Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete

Maateaduste mõisteid (E) vs. Tuulesete

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad E-tähega. E. Tuule kokkukantud liivast moodustunud kihiline sete Tuulesete ehk eoolsete ehk eool(ili)ne sete (inglise eolian deposit) on tuule poolt kantud ja setitatud sete.

Sarnasusi Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete

Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Sete, Settimine, Tuul, Tuulekanne.

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Maateaduste mõisteid (E) ja Sete · Sete ja Tuulesete · Näe rohkem »

Settimine

Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.

Maateaduste mõisteid (E) ja Settimine · Settimine ja Tuulesete · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Maateaduste mõisteid (E) ja Tuul · Tuul ja Tuulesete · Näe rohkem »

Tuulekanne

Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti.

Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulekanne · Tuulekanne ja Tuulesete · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete

Maateaduste mõisteid (E) on 80 suhted, samas Tuulesete 11. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 4.40% = 4 / (80 + 11).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »