Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Magna Carta

Index Magna Carta

"Magna Carta" "Magna Carta" (ladina 'suur paber') ehk "Magna Carta Libertatum" (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu.

Sisukord

  1. 37 suhted: Aadel, Absolutism, Abt, Ameerika Ühendriigid, Düsenteeria, Demokraatia, Dokument, Edward I, Henry III, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inimõigused, Innocentius III, Isik, John Maata, Jumal, Kodanik, Kohtunik, Kuningas, Ladina keel, Lään, Lääne-Euroopa, Montana Freemen, Paavst, Parun, Piiskop, Seadus, Stuartid, Templiordu, Tudorid, 1100, 1216, 1217, 1225, 15. juuli, 15. juuni, 21. mai.

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Vaata Magna Carta ja Aadel

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Magna Carta ja Absolutism

Abt

Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Vaata Magna Carta ja Abt

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Magna Carta ja Ameerika Ühendriigid

Düsenteeria

Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.

Vaata Magna Carta ja Düsenteeria

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Magna Carta ja Demokraatia

Dokument

Allkirjastamist ootav leping Dokument on teabekandjale jäädvustatud teabe tervik, mis on loodud või saadud isiku(te) tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.

Vaata Magna Carta ja Dokument

Edward I

Edward I, ka Edward Longshanks (Edward Pikk-koib; 17. juuni 1239, Westminster, Middlesex – 7. juuli 1307, Burgh-on-Sands, Cumberland) oli alates 20. novembrist 1272 kuni surmani Inglismaa kuningas ja Iirimaa isand ning alates 14. veebruarist 1254 Chesteri krahv.

Vaata Magna Carta ja Edward I

Henry III

Henry III (1. oktoober 1207 Winchesteri loss – 16. november 1272 Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272.

Vaata Magna Carta ja Henry III

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Vaata Magna Carta ja Inglismaa

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Vaata Magna Carta ja Inglismaa kuningas

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.

Vaata Magna Carta ja Inimõigused

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Vaata Magna Carta ja Innocentius III

Isik

Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.

Vaata Magna Carta ja Isik

John Maata

John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.

Vaata Magna Carta ja John Maata

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Magna Carta ja Jumal

Kodanik

Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus.

Vaata Magna Carta ja Kodanik

Kohtunik

Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes.

Vaata Magna Carta ja Kohtunik

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Vaata Magna Carta ja Kuningas

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Magna Carta ja Ladina keel

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Vaata Magna Carta ja Lään

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Magna Carta ja Lääne-Euroopa

Montana Freemen

Montana Freemen (inglise keeles 'Montana vabad mehed') oli religioosselt meelestatud grupp isikuid Jordani linnas Montana osariigis USAs, kes, lähtudes mõnest Ameerika valitsuse vastu võetud seadusest, mis on vastuolus USA konstitutsiooniga, on keeldunud tunnistamast administratsiooni legaalsust.

Vaata Magna Carta ja Montana Freemen

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Magna Carta ja Paavst

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Vaata Magna Carta ja Parun

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Vaata Magna Carta ja Piiskop

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Vaata Magna Carta ja Seadus

Stuartid

Stuartid (ka Stewartid) oli dünastia, mis valitses Šotimaad 1371–1707 ja Inglismaad 1603–1707 ja Suurbritanniat 1707–1714.

Vaata Magna Carta ja Stuartid

Templiordu

Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.

Vaata Magna Carta ja Templiordu

Tudorid

Esimene Tudorite dünastiast Inglise kuningas Henry VII Tudorid oli dünastia, mis valitses Inglismaa kuningriiki 1485–1603.

Vaata Magna Carta ja Tudorid

1100

1100.

Vaata Magna Carta ja 1100

1216

1216.

Vaata Magna Carta ja 1216

1217

1217.

Vaata Magna Carta ja 1217

1225

1225.

Vaata Magna Carta ja 1225

15. juuli

15.

Vaata Magna Carta ja 15. juuli

15. juuni

15.

Vaata Magna Carta ja 15. juuni

21. mai

21.

Vaata Magna Carta ja 21. mai

Tuntud ka kui Magna Carta Libertatum, Magna Charta, Magna Charta Libertatum, Suur Vabaduste Harta, Suur Vabadustekiri.