Sisukord
313 suhted: A-horisont, Aa-laava, Aabasoo, Aaleni lade, Aas, Aasta, Aasta keskmine õhutemperatuur, Aasta keskmine sademete hulk, Aastaajad, Aastaäravool, Aastane õhutemperatuuri amplituud, Aastane sademete hulk, Aastarõngad, Aatomnumber, Abüssaal, Abüssaalisete, Abüssaalne tasandik, Abüssopelagiaal, Ablatsioon (glatsioloogia), Ablatsioonimoreen, Abrasioon (geoloogia), Absoluutne ajaarvamine, Absoluutne kõrgus, Absoluutne niiskus, Absoluutne sügavus, Absoluutne vanus, Adavere lade, Adhesioon, Advektsioon, Aegkond, Aeglased kõikuvliikumised, Aeratsioonivöönd, Aerofoto, Aerofoto dešifreerimine, Aeronoomia, Aerosool, Afgaan (tuul), Afootne vöönd, Aglomeraat (geoloogia), Agregaat (mineraloogia), Agrokliima, Agrokliima ressursid, Agrokliimavööde, Agroklimatoloogia, Agrometeoroloogia, Aheraine, Aherainemägi, Ahhaat, Aineringe, Ajalooline geoloogia, ... Laienda indeks (263 rohkem) »
A-horisont
A-horisont on tähistatud tähega A A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja A-horisont
Aa-laava
Vana aa-laava Aa-laava moodustumine Aa-laava on teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laavavool.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aa-laava
Aabasoo
Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aabasoo
Aaleni lade
Aaleni lade (Aaleni mäe järgi Saksamaal) on Kesk-Juura ladestiku kõige alumine lade.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aaleni lade
Aas
pisi Aas (kõnekeeles ka niit, karjamaa) on harva või lühikest aega üleujutatav lammirohumaa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aas
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aasta
Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aasta keskmine sademete hulk
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aastaajad
Aastaäravool
Aastaäravool on summaarne vee hulk, mis aasta jooksul veekogu valglalt ära jookseb.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aastaäravool
Aastane õhutemperatuuri amplituud
Aastane õhutemperatuuri amplituud on kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe aasta jooksul.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aastane õhutemperatuuri amplituud
Aastane sademete hulk
Aastane sademete hulk on kliimanäitaja, mis näitab, kui palju sademeid sadas mingis kohas mingi aasta jooksul.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aastane sademete hulk
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aastarõngad
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aatomnumber
Abüssaal
Abüssaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000–6000 meetri sügavusel ookeani pinnast.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssaal
Abüssaalisete
Abüssaalisete ehk süvameresete on meresete, mis lasub maailmamere üle 3000 m sügavuses põhjas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssaalisete
Abüssaalne tasandik
Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssaalne tasandik
Abüssopelagiaal
Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Abüssopelagiaal
Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioonimoreen
Ablatsioonimoreen on moreen, mis kujuneb pärast liustiku sulamist pinnamoreenist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ablatsioonimoreen
Abrasioon (geoloogia)
Liustiku poolt abradeeritud kivid Norras Abrasioon kivimite pinna mehaaniline kulutamine, mille põhjustavad tuule, lainete, vooluvee, liustiku, gravitatsiooni vms poolt kantud setteosakesed.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Abrasioon (geoloogia)
Absoluutne ajaarvamine
Absoluutne ajaarvamine ehk rahvusvaheliselt absoluutne kronoloogia on arheoloogia ja ajaloo mõiste.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne ajaarvamine
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne kõrgus
Absoluutne niiskus
Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne niiskus
Absoluutne sügavus
Absoluutne sügavus ehk üldsügavus on koha sügavus allpool merepinda.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne sügavus
Absoluutne vanus
Absoluutne vanus on ajaühikutes väljendatav kivistise, kivimi, mineraali, arheoloogilise leiu vms vanus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Absoluutne vanus
Adavere lade
Adavere lade (Adavere aleviku järgi Jõgeva maakonnas) on siluri ladestu Llandovery ladestiku noorim kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Adavere lade
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Adhesioon
Advektsioon
Advektiivne udu Negevi kõrbes 2019. aastal Advektsioon (meteoroloogia) (lad. advectio - juurdevool) on atmosfääris erinevate füüsikaliste omadustega õhumasside horisontaalsuunalise kandumisega ühest piirkonnast teise seonduv üksteise kohale või ka alla libisemine.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Advektsioon
Aegkond
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aegkond
Aeglased kõikuvliikumised
Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglane kerkimine või vajumine, mis toimub aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aeglased kõikuvliikumised
Aeratsioonivöönd
Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aeratsioonivöönd
Aerofoto
Toulouse'i lennujaama aerofoto Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aerofoto
Aerofoto dešifreerimine
Aerofoto dešifreerimine on territooriumi uurimismeetod selle aerofotode järgi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aerofoto dešifreerimine
Aeronoomia
Virmalised Trondheimi fjordi kohal Aeronoomia on meteoroloogia haru, mis uurib tropopausi kohal oleva atmosfääri keemiat ja füüsikat.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aeronoomia
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aerosool
Afgaan (tuul)
Afgaan on kohalik kuum edelatuul, mis puhub Amudarja ülemjooksul Afganistani mägedest alla Türkmenistani ja Usbekistani lauskmaale.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Afgaan (tuul)
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Afootne vöönd
Aglomeraat (geoloogia)
Vulkaanilist päritolu aglomeraat Aglomeraat on valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aglomeraat (geoloogia)
Agregaat (mineraloogia)
Mineraalne agregaat on looduslikes protsessides tekkinud mineraaliterade kogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Agregaat (mineraloogia)
Agrokliima
Agrokliima on kliima põllumajanduse seisukohalt hinnatuna.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Agrokliima
Agrokliima ressursid
Agrokliima ressursid on kliima tingimused, mis võimaldavad inimestel tegeleda põllumajandusega.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Agrokliima ressursid
Agrokliimavööde
Agrokliimavööde on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Agrokliimavööde
Agroklimatoloogia
Agroklimatoloogia (kreeka sõnadest agros 'põld', klíma 'kliima' ja lógos 'teadus') on klimatoloogia haru, mis uurib kliimat (agrokliimat) põllumajandustootmise paiknemise tegurina.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Agroklimatoloogia
Agrometeoroloogia
Agrometeoroloogia on meteoroloogia haru, mis uurib meteoroloogilisi, klimaatilisi ja hüdroloogilisi tingimusi, mis mõjutavad põllumajandust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Agrometeoroloogia
Aheraine
Aherainemägi Rummus Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aheraine
Aherainemägi
Donetski kivisöebasseini terrikoonikud Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Aherainemägi Karagandas Aherainemägi ehk terrikoonik (prantsuse fraasist terri conique, milles terri 'aherainepuistang' + conique 'kooniline') on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aherainemägi
Ahhaat
Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ahhaat
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aineringe
Ajalooline geoloogia
Ajalooline geoloogia on geoloogia osa, mis uurib Maa ja tema elustiku arengut läbi geoloogilise aja.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajalooline geoloogia
Ajastik
Ajastik (inglise epoch) on geoloogilise ajaarvamise suuruselt neljas ühik eooni, aegkonna ja ajastu järel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajastik
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajastu (geoloogia)
Aju- ja pagunähtus
Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aju- ja pagunähtus
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajujää
Ajurand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Ajurand on ranna maapoolne osa, mis paikneb alati üle kõrgveetaseme.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajurand
Ajutee
Pika ajuteega laine on suure energiaga Laine ajutee (inglise fetch) on teepikkus, mille laine läbib enne kaldale jõudmist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajutee
Ajuvesi
Ajuvesi ehk ründevesi (ka aju ja loevesi) on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ajuvesi
Aktiivne äär
Aktiivne äär on mandrilise maakoorega laama serv, mida ääristab subduktsioonivöönd.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aktiivne äär
Aktinomeetria
Aktinomeetria on teadusharu, meteoroloogia haru, mis uurib Päikese ja teiste taevakehade kiirguse ülekannet Maa atmosfääris ja hüdrosfääris ning päikesekiirguse peegeldumist maapinnalt (albeedot).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aktinomeetria
Aktsessoorne mineraal
Aktsessoorne mineraal on kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aktsessoorne mineraal
Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsiooniala
Akumulatsiooniala leitakse liustiku kõrgeimal kõrgusel, kus materjali kogunemine on suurem kui kadu. Akumulatsiooniala on ala, kus lumesadu koguneb ja ületab ablatsiooni kaod (sulamine, aurustumine, sublimeerumine).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Akumulatsiooniala
Akvamariin
Akvamariin Akvamariin on heksagonaalne sinaka värvusega mineraal, berülli erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Akvamariin
Alabaster
Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alabaster
Alamik
Alamik on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alamik
Alanduslehter
Alanduslehter ehk depressioonilehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alanduslehter
Alang
Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alang
Alaskiit
Alaskiit QAPF-diagrammil Alaskiit on leelispäevakivi-graniidi leukokraatne erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alaskiit
Alass
Alass on ümara läbilõike, lameda põhja ning järskude seintega termokarstiga seotud negatiivne pinnavorm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alass
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Albeedo
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Albiit
Alboraniit
Alboraniit on vulkaaniline kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alboraniit
Aleksandriit
Nils Gustaf Nordenskiöld Aleksandriit on ortorombilise kristallistruktuuriga mineraal, krüsoberulli erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aleksandriit
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aleuriit
Aleuroliit
Aleuroliit Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aleuroliit
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alfaosake
Alissovi kliimaklassifikatsioon
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alissovi kliimaklassifikatsioon
Alkalitroofne järv
Alkalitroofne ehk lubja- ehk allikatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete, keskmine biogeenide ja väike huumusainete sisaldus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alkalitroofne järv
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allikalubi
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allikas
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allikasoo
Allofaan
Allofaan on amorfne füllosilikaatne savi koostises olev mineraloid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allofaan
Allohtoonne kivim
Allohtoonne kivim (ka allotigeenne kivim) on kivim, mis koosneb teisal kujunenud osistest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allohtoonne kivim
Allohtoonsus
Allohtoonsus (kr sõnadest allo 'muu' + chthōn 'maa') ehk allotigeensus (kr sõnadest allothi 'mujal + genos 'sugu, teke') on millegi sissekantus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allohtoonsus
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Allotroopia
Alluviaaltasandik
pisi Alluviaalrannikutasandik on madal ja tasane pinnavorm, mis on tekkinud jõesetete kogunemisega.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alluviaaltasandik
Almandiin
Almandiin on granaatide rühma kuuluv rauarikas mineraal, koostiselt raudalumiiniumsilikaat Fe2+3Al2(SiO4)3.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Almandiin
Alpihelendus
Alpihelendus päikeseloojangul, Mount Everestil Alpihelendus on optiline nähtus, mille puhul on horisondi kohal, Päikese vastasküljes näha punakalt helendav valgusriba.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alpihelendus
Alpiniit
Alpiniit. Alpid, Šveits thumb thumb Alpiniit ehk alpiaas on kõrgusvööde ja bioom lähisalpiinse ning igijää ja -lume vöötme vahel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alpiniit
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alumiinium
Alumine bjeff
Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alumine bjeff
Alumosilikaadid
Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alumosilikaadid
Aluniit
Aluniit on sulfaatne mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aluniit
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aluseline kivim
Aluskivim
Loomuldadel on kaks mullahorisonti – huumushorisont ja aluskivim Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aluskivim
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aluskord
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aluspõhi
Aluspind
Aluspind on Maa pind – maapind ja veepind koos võetuna.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aluspind
Alvareze hüpotees
Alvareze hüpotees väidab, et dinosauruste ja paljude teiste liikide massilise väljasuremise Kriidi ajastu lõpul põhjustas kokkupõrge suure meteoroidiga.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alvareze hüpotees
Alvin
Alvin võib tähendada järgmist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Alvin
Amasoniit
Amasoniidi kristallipesa Amasoniit on roheka värvusega mikrokliini erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amasoniit
Amata lade
Riežupe liivakivikoopad asuvad Amata lademes Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amata lade
Amboniit
Amboniit on vulkaaniline kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amboniit
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (United States Geological Survey; USGS) on Ameerika Ühendriikide siseministeeriumi haldusalas olev teaduslik agentuur.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus
Ametüst
Ametüsti kristallipesa Ametüst on violetse värvusega kvartsi erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ametüst
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amfiboliit
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amfiboolid
Amfoteersus
Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amfoteersus
Ammoniidid
Ammoniidid on mitmetähenduslik sõna, mis võib tähendada.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ammoniidid
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Amorfne aine
Anabaatiline tuul
Anabaatiline tuul (kreeka keeles anabainō — tõusen) on orutuul ehk tuul, mis puhub mägedes piki oru, künka või mäe nõlva ülespoole mäetipu suunas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anabaatiline tuul
Anateksis
Osaliselt ülessulanud kivim ehk migmatiit Norras Geirangeri fjordi lähedal Anateksis on kivimite osaline sulamine.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anateksis
Andalusiit
Andalusiit on silikaatne mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Andalusiit
Andesiin
Andesiin Andesiin on silikaatne mineraal, plagioklass keemilise valemiga Na0.7-0.5Ca0.3-0.5Al1.3-1.5Si2.7-2.5O8.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Andesiin
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Andesiit
Andesitoid
Peeneteraliste tardkivimite väliklassifikatsioon, mida kasutatakse siis kui kivimit pole veel jõutud mikroskoopiliselt uurida. Liite '-oid' võib asendada liitega '-kivim', näiteks "andesitoidi" asemel võib kasutada terminit "andesiitkivim".
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Andesitoid
Andosoolid
Andosoolid Andosoolid on vulkaanilistele piirkondadele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Andosoolid
Anemomeeter
Kaussanemomeeter, mille leiutas Thomas Romney Robinson aastal 1846 Anemomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse tuule või gaasivoolu kiirust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anemomeeter
Aneroidbaromeeter
Avatud korpusega baromeeteri aneroidkarp Aneroidbaromeeter (a-, kreeka k. neros - lainjas + eidos - välimus) on mõõteriist õhurõhu mõõtmiseks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aneroidbaromeeter
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anhüdriit
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anioon
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anomaalia
Anortosiit
Kuul leiduv anortosiit Apollo 15 maandumispaigalt Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Anortosiit
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktika
Antarktiline õhumass
Antarktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Antarktise piirkonnas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktiline õhumass
Antarktiline kliima
Antarktiline kliima on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele Õhutemperatuur Antarktises talvel ja suvel Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktiline kliima
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktis
Antarktise jääkilp
Suurema osa Antarktise reljeefist moodustab jääkilbi pind. Pildilt puuduvad šelfiliustikud Antarktise jääkilp on Antarktise mandrit kattev liustik.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antarktise jääkilp
Antekliis
Antekliis on suure ulatusega kumer platvormse aluskorra struktuur.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antekliis
Antiklinaal
Antiklinaal Antiklinaal Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antiklinaal
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antimon
Antipood
Antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antipood
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antitsüklon
Antratsiit
Antratsiit Antratsiidi irisatsioon Antratsiit (ladina keeles anthracites, vanakreeka keelest ἄνθραξ – 'süsi; karbunkul') on vanim ja kõrgema moondetasemega kivisöe modifikatsioon.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antratsiit
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Antsülusjärv
Apatši pisar
Apatši pisar on obsidiaanist ehk vulkaanilisest klaasist koosnev ümardunud purdosake.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Apatši pisar
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Apatiit
Apliit
Apliit Apliit on peeneteraline soonkivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Apliit
Appletoni kiht
300px Appletoni kiht ehk F-kiht on kiht ionosfääris 150–800 km kõrgusel maapinnast.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Appletoni kiht
Araabia-Nuubia kilp
Aafrika põhjaosa. Araabia-Nuubia kilp on üleval paremal Araabia-Nuubia kilp on kilp Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Araabia-Nuubia kilp
Aragoniit
Aragoniit on karbonaatne mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aragoniit
Arcus-pilv
''Arcus''-pilve erimeid: rullpilv. Pildistatid 1.06.2007 Wisconsinis USAs Arcus-pilv (ladina keeles Cumulonimbus arcus) on madal pilvemoodustis.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arcus-pilv
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Argilliit
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arhaikum
Ariidne kliima
Ariidse kliimaga alad on märgitud kollase värvusega Ariidne kliima (ladina aridus 'kuiv') on kuiv kliima kõrgete õhutemperatuuridega, millele on iseloomulikud suured õhutemperatuuri kõikumised ja väga väike sademete hulk (100–150 mm aastas) või sademete puudumine.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ariidne kliima
Arkoos
Arkoos. Arkoos on suure päevakivisisaldusega liivakivi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arkoos
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arktika
Arktiline õhumass
Arktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Arktika piirkonnas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arktiline õhumass
Arktiline kliimavööde
Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arktiline kliimavööde
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arseen
Arteesia allikas
Arteesia allikas on allikas, mis saab oma veed arteesia vee kihist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arteesia allikas
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arteesia vesi
Aruküla lade
Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüübiks Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aruküla lade
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Arumetsad
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aruniit
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Asbest
Aseri lade
Väike-Pakri pangal paljanduvad ka Aseri lademe lubjakivid Aseri lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aseri lade
Asoikum
Asoikum on osa geoloogilisest ajast, mille vältel moodustunud kivimid ei sisalda jälgi elust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Asoikum
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Astang
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Astenosfäär
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Asteroid
Asuriit
Asuriit (leiukoht La Sal, Utah) Asuriit on tumesinine karbonaatne mineraal keemilise valemiga Cu3(CO3)2(OH)2.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Asuriit
Atlantiline kliimastaadium
Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atlantiline kliimastaadium
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfäär
Atmosfääri koostis
Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfääri koostis
Atmosfääriaken
Atmosfääriaken on elektromagnetilise kiirguse spektri niisugune piirkond, milles Maa atmosfäär paistab hästi läbi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfääriaken
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfäärikiht
Atmosfääripõud
Atmosfääripõud esineb kõrge õhutemperatuuri (üle 30 °C), vähese õhuniiskuse (suhteline õhuniiskusega alla 30%) ja üsna tugeva tuule (tuule kiirus 5…6 m/s) korral.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfääripõud
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atmosfäärirõhk
Atoll
Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atoll
Atsonaalsed mullad
Atsonaalse lammimulla profill Atsonaalsed mullad ehk vööndivälised mullad on mullad, mille kujunemist ja arengut takistavad asukoha geoloogilised tingimused, pinnamood või veeolud.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atsonaalsed mullad
Atsonaalsus
Atsonaalsus ehk mittevööndilisus on maastiku- ehk geograafilise sfääri seaduspärasus, mis seisneb selles, et mõni loodusnähtus ilmneb väljaspool vastavat loodus- või kliimavööndit.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Atsonaalsus
Auganiit
Auganiit on vulkaaniline kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Auganiit
Augiit
Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Augiit
Augusti keskmine õhutemperatuur
Augusti keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Augusti keskmine õhutemperatuur
Auripigment
Auripigment Kellsi evangeliaar 8. sajandist. Kuldkollane värvus on saadud auripigmendist Auripigment (ladina aurum 'kuld' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (keemilise ainena arseentrifosfaat, As2S3).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Auripigment
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aurumine
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Aurustumine
Autohtoonne kivim
Autohtoonne kivim (ka autigeenne kivim) on kivim, mis koosneb samas paigas kujunenud osistest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Autohtoonne kivim
Autohtoonsus
Autohtoonsus ehk autogeensus on millegi moodustatus samas paigas, kus ta esineb.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Autohtoonsus
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Avameri
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Avamus
Avanturiin
Avanturiin ehk aventuriin (itaalia keelest per avventura 'juhtum') on kvartsi peeneteraline erim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Avanturiin
Bituumen
Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Bituumen
Diagramm
Tulpdiagrammi näide Diagramm (kreeka keeles diágramma piirjoon) on arvjoonis, mille koostisosad on üldjuhul koordinaadistik, skaalad ja diagrammikujundid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Diagramm
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Diameeter
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Elektrilaeng
Elustik
Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Elustik
Eoon (geoloogia)
Eoon (inglise eon) on geoloogilise ajaarvamise suurim ühik.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Eoon (geoloogia)
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Erim
Fenoloogia
Fenoloogia on bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ilmnemise ajalist reeglipärasust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Fenoloogia
Foto
Esimene inimesest tehtud foto. Robert Corneliuse autoportree aastast 1839. Foto (vanemas kirjanduses ka: päevapilt, ülesvõte) on fotograafilise menetluse teel saadud püsiv kujutis või selle reproduktsioon.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Foto
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Fotosüntees
Front
Front on eraldusvöönd ja üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Front
Geokronoloogia
Geokronoloogia on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos aset leidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Geokronoloogia
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Geokronoloogiline skaala
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Geoloogia
Geoloogiline aeg
Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Geoloogiline aeg
Happeline kivim
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Happeline kivim
Horoloogia
Horoloogia ehk koroloogia (vanakreeka sõnadest chōros või chōra 'koht, paik' ja logos 'mõiste, käsitlus') ehk arealoogia ehk levilateadus on levilate uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Horoloogia
Humifitseerumine
Humifitseerumine ehk huumustumine ehk humifikatsioon on taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Humifitseerumine
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ilm
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Impaktstruktuur
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ioon
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Jää
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Jõesete
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Jupiter
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Keemiline element
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Keemistemperatuur
Keskmine kivim
Keskmine kivim (inglise intermediate rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...63% (massiprotsent).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Keskmine kivim
Kiht (geoloogia)
Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kiht (geoloogia)
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kips
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kivim
Kivimi struktuur
Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kivimi struktuur
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kivimit moodustavad mineraalid
Kivimkeha
Kivimkeha on geoloogiline struktuur, mis tekke, struktuuri, kivimilise koostise või millegi muu poolest erineb temaga piirnevaist kivimkehadest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kivimkeha
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kliimavööde
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kolmnurk
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Komeet
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Korallrahu
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kristalne kivim
Kurd
Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kurd
Kuukivi
Kuukivi ehk adulaar on on värvuseta läbipaistev mineraal, ortoklassi erim, millele on iseloomulik kuuvalgust meenutav hõbesinine värvus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kuukivi
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Kvarts
Lade
Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Lade
Ladejärk
"Ladejärk" on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ladejärk
Ladestik
Ladestik (inglise series) on ladestust väiksem kronostratigraafiline üksus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ladestik
Laguun
Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Laguun
Lõuna-Jäämeri
Lõuna-Jäämeri on ookean, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Lõuna-Jäämeri
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Leelispäevakivi
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Lennuk
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Liiv
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Liivakivi
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Litosfäär
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Liustik
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Loodusseadus
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Loopealne
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Lumi
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maa
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maa magnetväli
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maailmajagu
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maailmameri
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maak
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maakoor
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Maateadus
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Magnetomeeter
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Manner
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Marss
Mägitundra
Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Mägitundra
Mega-aasta
Mega-aasta on ajavahemik üks miljon (106) aastat.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Mega-aasta
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Metallid
Metasomatoos
Metasomatoos on protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Metasomatoos
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Meteoor
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Meteoriit
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Mineraal
Monokliinne süngoonia
Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Monokliinne süngoonia
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Moondekivim
Moone
Moone tähendab mitut asja.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Moone
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Muld
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Mullahorisont
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Murdumisnäitaja
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Naatrium
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Niit
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Orbiit
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Orgaaniline aine
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Organism
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Paljandumine
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Päevakivi
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Päikesesüsteem
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Pürokseenid
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Põhjapoolus
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Pealiskord
Peitkristalne struktuur
Savi koosneb silmale nähtamatuist mineraaliteradest Peitkristalne struktuur ehk afaniitne struktuur (inglise keeles aphanitic texture) on kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Peitkristalne struktuur
Pihussüsteem
Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Pihussüsteem
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Pinnakate
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Planetoloogia
Platvorm (geoloogia)
Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Platvorm (geoloogia)
Polarisatsioonimikroskoop
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Polarisatsioonimikroskoop
Polaroid
Polaroid on õhukesest plastiklehest materjal, mis laseb läbi ainult kindla polarisatsiooniga valgust ja nõrgendab (neelab) tugevalt ristsihis polariseeritud valgust Polaroid on kõige sagedamini kasutatav dikromaatne materjal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Polaroid
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Poolmetallid
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Puittaimed
Purdosake
Purdosake ehk klast on üksik tera või fragment murenenud kivimist.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Purdosake
Purdsete
liustiku pealetungi punakaspruun moreen Purdsete on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Purdsete
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Ränidioksiid
Rombiline süngoonia
Rombiline süngoonia (inglise orthorhombic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm erineva pikkusega kristallograafilist telge, mis on üksteise suhtes risti.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Rombiline süngoonia
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Saar
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Savi
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Savikivimid
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Savimineraalid
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Süvakivim
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Sete
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Settekivim
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Settimine
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Siirdesoo
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Silikaatsed mineraalid
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Silm
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Sulamine
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Tahkis
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Tardkivim
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Tefra
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Temperatuur
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Terasuurus
Tremoliit-ferroaktinoliit
Tremoliit-ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Tremoliit-ferroaktinoliit
Trigonaalne süngoonia
Trigonaalne süngoonia (inglise trigonal system) on kristallograafias süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Trigonaalne süngoonia
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Udu
Uniformism
Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Uniformism
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Valgus
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Vääriskivi
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Värvus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Vedelik
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Veeala
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Veekogu
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (A) ja Vulkaaniline kivim
, Ajastik, Ajastu (geoloogia), Aju- ja pagunähtus, Ajujää, Ajurand, Ajutee, Ajuvesi, Aktiivne äär, Aktinomeetria, Aktsessoorne mineraal, Akumulatsioon (glatsioloogia), Akumulatsiooniala, Akvamariin, Alabaster, Alamik, Alanduslehter, Alang, Alaskiit, Alass, Albeedo, Albiit, Alboraniit, Aleksandriit, Aleuriit, Aleuroliit, Alfaosake, Alissovi kliimaklassifikatsioon, Alkalitroofne järv, Allikalubi, Allikas, Allikasoo, Allofaan, Allohtoonne kivim, Allohtoonsus, Allotroopia, Alluviaaltasandik, Almandiin, Alpihelendus, Alpiniit, Alumiinium, Alumine bjeff, Alumosilikaadid, Aluniit, Aluseline kivim, Aluskivim, Aluskord, Aluspõhi, Aluspind, Alvareze hüpotees, Alvin, Amasoniit, Amata lade, Amboniit, Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus, Ametüst, Amfiboliit, Amfiboolid, Amfoteersus, Ammoniidid, Amorfne aine, Anabaatiline tuul, Anateksis, Andalusiit, Andesiin, Andesiit, Andesitoid, Andosoolid, Anemomeeter, Aneroidbaromeeter, Anhüdriit, Anioon, Anomaalia, Anortosiit, Antarktika, Antarktiline õhumass, Antarktiline kliima, Antarktis, Antarktise jääkilp, Antekliis, Antiklinaal, Antimon, Antipood, Antitsüklon, Antratsiit, Antsülusjärv, Apatši pisar, Apatiit, Apliit, Appletoni kiht, Araabia-Nuubia kilp, Aragoniit, Arcus-pilv, Argilliit, Arhaikum, Ariidne kliima, Arkoos, Arktika, Arktiline õhumass, Arktiline kliimavööde, Arseen, Arteesia allikas, Arteesia vesi, Aruküla lade, Arumetsad, Aruniit, Asbest, Aseri lade, Asoikum, Astang, Astenosfäär, Asteroid, Asuriit, Atlantiline kliimastaadium, Atmosfäär, Atmosfääri koostis, Atmosfääriaken, Atmosfäärikiht, Atmosfääripõud, Atmosfäärirõhk, Atoll, Atsonaalsed mullad, Atsonaalsus, Auganiit, Augiit, Augusti keskmine õhutemperatuur, Auripigment, Aurumine, Aurustumine, Autohtoonne kivim, Autohtoonsus, Avameri, Avamus, Avanturiin, Bituumen, Diagramm, Diameeter, Elektrilaeng, Elustik, Eoon (geoloogia), Erim, Fenoloogia, Foto, Fotosüntees, Front, Geokronoloogia, Geokronoloogiline skaala, Geoloogia, Geoloogiline aeg, Happeline kivim, Horoloogia, Humifitseerumine, Ilm, Impaktstruktuur, Ioon, Jää, Jõesete, Jupiter, Keemiline element, Keemistemperatuur, Keskmine kivim, Kiht (geoloogia), Kips, Kivim, Kivimi struktuur, Kivimit moodustavad mineraalid, Kivimkeha, Kliimavööde, Kolmnurk, Komeet, Korallrahu, Kristalne kivim, Kurd, Kuukivi, Kvarts, Lade, Ladejärk, Ladestik, Laguun, Lõuna-Jäämeri, Leelispäevakivi, Lennuk, Liiv, Liivakivi, Litosfäär, Liustik, Loodusseadus, Loopealne, Lumi, Maa, Maa magnetväli, Maailmajagu, Maailmameri, Maak, Maakoor, Maateadus, Magnetomeeter, Manner, Marss, Mägitundra, Mega-aasta, Metallid, Metasomatoos, Meteoor, Meteoriit, Mineraal, Monokliinne süngoonia, Moondekivim, Moone, Muld, Mullahorisont, Murdumisnäitaja, Naatrium, Niit, Orbiit, Orgaaniline aine, Organism, Paljandumine, Päevakivi, Päikesesüsteem, Pürokseenid, Põhjapoolus, Pealiskord, Peitkristalne struktuur, Pihussüsteem, Pinnakate, Planetoloogia, Platvorm (geoloogia), Polarisatsioonimikroskoop, Polaroid, Poolmetallid, Puittaimed, Purdosake, Purdsete, Ränidioksiid, Rombiline süngoonia, Saar, Savi, Savikivimid, Savimineraalid, Süvakivim, Sete, Settekivim, Settimine, Siirdesoo, Silikaatsed mineraalid, Silm, Sulamine, Tahkis, Tardkivim, Tefra, Temperatuur, Terasuurus, Tremoliit-ferroaktinoliit, Trigonaalne süngoonia, Udu, Uniformism, Valgus, Vääriskivi, Värvus, Vedelik, Veeala, Veekogu, Vulkaaniline kivim.