Sisukord
159 suhted: Adelheid, Aizpute, Albrecht Achilles, Albrecht von Hohenzollern, Andres Adamson, Anna, Audru mõis, Augsburgi usutunnistus, Balthasar Russow, Barbara, Barnim IX, Christian I, Christian II, Christian III, Christoffer Valkendorf, Christoph von Münchhausen, Christoph von Mecklenburg, Daugava, Dünaburgi komtuur, De facto, Dietrich Behr, Dietrich von Fahrensbach, Dorothea, Dresden, Dundaga, Elisabeth, Erik XIV, Esimese öö õigus, Fahrensbach, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Flensburg, Franz von Siegenhoven, Frederik I, Frederik II, Friedrich II (Brandenburg), Güstrow, Georg von Syburg zu Wischlingen, Gotthard Kettler, Grobiņa, Gustav I Vasa, Haapsalu, Haeska mõis, Härgmäe lahing, Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Hermann II Wesel, Hiiumaa, Hohenzollernid, Ivan Julm, Johann, ... Laienda indeks (109 rohkem) »
- Eestimaa aadlikud
- Liivimaa aadlikud
- Liivimaa inimesed
- Sündinud 1540
- Surnud 1583
- Tallinna ajalugu
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Vaata Magnus ja Adelheid
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Magnus ja Aizpute
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Vaata Magnus ja Albrecht Achilles
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Magnus ja Albrecht von Hohenzollern
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Vaata Magnus ja Andres Adamson
Anna
kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.
Vaata Magnus ja Anna
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Vaata Magnus ja Audru mõis
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Vaata Magnus ja Augsburgi usutunnistus
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Vaata Magnus ja Balthasar Russow
Barbara
Barbara võib tähendada järgmist.
Vaata Magnus ja Barbara
Barnim IX
Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.
Vaata Magnus ja Barnim IX
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Vaata Magnus ja Christian I
Christian II
Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.
Vaata Magnus ja Christian II
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Vaata Magnus ja Christian III
Christoffer Valkendorf
Christoffer Valkendorf Christoffer Henningsen Valkendorf (1. september 1525 Glorupi mõis, Fyn – 17. jaanuar 1601 Kopenhaagen) oli Taani aadlik ja riigitegelane.
Vaata Magnus ja Christoffer Valkendorf
Christoph von Münchhausen
Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.
Vaata Magnus ja Christoph von Münchhausen
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Vaata Magnus ja Christoph von Mecklenburg
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Magnus ja Daugava
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Vaata Magnus ja Dünaburgi komtuur
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Magnus ja De facto
Dietrich Behr
Dietrich Behr (u.1505–1575) oli Verdeni piiskopkonnast pärit Taani riigitegelane.
Vaata Magnus ja Dietrich Behr
Dietrich von Fahrensbach
Dietrich von Fahrensbach (ka Dirick Varensbeck, ? – pärast aastat 1576) oli Liivimaa ametnik.
Vaata Magnus ja Dietrich von Fahrensbach
Dorothea
Dorothea võib tähendada järgmist.
Vaata Magnus ja Dorothea
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Vaata Magnus ja Dresden
Dundaga
Dundaga (liivi Duoņig; eesti keeles mööndav ka Tooninga) on küla (lielciems) Lätis Kurzemes Talsi piirkonnas, Dundaga valla halduskeskus.
Vaata Magnus ja Dundaga
Elisabeth
Elisabeth on naisenimi.
Vaata Magnus ja Elisabeth
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Vaata Magnus ja Erik XIV
Esimese öö õigus
"Pravo gospodina". Vassili Polenovi maal 1874. aastast. Moskva, Tretjakovi galerii Esimese öö õigus (ladina keeles ius primae noctis) tähendab feodaalisanda õigust veeta oma pärisorja abiellumise korral pulmaöö (esimene öö) pärisorja pruudiga.
Vaata Magnus ja Esimese öö õigus
Fahrensbach
Fahrensbachide vapp Fahrensbach (Varresbeck, Varensbach, Farensbach, Францбеков) oli Reinimaalt pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Magnus ja Fahrensbach
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata Magnus ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Flensburg
Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Vaata Magnus ja Flensburg
Franz von Siegenhoven
Franz von Siegenhoven, teise nimega Anstel (ka Segenhaven-Anstell) oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur aastatel 1553–1558.
Vaata Magnus ja Franz von Siegenhoven
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Vaata Magnus ja Frederik I
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Magnus ja Frederik II
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Vaata Magnus ja Friedrich II (Brandenburg)
Güstrow
Güstrow on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, see on Rostocki kreisi keskus.
Vaata Magnus ja Güstrow
Georg von Syburg zu Wischlingen
Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.
Vaata Magnus ja Georg von Syburg zu Wischlingen
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Magnus ja Gotthard Kettler
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Magnus ja Grobiņa
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Magnus ja Gustav I Vasa
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Magnus ja Haapsalu
Haeska mõis
Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.
Vaata Magnus ja Haeska mõis
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Magnus ja Härgmäe lahing
Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich I (14. juuni 1463 – 23. juuni 1514, Leer), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1491 kuni oma surmani.
Vaata Magnus ja Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.
Vaata Magnus ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Vaata Magnus ja Hermann II Wesel
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Magnus ja Hiiumaa
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Magnus ja Hohenzollernid
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Magnus ja Ivan Julm
Johann
Johann on mitme inimese nimi.
Vaata Magnus ja Johann
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Magnus ja Johann Albrecht I
Johann Cicero
Johann Cicero Johann II (2. august 1455 – 9. jaanuar 1499) oli Brandenburgi kuurvürst 1486.
Vaata Magnus ja Johann Cicero
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Magnus ja Johann Renner
Johann Robertus von Geldern
Johann(es) Robert(us) von Geldern (umbes 1515 – 29. mai 1572 Tallinn) oli Tallinna vaimulik.
Vaata Magnus ja Johann Robertus von Geldern
Johann V
Johann V nime kandvad valitsejad.
Vaata Magnus ja Johann V
Johann von Uexküll (surnud 1583)
Johann von Uexküll (surnud 1583) oli Liivimaa aadlik Taani teenistuses.
Vaata Magnus ja Johann von Uexküll (surnud 1583)
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Vaata Magnus ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Magnus ja Kaliningrad
Kasti mõis
Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.
Vaata Magnus ja Kasti mõis
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Vaata Magnus ja Katoliku kirik Eestis
Käina
Käina on alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Magnus ja Käina
Kõpu
Kõpu on alevik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Magnus ja Kõpu
Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Vaata Magnus ja Kihelkonna kihelkond
Kiviloo piiskopilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade idast 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Droonivideo Kiviloo piiskopilinnusest 2021. aasta kevadel Kiviloo piiskopilinnus (saksa keeles Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Vaata Magnus ja Kiviloo piiskopilinnus
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Magnus ja Klaipėda
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Vaata Magnus ja Koadjuutor
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Magnus ja Koadjuutorivaenus
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Magnus ja Kolga mõis
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Vaata Magnus ja Koluvere piiskopilinnus
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Magnus ja Kopenhaagen
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Magnus ja Kuldīga
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Magnus ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Magnus ja Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Magnus ja Kuramaa piiskopkond
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Magnus ja Kuressaare
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Magnus ja Laiuse ordulinnus
Last
Last ehk laadung ehk veos ehk koorem on sõidukile (näiteks autole, laevale, lennukile, kanderaketile vms) laaditud (lastitud) objekt, mis on tõste- või transpordivahendiga teisaldatav.
Vaata Magnus ja Last
Läänemaa stiftifoogt
Läänemaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).
Vaata Magnus ja Läänemaa stiftifoogt
Lümanda
Lümanda (1977. aastani Aleviku küla) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Magnus ja Lümanda
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Magnus ja Lihula
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Magnus ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Magnus ja Liivimaa
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Vaata Magnus ja Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Vaata Magnus ja Liivimaa kuningas
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Magnus ja Liivimaa maapäev
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Magnus ja Liivimaa ordu
Linnased
Odralinnased Linnased (Saaremaal ka maged) on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel.
Vaata Magnus ja Linnased
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Magnus ja Lode
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Vaata Magnus ja Maasilinn
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Vaata Magnus ja Maasilinna foogtkond
Magnus (eesnimi)
Magnus on mehenimi.
Vaata Magnus ja Magnus (eesnimi)
Magnus (film)
"Magnus" on 2007.
Vaata Magnus ja Magnus (film)
Magnus I
Magnus I ja Magnuse nimelisi valitsejaid on olnud mitu.
Vaata Magnus ja Magnus I
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Vaata Magnus ja Märjamaa
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Vaata Magnus ja Mihklipäev
Možaisk
Možaisk on linn Venemaal Moskva oblastis, Možaiski rajooni keskus.
Vaata Magnus ja Možaisk
Moritz von Wrangel
Moritz von Wrangel (ka Mauritius von Wrangel; mõnikord kasutati tema nime ka ilma aadliseisusele viitava partiklita "von") oli Tallinna piiskop (täpsemalt elekt ehk valitud piiskop) aastatel 1558–1560.
Vaata Magnus ja Moritz von Wrangel
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Magnus ja Moskva
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Magnus ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Magnus ja Moskva tsaar
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Vaata Magnus ja Nunn
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Magnus ja Ojamaa
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Magnus ja Oldenburg
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Vaata Magnus ja Padise klooster
Pajumõisa
Pajumõisa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Magnus ja Pajumõisa
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Magnus ja Pärnu
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Vaata Magnus ja Pärnu komtuur
Pärnu ordulinnus
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Vaata Magnus ja Pärnu ordulinnus
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Vaata Magnus ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Magnus ja Põltsamaa
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Vaata Magnus ja Piltene
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Magnus ja Poola kuningas
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Vaata Magnus ja Porkuni piiskopilinnus
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Magnus ja Preisimaa
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Magnus ja Preisimaa hertsog
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Magnus ja Riia
Saarde
Saarde on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.
Vaata Magnus ja Saarde
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Magnus ja Saare-Lääne piiskop
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Magnus ja Saaremaa
Saaremaa stiftifoogt
Saaremaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Saaremaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).
Vaata Magnus ja Saaremaa stiftifoogt
Sauga mõis
Sauga mõisa pärnaallee Sauga mõis eestvaates märtsis aastal 2021 Sauga mõis (saksa keeles Sauck) oli linnamõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal Sauga jõe alamjooksul.
Vaata Magnus ja Sauga mõis
Sälitis
Sälitis või säilitis on endisaegne mahu- ja massiühik.
Vaata Magnus ja Sälitis
Sõtke mõis
Sõtke mõis (ka Sõtküla mõis; saksa keeles Sötküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Magnus ja Sõtke mõis
Staritsa
Staritsa 1912. aastal Staritsa on linn Venemaal Tveri oblastis, Staritsa rajooni keskus.
Vaata Magnus ja Staritsa
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Magnus ja Stefan Batory
Suvistepüha
Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.
Vaata Magnus ja Suvistepüha
Svante Stensson Sture
Svante Sture Krahv Svante Stensson Sture (1. mai 1517 Stockholmi kuningaloss – 24. mai 1567 Uppsala loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Västerviki krahv.
Vaata Magnus ja Svante Stensson Sture
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Magnus ja Taani kuningas
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Magnus ja Tallinn
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Vaata Magnus ja Tallinna komtuur
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Magnus ja Tallinna piiskop
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Magnus ja Tartu
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Magnus ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Magnus ja Tartu piiskopkond
Tšernjahhovsk
Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.
Vaata Magnus ja Tšernjahhovsk
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Vaata Magnus ja Tiesenhausen
Titus Christiani
Titus Christiani (18. september 1853 Valga – 3. detsember 1919 Tartu) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Magnus ja Titus Christiani
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Magnus ja Toompea loss
Tori mõis
Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).
Vaata Magnus ja Tori mõis
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Magnus ja Uexküll
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Magnus ja Ungern-Sternberg
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Vaata Magnus ja Vana-Pärnu
Vana-Vigala
Vana-Vigala on Raplamaa küla Märjamaa valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal.
Vaata Magnus ja Vana-Vigala
Vanalõve
Vanalõve (ka Vana-Lõve) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Magnus ja Vanalõve
Velise mõis
Velise mõis (saksa keeles Schloß Felx) oli rüütlimõis Vigala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Magnus ja Velise mõis
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Magnus ja Ventspils
Verden
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Vaata Magnus ja Verden
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Magnus ja Vietinghoff
Vigala mõis
Vigala mõisa all võidakse mõelda järgmist.
Vaata Magnus ja Vigala mõis
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Magnus ja Viljandi
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Magnus ja Vilnius
Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Wilhelm (u. 1425 – 7. juuli 1503), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Magnus ja Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Vaata Magnus ja Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Magnus ja Wilhelm von Hohenzollern
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Vaata Magnus ja Wrangell
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Magnus ja Zygmunt II August
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
Vaata Magnus ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus
1570
1570.
Vaata Magnus ja 1570
1577
1577.
Vaata Magnus ja 1577
Vaata ka
Eestimaa aadlikud
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Eestimaa rüütelkond
- Eestimaa rüütelkonna hoone
- Eric Stenbock
- Friedrich Georg von Bunge
- Hans Reinhold von Fersen
- Jakob De la Gardie
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Liivimaa rüütelkond
- Magnus
- Nikolai von Glehn
Liivimaa aadlikud
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Jürgen Fahrensbach
- Johann Reinhold von Patkul
- Kaupo
- Liivimaa rüütelkond
- Liivimaa rüütelkonna hoone
- Magnus
- Raimund von zur Mühlen
Liivimaa inimesed
- Bengt Bengtsson Oxenstierna
- Campenhausen
- Conrad de Rosen
- Heinrich von Rehbinder
- Jakob Johann Hastfer
- Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
- Johann Christoph Brotze
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Magnus
- Magnus Ernst Dönhoff
- Turaida Roos
Sündinud 1540
- Ana de Mendoza de la Cerda
- François Viète
- Ignati (Moskva patriarh)
- Jacobus Finno
- Karl I (Mecklenburg)
- Magnus
Surnud 1583
- Andrei Kurbski
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Ludwig VI (Pfalz)
- Magnus
- Nurbanu Sultan
- Sofia Gyllenhielm
Tallinna ajalugu
- Arent Passer
- Charles Leroux
- Eestimaa Päästekomitee
- Gustav Adolfi Gümnaasium
- Hirvepargi miiting
- Johann Gustav Stockenberg
- Kiek in de Kök
- Leyen Spiegel
- Mõigu kalmistu
- Magnus
- Mustpeade vennaskond
- Olevi gild
- Püha Kanuti gild
- Pronksiöö
- Raeapteek
- Suurgild
- Tõnismägi (mägi)
- Tallinna 21. Kool
- Tallinna Niguliste kirik
- Tallinna Pooljuhttakistite Tehas
- Tallinna ajalugu
- Tallinna elektrijaam
- Tallinna lipp
- Tallinna piiskopkond
- Tallinna saksa teater
- Tallinna vanalinn
- Tallinna vapp
- Toompea
- Toompea loss
Tuntud ka kui Hertsog Magnus.