aluspind, Alvareze hüpotees, Alvin, Amasoniit, Amata lade, Amboniit, Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus, Ametüst, Amfiboliit, Amfiboolid, Amfoteersus, Ammoniidid, Amorfne aine, Anabaatiline tuul, Anateksis, Andalusiit, Andesiin, Andesiit, Andesitoid, Andosoolid, Anemomeeter, Aneroidbaromeeter, Anhüdriit, Anioon, Anomaalia, Anortosiit, Antarktika, Antarktiline õhumass, Antarktiline kliima, Antarktis, Antarktise jääkilp, Antekliis, Antiklinaal, Antimon, Antipood, Antitsüklon, Antratsiit, Antsülusjärv, Apatši pisar, Apatiit, Apliit, Appletoni kiht, Araabia-Nuubia kilp, Aragoniit, Arcus-pilv, Argilliit, Arhaikum, Ariidne kliima, Arkoos, Arktika, Arktiline õhumass, Arktiline kliimavööde, Arseen, Arteesia allikas, Arteesia vesi, Aruküla lade, Arumetsad, Aruniit, Asbest, Aseri lade, Asoikum, Astang, Astenosfäär, Asteroid, Asuriit, Atlantiline kliimastaadium, Atmosfäär, Atmosfääri koostis, Atmosfääriaken, Atmosfäärikiht, Atmosfääripõud, Atmosfäärirõhk, Atoll, Atsonaalsed mullad, Atsonaalsus, Auganiit, Augiit, Augusti keskmine õhutemperatuur, Auripigment, Aurumine, Aurustumine, Autohtoonne kivim, Autohtoonsus, Avameri, Avamus, Avanturiin, Bituumen, Diagramm, Diameeter, Elektrilaeng, Elustik, Eoon (geoloogia), Erim, Fenoloogia, Foto, Fotosüntees, Front, Geokronoloogia, Geokronoloogiline skaala, Geoloogia, Geoloogiline aeg, Happeline kivim, Horoloogia, Humifitseerumine, Ilm, Impaktstruktuur, Ioon, Jää, Jõesete, Jupiter, Keemiline element, Keemistemperatuur, Keskmine kivim, Kiht (geoloogia), Kips, Kivim, Kivimi struktuur, Kivimit moodustavad mineraalid, Kivimkeha, Kliimavööde, Kolmnurk, Komeet, Korallrahu, Kristalne kivim, Kurd, Kuukivi, Kvarts, Lade, Ladejärk, Ladestik, Laguun, Lõuna-Jäämeri, Leelispäevakivi, Lennuk, Liiv, Liivakivi, Litosfäär, Liustik, Loodusseadus, Loopealne, Lumi, Maa, Maa magnetväli, Maailmajagu, Maailmameri, Maak, Maakoor, Maateadus, Magnetomeeter, Manner, Marss, Mägitundra, Mega-aasta, Metallid, Metasomatoos, Meteoor, Meteoriit, Mineraal, Monokliinne süngoonia, Moondekivim, Moone, Muld, Mullahorisont, Murdumisnäitaja, Naatrium, Niit, Orbiit, Orgaaniline aine, Organism, Paljandumine, Päevakivi, Päikesesüsteem, Pürokseenid, Põhjapoolus, Pealiskord, Peitkristalne struktuur, Pihussüsteem, Pinnakate, Plagioklass, Planetoloogia, Platvorm (geoloogia), Polarisatsioonimikroskoop, Polaroid, Poolmetallid, Puittaimed, Purdosake, Purdsete, Ränidioksiid, Rombiline süngoonia, Saar, Savi, Savikivimid, Savimineraalid, Süvakivim, Sete, Settekivim, Settimine, Siirdesoo, Silikaatsed mineraalid, Silm, Sulamine, Tahkis, Tardkivim, Tefra, Temperatuur, Terasuurus, Tremoliit-ferroaktinoliit, Trigonaalne süngoonia, Udu, Uniformism, Valgus, Vääriskivi, Värvus, Vedelik, Veeala, Veekogu, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (264 rohkem) »
A-horisont
A-horisont on tähistatud tähega A A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja A-horisont · Näe rohkem »
Aa-laava
Vana aa-laava Aa-laava moodustumine Aa-laava on teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laavavool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aa-laava · Näe rohkem »
Aabasoo
Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aabasoo · Näe rohkem »
Aaleni lade
Aaleni lade (Aaleni mäe järgi Saksamaal) on Kesk-Juura ladestiku kõige alumine lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aaleni lade · Näe rohkem »
Aas
pisi Aas (kõnekeeles ka niit, karjamaa) on harva või lühikest aega üleujutatav lammirohumaa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aas · Näe rohkem »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aasta · Näe rohkem »
Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aasta keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aastaajad · Näe rohkem »
Aastaäravool
Aastaäravool on summaarne vee hulk, mis aasta jooksul veekogu valglalt ära jookseb.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aastaäravool · Näe rohkem »
Aastane õhutemperatuuri amplituud
Aastane õhutemperatuuri amplituud on kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe aasta jooksul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aastane õhutemperatuuri amplituud · Näe rohkem »
Aastane sademete hulk
Aastane sademete hulk on kliimanäitaja, mis näitab, kui palju sademeid sadas mingis kohas mingi aasta jooksul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aastane sademete hulk · Näe rohkem »
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aastarõngad · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Abüssaal
Abüssaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000–6000 meetri sügavusel ookeani pinnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssaal · Näe rohkem »
Abüssaalisete
Abüssaalisete ehk süvameresete on meresete, mis lasub maailmamere üle 3000 m sügavuses põhjas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssaalisete · Näe rohkem »
Abüssaalne tasandik
Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssaalne tasandik · Näe rohkem »
Abüssopelagiaal
Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssopelagiaal · Näe rohkem »
Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ablatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »
Ablatsioonimoreen
Ablatsioonimoreen on moreen, mis kujuneb pärast liustiku sulamist pinnamoreenist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ablatsioonimoreen · Näe rohkem »
Abrasioon (geoloogia)
Liustiku poolt abradeeritud kivid Norras Abrasioon kivimite pinna mehaaniline kulutamine, mille põhjustavad tuule, lainete, vooluvee, liustiku, gravitatsiooni vms poolt kantud setteosakesed.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Abrasioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Absoluutne ajaarvamine
Absoluutne ajaarvamine ehk rahvusvaheliselt absoluutne kronoloogia on arheoloogia ja ajaloo mõiste.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne ajaarvamine · Näe rohkem »
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »
Absoluutne niiskus
Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne niiskus · Näe rohkem »
Absoluutne sügavus
Absoluutne sügavus ehk üldsügavus on koha sügavus allpool merepinda.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne sügavus · Näe rohkem »
Absoluutne vanus
Absoluutne vanus on ajaühikutes väljendatav kivistise, kivimi, mineraali, arheoloogilise leiu vms vanus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne vanus · Näe rohkem »
Adavere lade
Adavere lade (Adavere aleviku järgi Jõgeva maakonnas) on siluri ladestu Llandovery ladestiku noorim kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Adavere lade · Näe rohkem »
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Adhesioon · Näe rohkem »
Advektsioon
Advektiivne udu Negevi kõrbes 2019. aastal Advektsioon (meteoroloogia) (lad. advectio - juurdevool) on atmosfääris erinevate füüsikaliste omadustega õhumasside horisontaalsuunalise kandumisega ühest piirkonnast teise seonduv üksteise kohale või ka alla libisemine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Advektsioon · Näe rohkem »
Aegkond
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aegkond · Näe rohkem »
Aeglased kõikuvliikumised
Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglane kerkimine või vajumine, mis toimub aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aeglased kõikuvliikumised · Näe rohkem »
Aeratsioonivöönd
Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aeratsioonivöönd · Näe rohkem »
Aerofoto
Toulouse'i lennujaama aerofoto Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aerofoto · Näe rohkem »
Aerofoto dešifreerimine
Aerofoto dešifreerimine on territooriumi uurimismeetod selle aerofotode järgi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aerofoto dešifreerimine · Näe rohkem »
Aeronoomia
Virmalised Trondheimi fjordi kohal Aeronoomia on meteoroloogia haru, mis uurib tropopausi kohal oleva atmosfääri keemiat ja füüsikat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aeronoomia · Näe rohkem »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aerosool · Näe rohkem »
Afgaan (tuul)
Afgaan on kohalik kuum edelatuul, mis puhub Amudarja ülemjooksul Afganistani mägedest alla Türkmenistani ja Usbekistani lauskmaale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Afgaan (tuul) · Näe rohkem »
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Afootne vöönd · Näe rohkem »
Aglomeraat (geoloogia)
Vulkaanilist päritolu aglomeraat Aglomeraat on valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aglomeraat (geoloogia) · Näe rohkem »
Agregaat (mineraloogia)
Mineraalne agregaat on looduslikes protsessides tekkinud mineraaliterade kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Agregaat (mineraloogia) · Näe rohkem »
Agrokliima
Agrokliima on kliima põllumajanduse seisukohalt hinnatuna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Agrokliima · Näe rohkem »
Agrokliima ressursid
Agrokliima ressursid on kliima tingimused, mis võimaldavad inimestel tegeleda põllumajandusega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Agrokliima ressursid · Näe rohkem »
Agrokliimavööde
Agrokliimavööde on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Agrokliimavööde · Näe rohkem »
Agroklimatoloogia
Agroklimatoloogia (kreeka sõnadest agros 'põld', klíma 'kliima' ja lógos 'teadus') on klimatoloogia haru, mis uurib kliimat (agrokliimat) põllumajandustootmise paiknemise tegurina.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Agroklimatoloogia · Näe rohkem »
Agrometeoroloogia
Agrometeoroloogia on meteoroloogia haru, mis uurib meteoroloogilisi, klimaatilisi ja hüdroloogilisi tingimusi, mis mõjutavad põllumajandust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Agrometeoroloogia · Näe rohkem »
Aheraine
Aherainemägi Rummus Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aheraine · Näe rohkem »
Aherainemägi
Donetski kivisöebasseini terrikoonikud Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Aherainemägi Karagandas Aherainemägi ehk terrikoonik (prantsuse fraasist terri conique, milles terri 'aherainepuistang' + conique 'kooniline') on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aherainemägi · Näe rohkem »
Ahhaat
Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ahhaat · Näe rohkem »
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aineringe · Näe rohkem »
Ajalooline geoloogia
Ajalooline geoloogia on geoloogia osa, mis uurib Maa ja tema elustiku arengut läbi geoloogilise aja.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajalooline geoloogia · Näe rohkem »
Ajastik
Ajastik (inglise epoch) on geoloogilise ajaarvamise suuruselt neljas ühik eooni, aegkonna ja ajastu järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajastik · Näe rohkem »
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajastu (geoloogia) · Näe rohkem »
Aju- ja pagunähtus
Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aju- ja pagunähtus · Näe rohkem »
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajujää · Näe rohkem »
Ajurand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Ajurand on ranna maapoolne osa, mis paikneb alati üle kõrgveetaseme.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajurand · Näe rohkem »
Ajutee
Pika ajuteega laine on suure energiaga Laine ajutee (inglise fetch) on teepikkus, mille laine läbib enne kaldale jõudmist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajutee · Näe rohkem »
Ajuvesi
Ajuvesi ehk ründevesi (ka aju ja loevesi) on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ajuvesi · Näe rohkem »
Aktiivne äär
Aktiivne äär on mandrilise maakoorega laama serv, mida ääristab subduktsioonivöönd.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aktiivne äär · Näe rohkem »
Aktinomeetria
Aktinomeetria on teadusharu, meteoroloogia haru, mis uurib Päikese ja teiste taevakehade kiirguse ülekannet Maa atmosfääris ja hüdrosfääris ning päikesekiirguse peegeldumist maapinnalt (albeedot).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aktinomeetria · Näe rohkem »
Aktsessoorne mineraal
Aktsessoorne mineraal on kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aktsessoorne mineraal · Näe rohkem »
Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Akumulatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »
Akumulatsiooniala
Akumulatsiooniala leitakse liustiku kõrgeimal kõrgusel, kus materjali kogunemine on suurem kui kadu. Akumulatsiooniala on ala, kus lumesadu koguneb ja ületab ablatsiooni kaod (sulamine, aurustumine, sublimeerumine).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Akumulatsiooniala · Näe rohkem »
Akvamariin
Akvamariin Akvamariin on heksagonaalne sinaka värvusega mineraal, berülli erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Akvamariin · Näe rohkem »
Alabaster
Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alabaster · Näe rohkem »
Alamik
Alamik on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alamik · Näe rohkem »
Alanduslehter
Alanduslehter ehk depressioonilehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alanduslehter · Näe rohkem »
Alang
Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alang · Näe rohkem »
Alaskiit
Alaskiit QAPF-diagrammil Alaskiit on leelispäevakivi-graniidi leukokraatne erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alaskiit · Näe rohkem »
Alass
Alass on ümara läbilõike, lameda põhja ning järskude seintega termokarstiga seotud negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alass · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Albeedo · Näe rohkem »
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Albiit · Näe rohkem »
Alboraniit
Alboraniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alboraniit · Näe rohkem »
Aleksandriit
Nils Gustaf Nordenskiöld Aleksandriit on ortorombilise kristallistruktuuriga mineraal, krüsoberulli erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aleksandriit · Näe rohkem »
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aleuriit · Näe rohkem »
Aleuroliit
Aleuroliit Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aleuroliit · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alfaosake · Näe rohkem »
Alissovi kliimaklassifikatsioon
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alissovi kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Alkalitroofne järv
Alkalitroofne ehk lubja- ehk allikatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete, keskmine biogeenide ja väike huumusainete sisaldus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alkalitroofne järv · Näe rohkem »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allikalubi · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allikas · Näe rohkem »
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allikasoo · Näe rohkem »
Allofaan
Allofaan on amorfne füllosilikaatne savi koostises olev mineraloid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allofaan · Näe rohkem »
Allohtoonne kivim
Allohtoonne kivim (ka allotigeenne kivim) on kivim, mis koosneb teisal kujunenud osistest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allohtoonne kivim · Näe rohkem »
Allohtoonsus
Allohtoonsus (kr sõnadest allo 'muu' + chthōn 'maa') ehk allotigeensus (kr sõnadest allothi 'mujal + genos 'sugu, teke') on millegi sissekantus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allohtoonsus · Näe rohkem »
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Allotroopia · Näe rohkem »
Alluviaaltasandik
pisi Alluviaalrannikutasandik on madal ja tasane pinnavorm, mis on tekkinud jõesetete kogunemisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alluviaaltasandik · Näe rohkem »
Almandiin
Almandiin on granaatide rühma kuuluv rauarikas mineraal, koostiselt raudalumiiniumsilikaat Fe2+3Al2(SiO4)3.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Almandiin · Näe rohkem »
Alpihelendus
Alpihelendus päikeseloojangul, Mount Everestil Alpihelendus on optiline nähtus, mille puhul on horisondi kohal, Päikese vastasküljes näha punakalt helendav valgusriba.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alpihelendus · Näe rohkem »
Alpiniit
Alpiniit. Alpid, Šveits thumb thumb Alpiniit ehk alpiaas on kõrgusvööde ja bioom lähisalpiinse ning igijää ja -lume vöötme vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alpiniit · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alumiinium · Näe rohkem »
Alumine bjeff
Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alumine bjeff · Näe rohkem »
Alumosilikaadid
Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alumosilikaadid · Näe rohkem »
Aluniit
Aluniit on sulfaatne mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aluniit · Näe rohkem »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aluseline kivim · Näe rohkem »
Aluskivim
Loomuldadel on kaks mullahorisonti – huumushorisont ja aluskivim Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aluskivim · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aluskord · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Aluspind
Aluspind on Maa pind – maapind ja veepind koos võetuna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aluspind · Näe rohkem »
Alvareze hüpotees
Alvareze hüpotees väidab, et dinosauruste ja paljude teiste liikide massilise väljasuremise Kriidi ajastu lõpul põhjustas kokkupõrge suure meteoroidiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alvareze hüpotees · Näe rohkem »
Alvin
Alvin võib tähendada järgmist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Alvin · Näe rohkem »
Amasoniit
Amasoniidi kristallipesa Amasoniit on roheka värvusega mikrokliini erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amasoniit · Näe rohkem »
Amata lade
Riežupe liivakivikoopad asuvad Amata lademes Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amata lade · Näe rohkem »
Amboniit
Amboniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amboniit · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (United States Geological Survey; USGS) on Ameerika Ühendriikide siseministeeriumi haldusalas olev teaduslik agentuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus · Näe rohkem »
Ametüst
Ametüsti kristallipesa Ametüst on violetse värvusega kvartsi erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ametüst · Näe rohkem »
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amfiboliit · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Amfoteersus
Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amfoteersus · Näe rohkem »
Ammoniidid
Ammoniidid on mitmetähenduslik sõna, mis võib tähendada.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ammoniidid · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Anabaatiline tuul
Anabaatiline tuul (kreeka keeles anabainō — tõusen) on orutuul ehk tuul, mis puhub mägedes piki oru, künka või mäe nõlva ülespoole mäetipu suunas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anabaatiline tuul · Näe rohkem »
Anateksis
Osaliselt ülessulanud kivim ehk migmatiit Norras Geirangeri fjordi lähedal Anateksis on kivimite osaline sulamine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anateksis · Näe rohkem »
Andalusiit
Andalusiit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Andalusiit · Näe rohkem »
Andesiin
Andesiin Andesiin on silikaatne mineraal, plagioklass keemilise valemiga Na0.7-0.5Ca0.3-0.5Al1.3-1.5Si2.7-2.5O8.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Andesiin · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Andesiit · Näe rohkem »
Andesitoid
Peeneteraliste tardkivimite väliklassifikatsioon, mida kasutatakse siis kui kivimit pole veel jõutud mikroskoopiliselt uurida. Liite '-oid' võib asendada liitega '-kivim', näiteks "andesitoidi" asemel võib kasutada terminit "andesiitkivim". Andesitoid on vulkaaniline kivim, mida võib välimuse järgi pidada andesiidiks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Andesitoid · Näe rohkem »
Andosoolid
Andosoolid Andosoolid on vulkaanilistele piirkondadele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Andosoolid · Näe rohkem »
Anemomeeter
Kaussanemomeeter, mille leiutas Thomas Romney Robinson aastal 1846 Anemomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse tuule või gaasivoolu kiirust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anemomeeter · Näe rohkem »
Aneroidbaromeeter
Avatud korpusega baromeeteri aneroidkarp Aneroidbaromeeter (a-, kreeka k. neros - lainjas + eidos - välimus) on mõõteriist õhurõhu mõõtmiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aneroidbaromeeter · Näe rohkem »
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anhüdriit · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anioon · Näe rohkem »
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anomaalia · Näe rohkem »
Anortosiit
Kuul leiduv anortosiit Apollo 15 maandumispaigalt Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Anortosiit · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktika · Näe rohkem »
Antarktiline õhumass
Antarktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Antarktise piirkonnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktiline õhumass · Näe rohkem »
Antarktiline kliima
Antarktiline kliima on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele Õhutemperatuur Antarktises talvel ja suvel Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktiline kliima · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktis · Näe rohkem »
Antarktise jääkilp
Suurema osa Antarktise reljeefist moodustab jääkilbi pind. Pildilt puuduvad šelfiliustikud Antarktise jääkilp on Antarktise mandrit kattev liustik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktise jääkilp · Näe rohkem »
Antekliis
Antekliis on suure ulatusega kumer platvormse aluskorra struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antekliis · Näe rohkem »
Antiklinaal
Antiklinaal Antiklinaal Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antiklinaal · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antimon · Näe rohkem »
Antipood
Antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antipood · Näe rohkem »
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antitsüklon · Näe rohkem »
Antratsiit
Antratsiit Antratsiidi irisatsioon Antratsiit (ladina keeles anthracites, vanakreeka keelest ἄνθραξ – 'süsi; karbunkul') on vanim ja kõrgema moondetasemega kivisöe modifikatsioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antratsiit · Näe rohkem »
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Antsülusjärv · Näe rohkem »
Apatši pisar
Apatši pisar on obsidiaanist ehk vulkaanilisest klaasist koosnev ümardunud purdosake.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Apatši pisar · Näe rohkem »
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Apatiit · Näe rohkem »
Apliit
Apliit Apliit on peeneteraline soonkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Apliit · Näe rohkem »
Appletoni kiht
300px Appletoni kiht ehk F-kiht on kiht ionosfääris 150–800 km kõrgusel maapinnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Appletoni kiht · Näe rohkem »
Araabia-Nuubia kilp
Aafrika põhjaosa. Araabia-Nuubia kilp on üleval paremal Araabia-Nuubia kilp on kilp Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Araabia-Nuubia kilp · Näe rohkem »
Aragoniit
Aragoniit on karbonaatne mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aragoniit · Näe rohkem »
Arcus-pilv
''Arcus''-pilve erimeid: rullpilv. Pildistatid 1.06.2007 Wisconsinis USAs Arcus-pilv (ladina keeles Cumulonimbus arcus) on madal pilvemoodustis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arcus-pilv · Näe rohkem »
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Argilliit · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arhaikum · Näe rohkem »
Ariidne kliima
Ariidse kliimaga alad on märgitud kollase värvusega Ariidne kliima (ladina aridus 'kuiv') on kuiv kliima kõrgete õhutemperatuuridega, millele on iseloomulikud suured õhutemperatuuri kõikumised ja väga väike sademete hulk (100–150 mm aastas) või sademete puudumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ariidne kliima · Näe rohkem »
Arkoos
Arkoos. Arkoos on suure päevakivisisaldusega liivakivi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arkoos · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arktika · Näe rohkem »
Arktiline õhumass
Arktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Arktika piirkonnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arktiline õhumass · Näe rohkem »
Arktiline kliimavööde
Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arseen · Näe rohkem »
Arteesia allikas
Arteesia allikas on allikas, mis saab oma veed arteesia vee kihist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arteesia allikas · Näe rohkem »
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arteesia vesi · Näe rohkem »
Aruküla lade
Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüübiks Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aruküla lade · Näe rohkem »
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Arumetsad · Näe rohkem »
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aruniit · Näe rohkem »
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Asbest · Näe rohkem »
Aseri lade
Väike-Pakri pangal paljanduvad ka Aseri lademe lubjakivid Aseri lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aseri lade · Näe rohkem »
Asoikum
Asoikum on osa geoloogilisest ajast, mille vältel moodustunud kivimid ei sisalda jälgi elust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Asoikum · Näe rohkem »
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Astang · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Asteroid · Näe rohkem »
Asuriit
Asuriit (leiukoht La Sal, Utah) Asuriit on tumesinine karbonaatne mineraal keemilise valemiga Cu3(CO3)2(OH)2.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Asuriit · Näe rohkem »
Atlantiline kliimastaadium
Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atlantiline kliimastaadium · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atmosfääri koostis
Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfääri koostis · Näe rohkem »
Atmosfääriaken
Atmosfääriaken on elektromagnetilise kiirguse spektri niisugune piirkond, milles Maa atmosfäär paistab hästi läbi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfääriaken · Näe rohkem »
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »
Atmosfääripõud
Atmosfääripõud esineb kõrge õhutemperatuuri (üle 30 °C), vähese õhuniiskuse (suhteline õhuniiskusega alla 30%) ja üsna tugeva tuule (tuule kiirus 5…6 m/s) korral.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfääripõud · Näe rohkem »
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »
Atoll
Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atoll · Näe rohkem »
Atsonaalsed mullad
Atsonaalse lammimulla profill Atsonaalsed mullad ehk vööndivälised mullad on mullad, mille kujunemist ja arengut takistavad asukoha geoloogilised tingimused, pinnamood või veeolud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atsonaalsed mullad · Näe rohkem »
Atsonaalsus
Atsonaalsus ehk mittevööndilisus on maastiku- ehk geograafilise sfääri seaduspärasus, mis seisneb selles, et mõni loodusnähtus ilmneb väljaspool vastavat loodus- või kliimavööndit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Atsonaalsus · Näe rohkem »
Auganiit
Auganiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Auganiit · Näe rohkem »
Augiit
Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Augiit · Näe rohkem »
Augusti keskmine õhutemperatuur
Augusti keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Augusti keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Auripigment
Auripigment Kellsi evangeliaar 8. sajandist. Kuldkollane värvus on saadud auripigmendist Auripigment (ladina aurum 'kuld' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (keemilise ainena arseentrifosfaat, As2S3).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Auripigment · Näe rohkem »
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aurumine · Näe rohkem »
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Aurustumine · Näe rohkem »
Autohtoonne kivim
Autohtoonne kivim (ka autigeenne kivim) on kivim, mis koosneb samas paigas kujunenud osistest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Autohtoonne kivim · Näe rohkem »
Autohtoonsus
Autohtoonsus ehk autogeensus on millegi moodustatus samas paigas, kus ta esineb.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Autohtoonsus · Näe rohkem »
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Avameri · Näe rohkem »
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Avamus · Näe rohkem »
Avanturiin
Avanturiin ehk aventuriin (itaalia keelest per avventura 'juhtum') on kvartsi peeneteraline erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Avanturiin · Näe rohkem »
Bituumen
Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Bituumen · Näe rohkem »
Diagramm
Tulpdiagrammi näide Diagramm (kreeka keeles diágramma piirjoon) on arvjoonis, mille koostisosad on üldjuhul koordinaadistik, skaalad ja diagrammikujundid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Diagramm · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Diameeter · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elustik
Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Elustik · Näe rohkem »
Eoon (geoloogia)
Eoon (inglise eon) on geoloogilise ajaarvamise suurim ühik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Eoon (geoloogia) · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Erim · Näe rohkem »
Fenoloogia
Fenoloogia on bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ilmnemise ajalist reeglipärasust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Fenoloogia · Näe rohkem »
Foto
Esimene inimesest tehtud foto. Robert Corneliuse autoportree aastast 1839. Foto (vanemas kirjanduses ka: päevapilt, ülesvõte) on fotograafilise menetluse teel saadud püsiv kujutis või selle reproduktsioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Foto · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Front
Front on eraldusvöönd ja üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Front · Näe rohkem »
Geokronoloogia
Geokronoloogia on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos aset leidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Geokronoloogia · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Geoloogia · Näe rohkem »
Geoloogiline aeg
Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Geoloogiline aeg · Näe rohkem »
Happeline kivim
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Happeline kivim · Näe rohkem »
Horoloogia
Horoloogia ehk koroloogia (vanakreeka sõnadest chōros või chōra 'koht, paik' ja logos 'mõiste, käsitlus') ehk arealoogia ehk levilateadus on levilate uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Horoloogia · Näe rohkem »
Humifitseerumine
Humifitseerumine ehk huumustumine ehk humifikatsioon on taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Humifitseerumine · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ilm · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ioon · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Jää · Näe rohkem »
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Jõesete · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Jupiter · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Keskmine kivim
Keskmine kivim (inglise intermediate rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...63% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Keskmine kivim · Näe rohkem »
Kiht (geoloogia)
Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kiht (geoloogia) · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kips · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimi struktuur
Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kivimi struktuur · Näe rohkem »
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »
Kivimkeha
Kivimkeha on geoloogiline struktuur, mis tekke, struktuuri, kivimilise koostise või millegi muu poolest erineb temaga piirnevaist kivimkehadest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kivimkeha · Näe rohkem »
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kliimavööde · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Komeet · Näe rohkem »
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Korallrahu · Näe rohkem »
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kristalne kivim · Näe rohkem »
Kurd
Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kurd · Näe rohkem »
Kuukivi
Kuukivi ehk adulaar on on värvuseta läbipaistev mineraal, ortoklassi erim, millele on iseloomulik kuuvalgust meenutav hõbesinine värvus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kuukivi · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Kvarts · Näe rohkem »
Lade
Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Lade · Näe rohkem »
Ladejärk
"Ladejärk" on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ladejärk · Näe rohkem »
Ladestik
Ladestik (inglise series) on ladestust väiksem kronostratigraafiline üksus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ladestik · Näe rohkem »
Laguun
Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Laguun · Näe rohkem »
Lõuna-Jäämeri
Lõuna-Jäämeri on ookean, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Lõuna-Jäämeri · Näe rohkem »
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Leelispäevakivi · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Lennuk · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Liiv · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Liivakivi · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Litosfäär · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Liustik · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Loopealne · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Lumi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maailmajagu · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maak · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maakoor · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Maateadus · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Manner · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Marss · Näe rohkem »
Mägitundra
Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Mägitundra · Näe rohkem »
Mega-aasta
Mega-aasta on ajavahemik üks miljon (106) aastat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Mega-aasta · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Metallid · Näe rohkem »
Metasomatoos
Metasomatoos on protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Metasomatoos · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Meteoor · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Meteoriit · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Mineraal · Näe rohkem »
Monokliinne süngoonia
Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Monokliinne süngoonia · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Moondekivim · Näe rohkem »
Moone
Moone tähendab mitut asja.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Moone · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Muld · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Naatrium · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Niit · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Orbiit · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Organism · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Paljandumine · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Päevakivi · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Pealiskord · Näe rohkem »
Peitkristalne struktuur
Savi koosneb silmale nähtamatuist mineraaliteradest Peitkristalne struktuur ehk afaniitne struktuur (inglise keeles aphanitic texture) on kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Peitkristalne struktuur · Näe rohkem »
Pihussüsteem
Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Pihussüsteem · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Pinnakate · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Plagioklass · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Platvorm (geoloogia)
Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Platvorm (geoloogia) · Näe rohkem »
Polarisatsioonimikroskoop
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »
Polaroid
Polaroid on õhukesest plastiklehest materjal, mis laseb läbi ainult kindla polarisatsiooniga valgust ja nõrgendab (neelab) tugevalt ristsihis polariseeritud valgust Polaroid on kõige sagedamini kasutatav dikromaatne materjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Polaroid · Näe rohkem »
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Poolmetallid · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Puittaimed · Näe rohkem »
Purdosake
Purdosake ehk klast on üksik tera või fragment murenenud kivimist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Purdosake · Näe rohkem »
Purdsete
liustiku pealetungi punakaspruun moreen Purdsete on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Purdsete · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Rombiline süngoonia
Rombiline süngoonia (inglise orthorhombic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm erineva pikkusega kristallograafilist telge, mis on üksteise suhtes risti.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Rombiline süngoonia · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Saar · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Savi · Näe rohkem »
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Savikivimid · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Süvakivim · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Settekivim · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Settimine · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Silm · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Sulamine · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Tahkis · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Tefra · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Temperatuur · Näe rohkem »
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Terasuurus · Näe rohkem »
Tremoliit-ferroaktinoliit
Tremoliit-ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Tremoliit-ferroaktinoliit · Näe rohkem »
Trigonaalne süngoonia
Trigonaalne süngoonia (inglise trigonal system) on kristallograafias süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Trigonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Udu · Näe rohkem »
Uniformism
Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Uniformism · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Valgus · Näe rohkem »
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Vääriskivi · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Värvus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Vedelik · Näe rohkem »
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Veeala · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Veekogu · Näe rohkem »
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (A) ja Vulkaaniline kivim · Näe rohkem »
