VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 664 suhted: Aažio, Aažioteooria, Aare, Ažiotaaž, Abimajand, Abitootmine, Adraraha, Agraar-tööstuskompleks, Agraarühiskond, Agraarsektor, Aheldatud väärtused referentsaasta järgi, Ahelindeks, Ainetu toode, Ajategurimajandus, Akreditiiv, Aktsia, Aktsiabörs, Aktsiakapital, Aktsiaorder, Aktsiate esmane avalik pakkumine, Aktsiis, Aktsionär, Alampalk, Allhange, Alltöövõtja, Alternatiivraha, Ametkondlikkus, Ammendumine, Amortisatsioon, Annuiteet, Annuiteetlaen, AOL-tehnika, Apostill, Arbitraaž, Arengumaade võlakriis, Arvelduskonto, Arvelduspäev, Astmeline tulumaks, ATTAC, Austria koolkond, Autarkia, Autoriseerimine, Avalik haldus, Avalik hüvis, Avalik sektor, Avaliku sektori ökonoomika, Avatud majandus, Ükssarvik (ettevõte), Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid, Ärilt ärile otseturundus, ... Laienda indeks (614 rohkem) » « Kahaneb indeks

2. Majanduse loendid
3. Majandusteadus

Aažio

Aažio (itaalia aggio) on vahe väärtpaberi tegeliku hinna (börsihind, kurss, turuväärtus) ning sellest madalama nominaalhinna (nimiväärtus, nominaalväärtus) vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aažio

Aažioteooria

Aažioteooria ehk intressiteooria on Eugen von Böhm-Bawerki raamatus "Kapital und Kapitalzins" esitatud teooria, mis seletab intressi sellega, et praeguste hüviste väärtus ja hind on suuremad kui samasugustel hüvistel tulevikus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aažioteooria

Aare

Aare on väärisasjade kogum, mille tarbimine või müümine on pikaks ajaks edasi lükatud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aare

Ažiotaaž

Ažiotaaž ehk aažiospekulatsioon on finantsspekulatsioon, mis põhineb aažiol.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ažiotaaž

Abimajand

Abimajand oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus käitise või asutuse juurde kuuluv põllumajandusettevõte, mis varustas selle töötajaid või hoolealuseid või kasvandikke põllumajandussaadustega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Abimajand

Abitootmine

Abitootmine on ettevõtte tootmistegevuse osa, mis teenindab põhitootmist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Abitootmine

Adraraha

Adraraha oli Eesti ala talupoegade rahamaks, mille suurus sõltus adramaades arvestatud talu suurusest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Adraraha

Agraar-tööstuskompleks

Põllumajandus on agraartööstuskompleksi tähtsaim osa Agraartööstuskompleks (lühendina ATK) on omavahel tihedalt seotud majandusharude rühm, mille ülesandeks on põllumajandustooraine tootmine ja töötlemine ning selleks soodsate tingimuste loomine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Agraar-tööstuskompleks

Agraarühiskond

Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Agraarühiskond

Agraarsektor

Agraarsektor ehk põllumajanduslik sektor on mingi riigi majanduse primaarse sektori osa, kuhu kuuluvad põllumajandusega tegelevad ettevõtted.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Agraarsektor

Aheldatud väärtused referentsaasta järgi

Aheldatud väärtused referentsaasta järgi on referentsaasta järgi ahelindeksiga arvutatud väärtused (referentsaasta väärtus korrutatakse arvestusperioodi ahelindeksiga).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aheldatud väärtused referentsaasta järgi

Ahelindeks

Ahelindeks on majandusarvestuses ja statistikas järjestikuste arvestusperioodide aheldamiseks loodud kumulatiivne indeks, mis näitab komponendi kasvu võrreldes referentsaastaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ahelindeks

Ainetu toode

Ainetu toode ehk mitteaineline toode ehk mittemateriaalne toode ehk immateriaalne toode on ostu-müügi objekt majanduslikus käibes, mis ei ole ei aineline ese ega voog (nt elektrienergia), vaid esineb teatud laadi tegevusena või teabe edastamisena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ainetu toode

Ajategurimajandus

Ajategurimajanduses on niihästi maksud kui ka palgad proportsioonis tööajaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ajategurimajandus

Akreditiiv

Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Akreditiiv

Aktsia

Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsia

Aktsiabörs

Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiabörs

Aktsiakapital

Aktsiakapital (inglise keeles share capital) aktsiaseltsile kuuluv aktsiatega kaetud kapital.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiakapital

Aktsiaorder

Aktsiaorder on börsimaaklerile esitatud kliendi nõue osta või müüa orderil määratud kogus väärtpabereid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiaorder

Aktsiate esmane avalik pakkumine

Aktsiate esmane avalik pakkumine (inglise keeles Initial Public Offering, lühendatult IPO) ehk aktsiate avalik esmaemissioon on ettevõtte aktsiate esmakordne avalik müük.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiate esmane avalik pakkumine

Aktsiis

Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiis

Aktsionär

Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsionär

Alampalk

Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Alampalk

Allhange

Allhange (inglise k. subcontract) on detailide või valmistoodangu valmistamine ning ka teenuse osutamine teisele ettevõttele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Allhange

Alltöövõtja

Tööandja, töövõtja ja alltöövõtjate seoseid kirjeldav töövõtuahel Alltöövõtja on allhanke korras tellijale toodet valmistav või teenust osutav isik või ettevõte, mis on sõlminud lepingu peatöövõtjaga kõigi või mõnede kohustuste täitmiseks tellija ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Alltöövõtja

Alternatiivraha

Chiemgauer – Saksa kohalik raha Alternatiivraha võetakse kasutusele maksevahendina olukorras, kus ametlikult kehtiva raha kasutamine on raskendatud (likviiduskriis), see on kaotanud usaldusväärsuse (hüperinflatsioon) või seda kasutatakse võimu teostamise vahendina ja ebaõiglaste majandussuhete kinnistamiseks (nt võlaraha) ning inimesed on sellest aru saanud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Alternatiivraha

Ametkondlikkus

Ametkondlikkus (ka korporatiivne konkurents, ametkonnaegoism, haruegoism) on juhtimise valdkonnas ilmnev negatiivne nähtus, mis väljendub oma ametkonna (või ministeeriumi, tootmis- või rahvamajandusharu) huvide järjekindlas esiplaanile seadmises isegi siis, kui see tekitab kogu rahvamajanduse ja paljude teiste tootmisharude arendamisele silmanähtavat kahju.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ametkondlikkus

Ammendumine

Ammendumine on mingi ressursi (enamasti loodusressursi) lõpuni ärakasutatuks ehk väljakurnatuks muutumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ammendumine

Amortisatsioon

Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Amortisatsioon

Annuiteet

Annuiteet (ingl annuity) on võrdsete intervallide järgi toimuvad võrdse suurusega maksed kindla tähtaja jooksul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Annuiteet

Annuiteetlaen

Annuiteetlaen on laen, mille igakuine laenumakse on muutumatu suurusega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Annuiteetlaen

AOL-tehnika

AOL-tehnika (inglise annual overlap) on teatav meetod sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja AOL-tehnika

Apostill

Apostill (vpr. apostiller, lad. postilla) on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Apostill

Arbitraaž

Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine eri turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arbitraaž

Arengumaade võlakriis

Arengumaade võlakriis (inglise debt crisis) on väga suureks muutunud välisvõlg, mis tekkis arengumaades 1980.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arengumaade võlakriis

Arvelduskonto

Arvelduskonto ehk arveldusarve on isiku pangakonto, millel kajastatakse kõik arveldused (sissetulekud, väljaminekud, kohustused) käimasoleva kokkuleppelise arveldusperioodi kohta.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arvelduskonto

Arvelduspäev

Arvelduspäev on päev, mil maksja pank või maksetehingu täitmisega seotud maksevahendaja või saaja pank on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arvelduspäev

Astmeline tulumaks

Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt nii, et sissetuleku muutudes muutub ka maksumäära protsent ja üleminekukohti nimetatakse astmeks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Astmeline tulumaks

ATTAC

ATTAC (Association pour la Taxation des Transactions pour l' Aide aux Citoyens 'Kodanike Abiks Tehingute Maksustamise Assotsiatsioon') on aktivistide organisatsioon, mis taotleb börsitehingutele maksu kehtestamist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja ATTAC

Austria koolkond

Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest järgmiste tunnuste poolest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Austria koolkond

Autarkia

Autarkia (kr autarkeia 'enesega rahuldumine') on toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Autarkia

Autoriseerimine

Autoriseerimine ehk volitamine on protsess, mis annab (või keelab) õiguse ligi pääseda (võrgu)ressurssidele või ka teatud sooritamisõiguste või rolli määramine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Autoriseerimine

Avalik haldus

Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avalik haldus

Avalik hüvis

Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avalik hüvis

Avalik sektor

Institutsionaalsest aspektist on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avalik sektor

Avaliku sektori ökonoomika

Avaliku sektori ökonoomika (inglise keeles public economics) on majandusteaduse haru, mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamise, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avaliku sektori ökonoomika

Avatud majandus

Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avatud majandus

Ükssarvik (ettevõte)

Ükssarvik (inglise keeles unicorn) on kujundlik väljend erakapitalil põhineva idufirma kohta, mille väärtus on üle 1 miljardi USA dollari.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ükssarvik (ettevõte)

Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid

Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid ehk GAAP-printsiibid (inglise keeles GAAP, Generally Accepted Accounting Principles) on raamatupidamisaruannete rahvusvaheliselt üldtunnustatud printsiibid, mis on valdavad USA raamatupidamispraktikas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid

Ärilt ärile otseturundus

Ärilt ärile otseturundus ehk B2B-turundus (lühend inglise keelest: business-to-business) on turundusliik, kus kauba või teenuse ost-müük korraldatakse kahe ettevõtte vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ärilt ärile otseturundus

Baasaasta

Võrdlusaasta ehk baasaasta on andmekogumi arvestusaasta, mille andmetega võrreldakse järgneva(te) perioodi(de) andmeid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Baasaasta

Bartertehing

Bartertehing (inglise keeles barter) on mõiste, mis iseloomustab kaupade ja teenuste otsevahetust tasaarvelduse kaudu ilma raha maksevahendina kasutamata.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bartertehing

Basel I

Basel I või Baseli kapitalikokkulepe on Baseli Pangajärelevalve Komitee (BCBS) välja töötatud rahvusvaheliste pangandusnormide kogum, milles on sätestatud finantsasutuste minimaalsed kapitalinõuded.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Basel I

Basel II

Basel II on Baseli pangajärelevalve komitee loodud kapitali adekvaatsuse raamistik, mis on suunatud pankadele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Basel II

Börs

Kursitabloo Hamburgi börsil Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Börs

Börsil kaubeldav fond

Börsil kaubeldav fond (ingl exchange-traded fund ehk ETF) sarnaneb investeerimisfondiga, olles väärtpaberite või mõne muu alusvara kogum.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Börsil kaubeldav fond

Bilansikirje

Bilansikirje on majandusüksuste igapäevases jooksvas raamatupidamises kasutatav konto nimetus koos saldoga, kirjutatuna bilansi aktiva- või passivapoolele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bilansikirje

Bilansiväline kirje

Bilansiväline kirje on majandusüksuse (ka kreediasutused) igapäevases jooksvas raamatupidamises kasutatava bilansivälise konto nimetus koos saldoga, mis on kirjendatud bilanssi väljaspool selle kokkuvõttesummat.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bilansiväline kirje

Bilanss

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bilanss

Binoommudel

Binoommudel (inglise keeles binomial options pricing model) on numbriline meetod optsioonide hindamiseks, mille esmakordselt avaldasid Cox, Ross ja Rubinstein aastal 1979.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Binoommudel

Bretton Woodsi institutsioonid

Bretton Woodsi institutsioonid (inglise keeles Bretton Woods institutions) moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bretton Woodsi institutsioonid

Bretton Woodsi konverents

Bretton Woodsi konverents toimus 1.–23.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bretton Woodsi konverents

BRIC

Mitte segi ajada ühendusega BRICS. BRIC on majandusteaduse mõiste, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil, Russia, India, China).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja BRIC

Briifimine

Briifimine on agentuurile lähteülesande andmine. Briifimine ja kampaania planeerimine Briifis on vaja leida vastused järgmistele küsimustele: - Keda me üritame mõjutada? - Kuidas kavatseme neid mõjutada? - Millal kavatseme neid mõjutada? Briifingu eesmärk on korraldada: - õige sõnumi liikumine - õigetele inimestele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Briifimine

Brutopalk

Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse järgi kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Brutopalk

Chicago koolkond (majandusteadus)

Chicago koolkond oli Chicago koolides moodustunud liberaalsete majandusteadlaste grupp, kes käisid välja teooria, et turg on parim alternatiiv mistahes muule ühiskonna organiseerimise moodusele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Chicago koolkond (majandusteadus)

Datoveksel

Datoveksel ehk tähtajaveksel on veksel, mille maksetähtpäev sõltub mingi tähtaja möödumisest veksli väljakirjutamise päevast.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Datoveksel

Deebetkaart

Deebetkaart on maksekaart, mida saab kasutada sularaha asemel, sooritades oste.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deebetkaart

Deebetmakse

Deebetmakse on rahanduses üks sularahata arveldamise instrumente.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deebetmakse

Defitsiit

Majanduses on defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Defitsiit

Deflatsioon

Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deflatsioon

Deindustrialiseerumine

Deindustrialiseerumine (ka desindustrialiseerumine) on sotsiaal-majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deindustrialiseerumine

Dematerialiseerimine

Dematerialiseerimine on kaupade ja teenuste materjali- ja energiakulu vähendamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dematerialiseerimine

Demograafilis-majanduslik paradoks

Riikide sündimuse üldkordaja ja SKP graafik, 2009. Kujutatud on ainult riike, kus on üle 5 miljoni elaniku Demograafilis-majanduslik paradoks ehk demograafiline paradoks on riigisisene või riikidevaheline pöördvõrdeline seos varanduse ja sündimuse vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Demograafilis-majanduslik paradoks

Devalveerimine

Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Devalveerimine

Dirigism

Dirigism (prantsuskeelsest sõnast diriger, 'suunama') on majanduslik doktriin, mida iseloomustab tugev riigi suunav mõju turumajandusele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dirigism

Disinflatsioon

Disinflatsiooni ei tohi segi ajada deflatsiooniga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Disinflatsioon

Diskonteerimine

Diskonteerimine on tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Diskonteerimine

Diskontomäär

Diskontomäär (inglise keeles discount rate) on keskpangast kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Diskontomäär

Diskrimineerimine tööturul

Diskrimineerimine tähendab töö-ökonoomikas inimeste eristamist nende kvalifikatsiooni või võimete seisukohast ebaoluliste tunnuste alusel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Diskrimineerimine tööturul

Distributism

Distributism on majandusteooria, mis soovib jagada tootmisvõimalused (kapital, tööjõud, loodusressursid) nii paljude inimeste vahel kui võimalik.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Distributism

Dividend

Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dividend

Doonor (majandus)

Arenguabi andva riigi või organisatsiooni üldtermin.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Doonor (majandus)

Dotatsioon

Dotatsioon on nii rahaline annetus, riiklik toetussummade maksmine ettevõtete kulude ja/või kahjude katmiseks või ka juurdemakse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dotatsioon

Dow Jones

Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksi väärtus aastatel 1896–CURRENTYEAR Dow Jones ehk Dow Jonesi indeks ehk Dow Jonesi tööstuskeskmine (inglise keeles ametlikult Dow Jones Industrial Average, lühendid DJIA, Dow 30, INDP) on maailma autoriteetseim börsiindeks, mille pakkus välja Charles Dow 1884.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dow Jones

Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid

Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid on 1999.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid

Duaalne majandus

Duaalne majandus on majanduse jagunemine kaheks väga erineva arengutasemega sektoriks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Duaalne majandus

Dumping

Dumping ehk hõlvemüük ehk hõivemüük (ka damping; inglise keeles dumping) on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dumping

E-arve

E-arve on XML-vormingus arve, mis liigub elektroonilises keskkonnas tarkvarasüsteemide vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja E-arve

E-majandus

Elektrooniline majandus ehk e-majandus on majandustegevus, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja E-majandus

E-raha

Raha erinevaid vorme ja nende emiteerijaid selgitav diagramm E-raha ehk elektrooniline-raha on sularaha (paberaha või münt)samaväärne digitaalne vaste ning see võib olla nii tarkvara- kui ka riistvarapõhine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja E-raha

Eelarve

Eelarve on arvuliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumise - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestuse - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eelarve

Eelarveaasta

Eelarveaasta on ühe aasta pikkune ajavahemik, mille kohta koostatakse tulude ja kulude finantsplaan.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eelarveaasta

Eelkommunikatsioon

Eelkommunikatsion on keskpanga kasutatav instrument rahapoliitika mõjususe suurendamiseks, et kujundada avalikkuse ootusi tulevaste sammude osas (sh. tulevased intressimäärad, avaturuoperatsioonide mahud ning ajastamine jms).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eelkommunikatsioon

Eesti eksport

Eesti eksport on Eestis toodetud kaupade või toodete turustamine väljaspool Eestit.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti eksport

Eesti energeetika

VKG Ojamaa kaevandus Eesti energeetika hõlmab energia (sh elektri- ja soojusenergia ning kütuse) tootmist ja tarbimist Eestis ning selle eksporti ja importi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti energeetika

Eesti finantsaruandluse standard

Eesti finantsaruandluse standard (varem Eesti hea raamatupidamistava) on vastavalt kehtiva raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 kohaselt finantsarvestuse korraldamises ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis, mis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega ja ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti finantsaruandluse standard

Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti maksusüsteem

Eesti pangandus

See artikkel räägib pangandusest Eestis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti pangandus

Eesti rahapoliitika

Eesti rahapoliitika on 2011.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti rahapoliitika

Eetiline investeering

Eetiline investeering (ka sotsiaalselt vastutustundlik investeering) on investeering, mis ei ole vastuolus keskkonna või inimarengu eetiliste põhimõtetega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eetiline investeering

Ehitusettevõte

Ehitusettevõte on ehitusega tegelev ettevõte.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ehitusettevõte

Ehitushinnaindeks

Ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baas­aastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ehitushinnaindeks

Ekspluateerimine

Ekspluateerimine on marksistlikus majandusteaduses ideoloogias tootmisvahendite omanikuna (ekspluataator) võõra tööjõu oma huvides ära kasutamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ekspluateerimine

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eksport

Eksportkultuur

Eksportkultuur on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eksportkultuur

Eksportvili

Eksportvili ehk müügivili ehk ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused (inglise keeles cash crop) on sellised põllumajandussaadused, mida arengumaad kasvatavad eelkõige ekspordiks, mitte oma tarbeks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eksportvili

Elatusmajandus

Elatusmajandus ehk naturaalmajandus (inglise keeles subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Elatusmajandus

Elatustase

Elatustase (ka elustandard, elatusstandard) on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Elatustase

Elektrooniline maksevahend

Elektrooniline maksevahend (inglise keeles electronic payment instrument) on maksevahend, mille omaja saab käsutada rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Elektrooniline maksevahend

Eluasemelaen

Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eluasemelaen

Emaettevõte

Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Emaettevõte

Emiteerimistulu

Emiteerimistulu on tulu, mille emitent ehk raha väljaandja (näiteks keskpank või riigikassa) teenib raha nimiväärtuse ja raha valmistamiseks kasutatud materjalide väärtuse vahena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Emiteerimistulu

Energiabörs

Energiabörs on süsteem energia ostmiseks ja müümiseks kasutades energia hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Energiabörs

Energiakriis

Energiakriis on olukord, kus energiakandjate pakkumine mingis piirkonnas või kogu maailmas jääb nende nõudlusele tunduvalt alla.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Energiakriis

Eraettevõte

Eraettevõte on eraomandil põhinev ettevõte.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eraettevõte

Erakaup

Erakaup on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Erakaup

Eraldis

Eraldis ehk assigneering on majanduses teatud normide või eeskirjade kohaselt mingil kindlal eesmärgil kasutamiseks eraldatav rahasumma.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eraldis

Erasektor

Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Erasektor

Erastamine

Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Erastamine

Ergutusmaks

Ergutusmaks ehk stimuleeriv maks (inglise incentive tax või tax incentive) on maksumaksjate majandustoiminguid mõjutama mõeldud maks ehk tootjate ja tarbijate käitumise muutmiseks kehtestatud maks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ergutusmaks

Esimene Maailm

Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Esimene Maailm

Esindaja

Esindaja on esindussuhtes olev isik kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Esindaja

Esindamisprobleem

Esindamisprobleemi (inglise keeles ''principal''-''agent'' ''problem'') kasutatakse politoloogias ja majandusteaduses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Esindamisprobleem

Ettevõte

Ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõte

Ettevõtja

Ettevõtja on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seotud riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtja

Ettevõtlus

Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtlus

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkonnaks on keskkond, kus tegutseb ettevõtja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluspoliitika

Ettevõtluspoliitika (inglise keeles enterprise policy) on ühiskonnas soodsate majanduslike tingimuste loomine ettevõtlusega tegelemiseks ja ettevõtluse edendamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtluspoliitika

Ettevõtlusvorm

Ettevõtlusvormid (company forms) - Ettevõtlusvorme kasutatakse, et ettevõtet teostada ja eristada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtlusvorm

Ettevõtte ühiskondlik vastutus

Ettevõtte ühiskondlik vastutus ehk vastutustundlik ettevõtlus on kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel ettevõtted integreerivad sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse huvirühmadega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtte ühiskondlik vastutus

Euribor

1 kuu euribor 1991–2011 Euribor ehk EURIBOR (inglise Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Euribor

Euroopa Majanduspiirkond

pisi Euroopa Majanduspiirkond (EMP) on 1994.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Euroopa Majanduspiirkond

Evolutsiooniline majandusteooria

Evolutsiooniline majandusteooria (ka evolutsiooniline majandusteadus; inglise evolutionary economics) on osa peavoolu majandusest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Evolutsiooniline majandusteooria

Evolutsiooniline mänguteooria

Evolutsiooniline mänguteooria on mänguteooria haru, mis käsitleb erinevate käitumisviiside "ellujäämist" konkurentsis ja tekkivaid tasakaalulisi lahendeid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Evolutsiooniline mänguteooria

Faktooring

Faktooring on tehing, milles antakse ostjate tasumata müügiarved edasi finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Faktooring

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (lühend FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Füüsilisest isikust ettevõtja

Füsiokraadid

Füsiokraatide liikumisele aluse pannud teos Füsiokraadid, kes ise nimetasid endid ökonomistideks (économistes), olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes moodustasid majandusteadusliku koolkonna Prantsusmaal 16.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Füsiokraadid

Finantsanalüüs

Finantsanalüüs (ka finantsaruannete analüüs või raamatupidamisanalüüs) on ettevõtte, allsektori või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja tasuvuse analüütiline hindamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsanalüüs

Finantsinspektsioon (üldmõiste)

Finantsinspektsioon on finantsjärelevalvet teostav riigiasutus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsinspektsioon (üldmõiste)

Finantsinstrument

Finantsinstrumentidega kaubeldakse börsidel (foto: Wikipedia) Finantsinstrument (ingl financial instrument) on rahaline leping eri osaliste vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsinstrument

Finantsjuhtimine

Finantsjuhtimine (inglise keeles financial management) on juhatuse süstematiseeritud tegutsemine ettevõtte raha efektiivse kasutamise eesmärgil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsjuhtimine

Finantskapital

Finantskapital on iga raamatupidamiskohustuslase majanduslik ressurss, mille väärtust saab mõõta rahas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantskapital

Finantskriis

Finantskriis ehk rahanduskriis on olukord, milles.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantskriis

Finantspüramiid

Finantspüramiid Finantspüramiid on pettuseprojekt, mis positsioneerib ennast kui kasumlik investeering.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantspüramiid

Finantsplaneerimine

Finantsplaneerimine on tegevus, mille käigus selgitatakse välja, kuidas on ettevõttel võimalik saavutada oma strateegilised eesmärgid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsplaneerimine

Finantsrisk

Finantsrisk on võimalus või oht, et mõni tegevus või sündmus mõjutab ettevõtte majanduslikku seisundit ebasoodsalt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsrisk

Finantsspekulatsioon

Finantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsspekulatsioon

Finantsteenused

Finantsteenused on majanduslikud teenused, mida pakub rahanduse tööstus, mis hõlmab ettevõtteid, kes käitlevad raha, nagu näiteks krediidiühistud, pangad, krediitkaardiettevõtted, kindlustusfirmad, raamatupidamisettevõtted, börsimaaklerid, investeerimisfondid, üksikjuhid ja mõningad riigi spondeeritud ettevõtted.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsteenused

Finantsturg

Finantsturg on turg, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägis ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsturg

Finantsvara

Finantsvara (financial asset) on immateriaalne vara, mille väärtus leitakse lepingulise nõude põhjal.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsvara

Finantsvõimendus

Finantsvõimendus on võõrfinantseeringu (laenud, võlakirjad, eelisaktsiad) kaasamine ettevõtte omanike tulude suurendamise eesmärgil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsvõimendus

Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Fiskaalpoliitika

Fordism

Fordism (nimetatud Henry Fordi järgi) on kaasaegne sotsiaalmajanduslik süsteem, mis põhineb masstoodangul ja selle eesmärgiks on toota standarditud odavat kaupa.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Fordism

Forvard

Forvard kuulub tuletisinstrumentide alla.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Forvard

Frantsiis

Frantsiis (inglise keeles franchise) on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Frantsiis

Futuur

Futuur on tehing ja väärtpaber, mille puhul on lepingupooltel kohustus osta või müüa kindlat alusvara varem kokkulepitud ajal, hinnaga ja kohas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Futuur

Garantii

* Müügigarantii on müüja või tootja lubadus müüdud asi ettenähtud tingimustel välja vahetada, parandada või tagada mõnel muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele;.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Garantii

Geograafiline tööjaotus

Geograafiline tööjaotus on tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingit tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel spetsialiseerumine ning nendega vahetus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Geograafiline tööjaotus

Georgism

Henry George Georgism on majanduslik ideoloogia, mis põhineb Ameerika majandusteadlase Henry George'i kirjutistel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Georgism

Gini koefitsient

Gini koefitsient ehk Gini kordaja on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Gini koefitsient

Globaalne ümberorienteerumine

Globaalne ümberorienteerumine ehk globaalne relokaliseerumine (inglise global relocalisation) on kogukonna tasandil asetleidev praktiline vastus maailma valitsuste võimetusele reageerida mõjusalt kriitilistele ressursi- ja sotsiaalsetele probleemidele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Globaalne ümberorienteerumine

Globaalne kapitalism

Globaalne kapitalism ehk globaalne kapitalistlik süsteem ehk kapitalistlik maailmamajandus on maailmamajandus, mida iseloomustab kogu maailma ulatuses toimuv vaba kauplemine kaupade ja teenustega ning kapitali vaba liikumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Globaalne kapitalism

Globaalsed ühisvarad

Globaalne ühisomand ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Globaalsed ühisvarad

Hüperinflatsioon

Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hüperinflatsioon

Hüpoteek

Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hüpoteek

Hüpoteeklaen

Hüpoteeklaen ehk kinnisvaralaen on laen, mille tagatiseks on kinnisvara.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hüpoteeklaen

Heaoluökonoomika

Heaoluökonoomika (inglise welfare economics) on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud saavutamaks suurimat hüve hulka ning sotsiaalset õiglust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Heaoluökonoomika

Heckscheri-Ohlini teoreem

Heckscheri-Ohlini teoreem on üks neljast kriitilisest Heckscheri-Ohlini mudeli teoreemist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Heckscheri-Ohlini teoreem

Herfindahli-Hirschmani indeks

Herfindahl-Hirschmani indeks (lühend HHI) on mikroökonoomikas kasutatav indeks kõigi turul tegutsevate äriühingute turuosade kohta, andes suuremate äriühingute turuosadele proportsionaalselt suurema kaalu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Herfindahli-Hirschmani indeks

Hind

Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hind

Hinna ja kasumi suhe

Aktsia hinna ja kasumi suhe (inglise keeles price-to-earnings ratio, lühendatult P/E) on finantsnäitaja, mida kasutatakse aktsia suhtelise väärtuse iseloomustamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinna ja kasumi suhe

Hinnadiskriminatsioon

Hinnadiskriminatsioon (inglise keeles price discrimination) on hinnapoliitika, kus samasuguse hüvise eest küsitakse erinevatelt ühiskonna gruppidelt erinevat hinda.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnadiskriminatsioon

Hinnakujundus

Graafik hinnakujunemisest Hinnakujundus on protsess, kus ettevõte kujundab hinna, millega ta on valmis oma tooteid ja teenuseid müüma.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnakujundus

Hinnastamine

Hinnastamine (inglise keeles pricing) on müüdava kauba või osutatava teenuse müügihinna, hinnakirjade või -tariifide väljatöötamise ja kujundamise ühekordne või järjepidev toiming, mille aluseks võetakse üldjuhul ettevõtte hindade kujundamise poliitika ja majanduslikud huvid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnastamine

Hinnavõrdlus

Hinnavõrdlus on sarnaste kaupade hindade võrdlemine ja nende põhjal ostuotsuste tegemine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnavõrdlus

Hoiu-laenuühistu

Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hoiu-laenuühistu

Hoius

Hoiuseks ehk deposiidiks ehk tagatisrahaks (ladina keeles depositum 'hoiustamistoiming ja -mõju') nimetatakse raha, mis on antud finantsasutusse hoiule kogumise või hoiustamise eesmärgil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hoius

Hoiustamine

Hoiustamine on majandusliku vahendi loomine eesmärgiga kas oma raha kõrvale panna ja sellelt intressitulu teenida või majandusliku turvalisuse loomise vahend säästude või tagatisena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hoiustamine

Hollandi tõbi

Hollandi tõbi (inglise Dutch disease) on majandustermin, millega peetakse enamasti silmas olukorda, kus loodusvarade kurnavast kasutamisest saadava tulu kasv toob kaasa töötleva sektori vähenemise.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hollandi tõbi

Horisontaalne integratsioon

Horisontaalne integratsioon on tootmisprotsessi samas faasis tegutsevate ettevõtete ühise omaniku kontrolli alla ühendamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Horisontaalne integratsioon

Hotellimajandus

Hotellimajandus koosneb majutus-, toitlustus-, meelelahutus- ja kõigi lisateenuste osutamisest majutusasutustes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hotellimajandus

IBAN

IBAN (lühend ingliskeelsest nimetusest International Bank Account Number) on panganduses rahvusvaheline pangakonto number.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja IBAN

Idufirma

Idufirma (inglise keeles start-up või startup) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Idufirma

Impordikvoot

Impordikvoot on koguseline piirang imporditavale tootele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Impordikvoot

Industrialiseerimine

Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Industrialiseerimine

Inflatsioon

Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inflatsioon

Inimkapital

Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inimkapital

Inimressurss

Raudteetöölised Indias Inimressurss (inglise keeles human resources) ehk tööjõud on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et toota kaupu ja osutada teenuseid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inimressurss

Inkassonõue

Inkassonõue ehk inkasso ehk inkassoarveldus (inglise keeles collection, saksa keeles Inkasso) on rahanduses maksemeetod, mille puhul maksja (ostja) makse väljastatakse nõudjale (müüja) esitajapanga kaudu veksli, tšeki, kviitungi või muu dokumendi alusel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inkassonõue

Institutsionaalne majandusteadus

Institutsionaalne majandusteadus on suunatud inimeste loodud institutsioonide rollide mõistmisele majanduselus toimuvates tegevustes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Institutsionaalne majandusteadus

Intress

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Intress

Intressimäär

Intressimäär on intressisumma, mida laenuvõtjad maksavad raha kasutamise eest kindla perioodi jooksul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Intressimäär

Investeerimisfond

Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib Finantsinspektsioonilt asjaomase loa saanud kutseline fondivalitseja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeerimisfond

Investeerimiskonto

Investeerimiskonto on pangakonto, mille abil on võimalik finantsvaralt teenitava tulu maksustamist edasi lükata.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeerimiskonto

Investeering

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeering

Investeeringute tootlus

Investeeringute tootlus (sageli lühend ROI ingliskeelsest sõnast return on investment) mõõdab investeeritud ressurssidest saadavat kasu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeeringute tootlus

Investor

Investor on iga isik või organisatsioon, kes paigutab kapitali, et teenida sellelt kasumit ja kasvatada oma vara.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investor

ISO 9362

ISO 9362 on ettevõtete tunnuskoodide (inglise keeles Business Identifier Codes, lühend BIC) standardvormingu (tuntud ka kui SWIFT BIC, BIC-kood, SWIFT-ID või SWIFT-kood) definitsioon, mille on tunnustanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization ehk ISO).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja ISO 9362

Jaekett

Jaekett on jaeettevõtete ühendus, mis tegutseb ühe nime all ühtse ideoloogia alusel, kaupade sisseost toimub tsentraalselt, ühtlustatud on hinna- ja kaupade asetuse strateegia jne.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jaekett

Jaepangandus

Jaepangandus, mida nimetatakse ka tarbijapanganduseks, on teenuse osutamine pangalt pigem avalikkusele, mitte ettevõtetele, või muudele pankadele, mida sageli nimetatakse hulgimüügipanganduseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jaepangandus

Jagamismajandus

Kaart maailma piirkondadega, kus Uberil oli 2015. aastal õigusprobleeme Jagamismajandus (inglise keeles sharing economy) on majandustegevus, mille käigus jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata alakasutatud ressursse, seda enamasti isikult-isikule (P2P).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jagamismajandus

Järelmaks

Järelmaks (ameerika inglise keeles installment, inglise keeles instalment, saksa keeles Ratenzahlung) on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetena teatud perioodi jooksul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Järelmaks

Järelturg

Järelturg (inglise aftermarket) ehk teisene turg (inglise secondary market) on finantsturg, kus kaubeldakse juba varem väljalastud finantsinstrumentidega, nagu aktsiad, võlakirjad, optsioonid, futuurid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Järelturg

Jätkusuutlik ettevõtlus

Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jätkusuutlik ettevõtlus

Jätkusuutlik majandus

Jätkusuutlik majandus ehk majanduslik jätkusuutlikkushttp://www.usip.org/guiding-principles-stabilization-and-reconstruction-the-web-version/end-notes/sustainable-economy on majanduse liik, kus inimesed saavad tegeleda töövalikutega, mis on osa seadusega piiratavast ettearvatavast ökoloogilise valitsemise süsteemist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jätkusuutlik majandus

Jevonsi paradoks

William Stanley Jevons (1877) Jevonsi paradoks (ka Jevonsi efekt) ilmneb majanduses siis, kui tehnoloogia areng või valitsuse poliitika suurendab ressursi kasutamise efektiivsust (vähendab igaks kasutuseks vajalikku kogust), kuid kasutuskulude langus suurendab selle nõudlust, suurendades, mitte vähendades ressursside kasutamist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jevonsi paradoks

Jooksevkonto

Jooksevkonto ehk maksebilansi jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jooksevkonto

Juhtimine

Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Juhtimine

Juriidiline isik

Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Juriidiline isik

Kaal 0%

Kaal 0% ehk 0%-line kaal ehk nullprotsendiline kaal on kõige madalam vara riskikategooria.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaal 0%

Kahekordse kirjendamise põhimõte

Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kahekordse kirjendamise põhimõte

Kaitsetööstus

Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaitsetööstus

Kalatööstus

Maailma veeorganismide toodang miljonites tonnides aastakümneti: looduslike veeorganismide püük (sinisega) ja kasvatatud veeorganismide püük (rohelisega) Kalatööstus (inglise fishing industry) on toiduainetööstuse haru, mis püüab, töötleb, kasvatab, säilitab, veab, turustab ja müüb kala, aga ka muid veeorganisme ja nende saadusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kalatööstus

Kapital

Mõiste „kapital“ märgib asju (maaomand, loodusvarad, hooned, loomad, masinad, raha ja patendid), mida kasutades loovad inimesed tooteid, mille järel on turul nõudlus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kapital

Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kapitalism

Kapitaliturg

New Yorgi Börsi börsisaal, mis on üks suurimaid sekundaarseid kapitaliturge maailmas. 2013. aastast toimib New Yorgi börs elektrooniliselt, kuid selle hübriidne struktuur võimaldab mõningaid tehinguid sooritada näost näkku. Kapitaliturg (inglise keeles capital market) on pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse võlakirjade ja mitmesuguste laenutoodetega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kapitaliturg

Kasum

Kasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kasum

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kasumiaruanne

Kaubabörs

Kaubabörs on börs, millel kaubeldakse vahetatavate kaupadega, näiteks toorainete, põllumajandusaaduste või toiduainetega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubabörs

Kaubakäive

Kaubakäive on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubakäive

Kaubakäive (sadamas)

Kaubakäive sadamas on sadama töö tulemuslikkuse hindamise mõõdupuu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubakäive (sadamas)

Kaubandus

Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubandus

Kaubanduspoliitika

Kaubanduspoliitika (mida nimetatakse ka rahvusvaheliseks kaubanduspoliitikaks) on valitsuse poliitika, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubanduspoliitika

Kaup

Kaubad kaupluse riiulitel Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaup

Kauplus

Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kauplus

Kavandatud vananemine

Eluea lühendamine Philipsi rösteris: tootel on liiga palju lisafunktsioone, mis muudavad selle kallimaks, kuid töökindlus on rangelt piiratud garantiiajaga Kavandatud vananemine (ka tööea lühendamine) on majandusskeem, mis põhineb ettekavatsetult lühikese kõlblikkusajaga toodete loomisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kavandatud vananemine

Käendaja

Käendaja (ka käemees) on isik, kes võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käendaja

Käendusleping

Käendusleping on leping, mis reguleerib võlaõiguslikku käendussuhet.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käendusleping

Käibekapital

Käibekapital on käibevarasse investeeritud kapital, mis muudetakse rahaks ehk rahastatakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul). Käibekapital hõlmab käibevarade ringlust, s.o käibevarasse tehtavate investeeringute juhtimist ja lühiajaliste kohustuste kasutamist, mille tulemusel lüheneb kapitaliseotuse aeg ning paraneb ettevõtte likviidsus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käibekapital

Käibevara

Käibevara (inglise keeles floating assets, saksa keeles die Gegenstände des Umlaufvermögens, soome keeles vaihto-omaisuus) on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed, ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad ehk käibekapital.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käibevara

Käitumisökonoomika

Käitumisökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib, kuidas inimesed käituvad, vastandudes seejuures "ratsionalistlikule" majandusteooriale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käitumisökonoomika

Käive

Käive (inglise keeles revenue, turnover, sales) on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käive

Käsipant

Käsipant (ingl possessory pledge) on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käsipant

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käsitööline

Käsumajandus

Käsumajandus on majandus, milles.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käsumajandus

Külapood

Külapood on maapiirkonnas asuv kauplus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Külapood

Kõrvalfirma

Kõrvalfirma (inglise keeles spin-off ja sellest toortõlkena kasutatud, kuid mittesoovitatav termin: spin-off-firma) on teadus- ja arendusasutuse, sh kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kõrvalfirma

Keskkonnajuhtimine

Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje (inglise keeles environmental management) on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnajuhtimine

Keskkonnajuhtimissüsteem

Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnajuhtimissüsteem

Keskkonnamajandus

Keskkonnamajandus ehk keskkonnaökonoomika (ka keskkonnaökonoomia, bioökonoomika, ökonoloogia) on majandusteaduse haru, mis uurib ühiskonna ja keskkonna vastastikuste seoste majanduslikku külge.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnamajandus

Keskkonnamaks

Keskkonnamaks on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnamaks

Keskpank

Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskpank

Kindlustus

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kindlustus

Kindlustusasutus

Kindlustusasutus (ka: kindlustusselts; inglise keeles insurance company, insurer, underwriter) on selts, mis müüb kindlustusvõtjatele kindlustusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kindlustusasutus

Kinnine tootmistsükkel

Kinnine tootmistsükkel ehk suletud tootmistsükkel on tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) viiakse kordus- ja taaskasutusse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnine tootmistsükkel

Kinnisasi

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) asjaks ehk õiguse objektiks olemise kontekstis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisasi

Kinnisvaramajandus

Kinnisvaramajandus on majandusharu, mis tegeleb kinnisvara arendamise, loomise, majandamise ning müümisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisvaramajandus

Kinnisvaraturg

Kinnisvaraturg on kinnisvaraga tegelev turg (mikroökonoomika mõistes).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisvaraturg

Kirjendamine

Kirjendamine ehk kirjendi tegemine on raamatupidamiskohustuslaste jooksvas asjaajamises majandustehingute teadaolevate andmete kandmine mis tahes dokumendile või registrisse).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kirjendamine

Klassikaline majandusteadus

Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Klassikaline majandusteadus

Kliiring

Kliiring (inglise keeles clearing 'klaarimine'), ka tasaarvestus (inglise keeles set-off), on vastastikune võlakohustuste tasaarvestus, mis võib toimuda pankade vahendusel, sularahata tasaarvelduse või riikidevahelise tasaarveldusena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kliiring

Kogu omamiskulu

Kogu omamiskulu (inglise keeles total cost of ownership või TCO) on vara ostu-, paigaldus-, kasutamis-, uuendamis- ja haldamiskulud kokku.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kogu omamiskulu

Kogutoodang

Kogutoodang on tootja või tootjate rühma poolt mingi ajavahemiku jooksul toodetu või selle hulk, mida väljendatakse arvuliselt, mahuliselt, kaaluliselt või rahaliselt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kogutoodang

Koguvara käive

Koguvara käive on likviidsuse suhtarv, mis näitab, kui tõhusalt ettevõte kasutab oma varasid müügitulu loomiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Koguvara käive

Kohustis

Kohustis (inglise keeles liability) on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kohustis

Kohustuslik kogumispension

Kohustuslik kogumispension ehk teine pensionisammas on kogumispension, mida makstakse lisaks riiklikule pensionile ja mida Eestis reguleerib 2001 vastu võetud kogumispensionide seadus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kohustuslik kogumispension

Kohustuslik reserv

Kohustuslik reserv on summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kohustuslik reserv

Kolmas Maailm

Esimene Maailm (sinine), Teine Maailm (punane) ja Kolmas Maailm (roheline), 1970. aastate keskpaik Kolmas Maailm (ka enamusmaailm) on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kolmas Maailm

Kommertsiaalsus

Kommertsiaalsus on nähtus, mille puhul toodang, tegevus, kujundus vm.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kommertsiaalsus

Kommertspank

Kommertspank on asutus, mis pakub finantsteenuseid, milleks on hoiuste vastuvõtt, ärilaenude andmine ja põhiliste investeerimisvõimaluste pakkumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kommertspank

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kompanii

Kompensatoorne fiskaalpoliitika

Kompensatoorne fiskaalpoliitika (inglise compensatory fiscal policy) on poliitika, millel on kriisivastane ja täielikku tööhõivet tagav toime, hoolimata sellest, missugused on selle rakendamise muud tagajärjed.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kompensatoorne fiskaalpoliitika

Kondratjevi lained

Kondratjevi lained (ka Kondratieffi lained, supertsüklid, pikad lained või K-lained) on mõiste, millega iseloomustatakse siinuselisi tsükleid modernses kapitalistlikus majanduses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kondratjevi lained

Konsortsium

Konsortsium on ajutise kokkuleppe alusel tegutsev mitme panga või tööstuskompanii ühendus, mille eesmärk on suurte finantsoperatsioonide sooritamine või suurte tööstus- või transpordiobjektide rajamine; teatav ettevõtete koondis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konsortsium

Konsumerism

Konsumerism on tarbimisühiskonnale omane mõtteviis ja käitumine, mis väljendub kaupade ja teenuste tarbimises üle vajaduste.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konsumerism

Konto

Konto (ka arve; inglise keeles account) on raamatupidamises ja panganduses vahend majanduslike tehingute ja vahendite arvestamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konto

Konto debiteerimine

Konto debiteerimine (inglise keeles debiting an account) ehk debiteerimine on raamatupidamiskohustuslaste jooksvas raamatupidamises majandustehingute kirjendamine kontodel, mille käigus tehakse sissekanne konto deebetpoolele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konto debiteerimine

Kontojääk

Kontojääk on kontol olev rahasumma.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kontojääk

Kontsern

Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emaettevõttel on üksi või koos sama kontserni kuuluvate ettevõtetega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarettevõttes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kontsern

Koonddokument

Koonddokument on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises üheliigiliste algdokumentide põhjal koostatav dokument.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Koonddokument

Krediidi kulukuse määr

Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt laenust tulenevat tegelikku kulu laenuvõtjale aastas, selleks võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis kliendil tuleb tasuda.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediidi kulukuse määr

Krediidiasutus

Krediidiasutus (ka: laenuasutus) on pank või ühistupank.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediidiasutus

Krediidirisk

Krediidirisk on tehingu vastaspoolest lähtuv risk, et klient ei täida krediidiasutuse ees lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tingimuste kohaselt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediidirisk

Krediitkaart

Krediitkaardid Krediitkaart on pangakaart, millega on võimalik teha mitmesuguseid makseid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediitkaart

Kullastandard

Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kullastandard

Kulu

Kulu on kõige üldisemas mõttes raha või mistahes majandusressursi loovutamine teisele isikule.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulu

Kulude plaanimine

Koostades projektiplaani, on vaja planeerida ka enda kulutusi selle raames.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulude plaanimine

Kulumine (majandus)

Kulumine on põhivahendite tarbimisväärtuse vähenemine nende kasutamisaja jooksul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulumine (majandus)

Kulupõhine hinnastamine

Kulupõhine hinnastamine (inglise keeles cost-plus pricing) on kauba- või teenuseühiku hinna kindlakstegemine teatud algoritmi kohaselt toimuva arvutuse tulemusena, mille käigus selgitatakse välja kaubapartii ostmise, tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud, määratakse kindlaks soovitav kasumimäär ja jagatakse tulemus toote- või teenuseühikule.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulupõhine hinnastamine

Kvaliteedikulud

Kvaliteedikulud ehk kvaliteedikulude kontseptsioon (ka kvaliteedi hind ehk omaduste hind (inglise keeles cost of quality (COQ); quality costs) on kvaliteedijuhtimise kontseptsioon, mille on välja töötanud mitu kvaliteediguru, kasutades erinevaid lähenemisviise. Kvaliteedikulude kontseptsiooni peetakse silmas kvaliteedi tagamisele pühendunud ettevõtetes tehtavaid tegevusi, sh kulutusi, saavutamaks kvaliteedi vastavust nõuetele ning parandamaks tootlikkust ja protsesse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kvaliteedikulud

Kvaternaarne sektor

Kvaternaarne sektor on majandussektor, mis hakati eristama 20. sajandi viimasel kümnendil ning mille koosseisu kuuluvad kõrgelt arenenud tehnoloogiaga majandusharud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kvaternaarne sektor

Kviitung

pisi Kviitung (prantsuse keeles quittance) on ametlik trükitud või elektrooniline tõend, mis tõestab raha, vara, väärtuslike paberite või asjade vastuvõtmist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kviitung

Kvoot

Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kvoot

Laen

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laen

Laenu vahetamine looduskaitse vastu

Laenu vahetamine looduskaitse vastu (ka võlgade kustutamine looduskaitse eest; inglise debt-for-nature swap) on leping võlgades oleva riigi ja laenuandja vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale teatud keskkonnakaitselisi kohustusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laenu vahetamine looduskaitse vastu

Laissez-faire

Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laissez-faire

Laostav kasv

Laostav kasv on üldiste majandusolude, eriti väliskaubandusolude halvenemine majanduse kasvu tagajärjel, nii et pärast märgatava kasvu toimumist on maa halvemas seisundis kui enne seda.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laostav kasv

Lapstööjõud

Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive ehk osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lapstööjõud

Latifundium

Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Latifundium

Läbipaistev pangakonto

Läbipaistev pangakonto (inglise keeles transparent account) on pangakonto, millel toimuvad tehingud on täielikult läbipaistvad.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Läbipaistev pangakonto

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on likviidsuse suhtarv, mis näitab, kas ettevõtte suudab majandusaasta kohustusi täita.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja (inglise keeles receivable turnover) on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv, mis saadakse, kui ettevõtte müügi netokäive jagatakse lühiajalise võlgnevuse summaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja

Lühikeseks müümine

Lühikeseks müümine (ka lühimüük; inglise keeles short-selling) on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lühikeseks müümine

Lean Startup

Lean startup on metoodika, mille eesmärk on pidev innovatsiooni loomine äärmiselt ettearvamatus keskkonnas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lean Startup

Leppetrahv

Leppetrahv (inglise keeles contractual penalty) on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele rahasumma.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Leppetrahv

Liberaliseerumine

Liberaliseerumine viitab üldiselt valitsuse poolt varem kehtestatud piirangute lõdvenemisele, tavaliselt kas sotsiaal- või majanduspoliitika valdkondades.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liberaliseerumine

Lihtintress

Lihtintress on intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt või veel tagasi maksta jäävalt põhisumma osalt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lihtintress

Liigkasuvõtmine

Liigkasuvõtmine (vananenud termin: liiakasuvõtmine) on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liigkasuvõtmine

Liising

Liising on leping, millega liisinguandja ehk rendileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liising

Liitintress

Efektiivsed intressimäärad 20% aastase intressi teenimise efekt erinevate liitumise sageduste korral. Põhisumma on 1000 $ Liitintress on intress, mis arvutatakse laenu või deposiidi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liitintress

Likviidsus

Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Likviidsus

Likviidsuse suhtarvud

Efektiivsuse suhtarvud e indikaatorid (inglise keeles liquidity ratios) on ettevõtte likviidsuse hindamiseks kasutatavad suhtarvud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Likviidsuse suhtarvud

Logelemine

Logelemine ehk logelus (inglise idle on the job, idleness on the job) on tööaja raiskamine mittemidagitegemiseks või kõrvaliste asjadega tegelemiseks, töölt mitmesugustel põhjustel ärakäimiseks, ajalehelugemiseks, telefonikõnedeks jne.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Logelemine

Logistikasüsteem

Logistikasüsteem on logistikafunktsioone (hankimine, tootmine, transportimine, ladustamine, pakendamine jne) täitev ja turu muutustele reageeriv tervik, mille peamisteks eesmärkideks on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse ning tarbijate rahulolu suurendamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Logistikasüsteem

Loodusvarade nappus

Loodusvarade nappus (inglise resource scarcity) on olukord, milles nõudlus mingi loodusvara järele ületab kestvalt pakkumist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Loodusvarade nappus

Loomemajandus

Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Loomemajandus

Loovettevõtlus

Loovettevõtlus on ettevõtluse üks vorm, mille peaeesmärgiks ei ole materiaalse tasu saamine, vaid oma loomingu pakkumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Loovettevõtlus

Maa-arvestus

Maa-arvestus on maakatastritöö, mis kätkeb endas maa suuruse, paiknemise, loodusliku seisundi ja maa majandusliku kasutamisega seotud andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja analüüsi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maa-arvestus

Maabilanss

Maabilanss oli Eesti NSV ajal igal aastal koostatud maafondi suuruse ja koosseisu kokkuvõte, mille tegemiseks kasutati eelnevalt tehtud maa-arvestust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maabilanss

Maafond

Maafond on mingi riigi või selle riigi haldusterritoriaalse üksuse piires olevate maade kogum.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maafond

Maahindamine

Maahindamine on maa kvaliteedi kindlakstegemine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maahindamine

Maailmamajandus

Maailmamajandus on ülemaailmne majandussüsteem, mis koosneb riikide majandustest, mis on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maailmamajandus

Maamaks

Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maamaks

Madalaim unikaalne hind

Madalaim unikaalne hind on madalaim hind, mida on vähempakkumisega oksjoni lõppedes pakkunud vaid üks pakkuja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Madalaim unikaalne hind

Magustatud jookide maks

Magustatud jookide maks ehk limonaadimaks on maks, millega maksustatakse lisatud suhkruga jooke.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Magustatud jookide maks

Majandamine

Majandamine on majandusüksuse sihipärane tegevuse korraldamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandamine

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandus

Majandusanalüüs

Majandusanalüüs (inglise keeles economic analysis) on majanduslike näitajate uurimine ja võrdlemine, et näha, kas ressursse kasutatakse optimaalselt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusanalüüs

Majandusarvestus

Majandusarvestus on majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusarvestus

Majandusüksus

Majandusüksus on laiemas tähenduses iseseisvalt majandustegevuses osalev ettevõte.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusüksus

Majanduse restruktureerimine

Majanduse restruktureerimine kirjeldab fenomeni lääneriikide linnade ja linnapiirkondade majandusliku baasi nihkumisest sekundaarselt sektorilt teenindussektorile.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduse restruktureerimine

Majandusgeograafiline asend

Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikut arengut mõjutavate tegurite suhtes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusgeograafiline asend

Majandusharu

Majandusharu on majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest, tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusharu

Majandushoob

Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandushoob

Majandusindikaator

Majandusindikaator ehk majandusnäitaja ehk majandusmõõdik (inglise economic indicator) on näitaja, mis aitab analüüsida majandusolukorda ja tulevikuväljavaateid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusindikaator

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskasv

Majandusklaster

Majandusklastri moodustavad kindlal alal tegutsevad ja üksteisega seotud ettevõtted ja asutused, kui neid käsitletakse ühtse üksusena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusklaster

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Majanduskriis

Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskriis

Majanduslangus

Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslangus

Majandusliit

Majandusliit on kõige laiaulatuslikum majandusliku integratsiooni vorm, millest kõige integreerunum on poliitiline liit.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusliit

Majanduslik ebavõrdsus

Võrdsusmünt Majandusliku ebavõrdsuse all mõistetakse tavaliselt sissetulekute või väljaminekute ebavõrdset jaotumist ühiskonnaliikmete vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik ebavõrdsus

Majanduslik ekstremism

Majandushuvide realiseerimine viisil, kus hüljatakse ettevaatlikkus otseste või kaudsete tagajärgede suhtes loodusele ja/või sotsiaalsele keskkonnale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik ekstremism

Majanduslik heaolu

Majanduslik heaolu on osa inimese heaolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik heaolu

Majanduslik stiimul

Majanduslik stiimul (inglise keeles economic incen­tive) on hind või otsene majanduslik kasu, mis motiveerib tootjat või tarbijat käituma soovitud viisil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik stiimul

Majandusmatemaatika

Majandusmatemaatika on majandusteaduses ja majandusülesannete lahendamisel rakendatav matemaatika.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusmatemaatika

Majandusmudel

Kitsamas tähenduses on majandusmudel teoreetiline mõttekäik, mis seletab muutujatevaheliste loogiliste ja/või kvantitatiivsete seoste kaudu mingi majandusnähtuse toimumist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusmudel

Majanduspoliitika

Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduspoliitika

Majandussüsteem

Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandussüsteem

Majandussektor

Majandussektor on suur majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandussektor

Majandusstruktuur

Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusstruktuur

Majandussurutis

Majandussurutis on majanduslangus, millega kaasnevad tööpuudus ja pankrotid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandussurutis

Majandusteadlane

Majandusteadlane (ka: ökonomist) on ekspert sotsiaalteadustes majandusküsimustes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteadlane

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteadus

Majandustehing

Majandustehing on vastavalt raamatupidamisseadusele (2005) raamatupidamiskohustuslase majandusüksuse tehtud mistahes toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandustehing

Majandusteooria

Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteooria

Majandustsükkel

Majandustsükliks nimetatakse majandusteaduses tegeliku kogutoodangu ehk tegeliku tasakaalu perioodilist kõikumist ümber potentsiaalse tootmismahu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandustsükkel

Makroökonoomika

Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Makroökonoomika

Makrokeskkond

Makrokeskkond (makro – 'suur-, hiid-'; antonüüm mikrokeskkond) on mõiste, mis tähistab kogu majandust ja ühiskonda mõjutavaid tegureid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Makrokeskkond

Maksebilanss

Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksebilanss

Makseinstrument

Makseinstrument Makseinstrument (maksevahend) võib olla sularaha või sularahata tehtav ülekanne.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Makseinstrument

Maksejõuetus

Maksejõuetus on õigustermin, mille tähendus on "maksevõimatuks tunnistatud".

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksejõuetus

Maksepuhkus

Maksepuhkus tähendab laenu põhiosa väljamaksmise peatamist teatud ajaks, mille jooksul on vaja tasuda ainult intressimakseid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksepuhkus

Maksesüsteem

Maksesüsteem ehk maksemeetod (inglise keeles payment system, saksa keeles Zahlungsverfahren) on rahanduses vorm ja protsess rahaliste vahendite ülekandmiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksesüsteem

Maksevahend

Maksevahend on vahend, mis on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab müüjate ja ostjate vahelistes tehingutes bartertehinguid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksevahend

Maksevõime kordaja

Maksevõime kordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav maksevõime suhtarv.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksevõime kordaja

Maksevõime suhtarvud

Maksevõime suhtarvud e indikaatorid (inglise keeles financial ratios) on ettevõtte maksevõime hindamiseks kasutatavad suhtarvud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksevõime suhtarvud

Maksud

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksud

Maksumäär

Maksumäär on mõiste majandusest, mis tähistab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksumäär

Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksusüsteemid

Maksusoodustus

Maksusoodustus ehk maksuvähendus (inglise keeles tax incentive, tax shelter, tax benefit, tax break) on madalama maksumäära kehtestamine või maksuvabastus tootjate või tarbijate käitumise mõjutamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksusoodustus

Maksustatav tulu

Maksustatav tulu on tulu, millelt arvestatakse tulumaksu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksustatav tulu

Maksutoime

Maksutoime ehk maksuintsidents näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksutoime

Marginalism

Marginalism on majandusteooria mikroökonoomikas, mis uurib tarbimist, nõudlust, pakkumist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Marginalism

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Marksism

Mastaabisääst

Esialgse tootmismahu Q suurenemisel Q2-ni alaneb tootmisühiku kulu C kuni C1-ni. Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mastaabisääst

Materjalikulu teenuseühiku kohta

Materjalikulu teenuseühiku kohta (inglise material input per service, lühendatult MIPS) on 1993.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Materjalikulu teenuseühiku kohta

Müntimisõigus

Müntimisõigus ehk vermimisõigus on riigi või haldusüksuse (nt linna) õigus vermida raha (nt münte) ja saada sellest tulu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Müntimisõigus

Meelelahutustööstus

Meelelahutustööstus (inglise keeles entertainment industry) on osa tertsiaarsest sektorist ehk teenindusest ning hõlmab arvukalt meelelahutusega tegelevaid allharusid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Meelelahutustööstus

Merkantilism

Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Merkantilism

Mess

Mess (ka: müüginäitus) on hulgilaat, kus kaubandus- ja tootmisettevõtted eksponeerivad oma tooteid ja sõlmivad kohapeal ostmise-müümise tehinguid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mess

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mikroökonoomika

Mikroettevõtja

Mikroettevõtja on raamatupidamise seaduse järgi kõige väiksem ettevõtte kategooria Eestis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mikroettevõtja

Mikrokeskkond

Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad/kliendid, toorainega varustavad ettevõtted ning konkureerivad ettevõtted ehk siis kõik, kellega ettevõte seotud on.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mikrokeskkond

Mitteametlik majandus

Mitteametlik majandus (inglise informal economy) ehk varimajandus on rahvamajanduse osa, mis kasutab tööjõudu ilma ametliku vormistuse ja regulatsioonita.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mitteametlik majandus

Mitteelastne nõudlus

Mitteelastne nõudlus on majanduses nõudlus, mille puhul nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mitteelastne nõudlus

Mitteresident

Mitteresident (inglise keeles non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mitteresident

Monetarism

Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Monetarism

Monopol

Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Monopol

Moonutav stiimul

Moonutav stiimul (inglise perversive incentive) on stiimul, mille rakendamise tulemused on keskkonnale kahjulikud või tekitavad sotsiaalset ebavõrdsust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Moonutav stiimul

Motivatsiooniuuringud

Motivatsiooniuuringud on turundusuuringute haru, mis püüab seletada tarbijate ja müüjate käitumist teadvustamata motiividega, tuginedes süvapsühholoogiale ja sotsiaalpsühholoogiale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Motivatsiooniuuringud

Munitsipaalettevõte

Munitsipaalettevõte ehk omavalitsusettevõte (inglise municipal enterprise) on omavalitsusele kuuluv ettevõte, mis on asutatud omavalitsuse raha eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Munitsipaalettevõte

Must neljapäev

24. oktoobril 1929 toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Must neljapäev

Muutuvkulu

Muutuvkulu (ingl.k. variable cost) on kulu, mis tekib ainult siis, kui toimingud leiavad aset ehk siis kui midagi toodetakse või osutatakse teenuseid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Muutuvkulu

Naftariik

Naftariik on riik, millel on suuri naftamaardlaid ning mis teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Naftariik

Naturaaltasu

Naturaaltasu ehk loonustasu on millegi eest tasumine kaupade või teenustega (see tähendab natuuras), aga mitte rahaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Naturaaltasu

Nõudlus

Nõudlus (inglise keeles demand) on majanduslik põhimõte, mis viitab tarbija soovile osta kaupu või teenuseid ning valmisolekule maksta nende kaupade või teenuste eest konkreetset hinda.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nõudlus

Nõudluse ohjamine

Nõudluse ohjamine (inglise demand side management, lühendatult DSM) on loodusvarakasutuse ja keskkonnamõju vähendamine teatud toote või teenuse tarbimisnõudluse kaudu; loob eeliseid toodetele või tegevustele, mille puhul loodusvarakasutus ja keskkonnamõju on väiksemad.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nõudluse ohjamine

Nõudluskõver

Nõudluskõver on majandusteaduses graafik, mis näitab mingi kauba hinna ja tarbijapoolse nõudluse suhet.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nõudluskõver

Neokapitalism

Neokapitalism ehk uuskapitalism on Teise maailmasõja järgne kapitalismi vorm, kus domineerivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid, samas reguleerib majanduspoliitikat tugevalt ka riik.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Neokapitalism

Neoklassikaline koolkond

Neoklassikaline koolkond ehk neoklassikaline majandusteadus on koolkondade rühm majandusteaduses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Neoklassikaline koolkond

Netopalk

Netopalk ehk puhaspalk (ingl net profit) on sissetulek, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Netopalk

Netosissetulek

Netosissetulek (inglise keeles ''disposable income'') hõlmab ettevõtte või üksikisiku kogutulu, sealhulgas palka, ettevõtlusest saadud tulu, vara renditulu, elatisi ja toetusi, millest on maha arvatud mitmesugused maksud, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Netosissetulek

Nominaaltulusus

Nominaaltulusus näitab investeeringu tulusust enne inflatsiooni arvesse võtmist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nominaaltulusus

Nostrokonto

Nostrokonto (ladina nostro, eesti meie) on arvelduskonto või korrespondentkonto mitteresidendist krediidiasutuses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nostrokonto

Offshore-piirkond

Offshore-piirkond on majanduslik ja õigustermin, millega tähendatakse erandliku maksusüsteemiga piirkonda.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Offshore-piirkond

Olelusring

Olelusring (ka eluring, elutsükkel; inglise product lifecycle) on toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Olelusring

Oligopol

Oligopol (kreeka sõnadest oligos 'vähe' ja polein 'müüma') on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakuvad ainult mõned vähesed müüjad.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Oligopol

Omafinantseerimine

Omafinantseerimine on omaosalus mingisse asja investeerimisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omafinantseerimine

Omakapital

Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustiste vahe.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omakapital

Omakapitali tootlus

Omakapitali tootlus (sageli lühend ROE ingliskeelsetest sõnadest return on equity, kasutatakse ka omakapitali rentaablus) näitab lihtaktsionäride omakapitali tulumäära.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omakapitali tootlus

Omamärgitoode

''Private label'' Omamärgitoode (inglise private label) on ühe kaubandusketi eritellimusel valmistatud toode.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omamärgitoode

OPEC

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (ingl Organization of the Petroleum Exporting Countries, OPEC (ˈoʊpɛk/ oh-pek) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja OPEC

Oportunistlik majandusteooria

Oportunistlik majandusteooria toetab lähenemist, mille korral probleemide ilmnemisel ei sekkuta regulatiivsel tasandil kohe, vaid oodatakse ära teatud järgnevad protsessid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Oportunistlik majandusteooria

Optsioon

Optsioon on tuletisinstrument ehk derivatiiv, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, tulevikus osta või müüa finantsvara varem kokkulepitud koguses kokkulepitud hinnaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Optsioon

Optsiooni kasutamishind

Optsiooni kasutamishind (inglise keeles strike price) on hind, millega optsiooni omanik saab ostuoptsiooni puhul optsiooni aluseks olevat väärtpaberit osta ning müügioptsiooni puhul väärtpaberit müüa.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Optsiooni kasutamishind

Osaühing

Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osaühing

Osakapital

Osakapital on mingi teatud summa, mis tuleb enne ettevõtte asutamist sissemaksena esitada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osakapital

Osalusmajandus

Osalusmajandus ehk Parecon (lühend ingliskeelsest terminist participatory economics) on majandusmudel, mida on pakutud kui alternatiivi turumajandusele ning käsumajandusele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osalusmajandus

Osanik

Osanik on üksikisik või asutus (sealhulgas korporatsioon), kellele kuulub seaduslikult üks või mitu aktsiat avalikus või eraettevõttes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osanik

Ostujõud

Ostujõud on toodete/teenuste hulk, mille saab osta ühe rahaühiku eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ostujõud

Otseinvesteering

Otseinvesteeringute mahu kasv maailmas (1970–2016, miljardites dollarites) Otseinvesteering (ka välismaine otseinvesteering, lühend VOI või OVI) on teises riigis asuva tootmisettevõtte ostmine või kapitalimahutus seal olemasoleva äritegevuse laiendamisse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Otseinvesteering

Otsekorraldus

Otsekorraldus on pangatehingute maksevorm, mille korral kannab pank otsekorralduslepingu teinud kliendi kontolt makse saaja kontole tema poolt nõutud summa.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Otsekorraldus

Pakkumine ja nõudlus

Näide nõudluskõverast. Joonise horisontaalne telg Q näitab kogust ja vertikaal telg P hinda. D1 ja D2 on nõudluskõverad ja S pakkumiskõver. Liikudes nõudluskõveralt D1 kõverale D2 näeme kuidas nõudluse suurenemise tõttu suureneb nii pakutav kogus (Q1-lt Q2 peale) kui ka turuhind (P1-lt P2 peale).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pakkumine ja nõudlus

Palgatööline

Palgatööline (ka palgaline) on tööline, kes töötab rahalise palga eest ning kellele palk on peamine elatusallikas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Palgatööline

Palgavaene

Palgavaeseks nimetatakse inimest, kes hoolimata sellest, et ta teenib tööga raha (või ka otsib tööd), elab vaesuses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Palgavaene

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Palk

Pangajooks

Järjekord hoiukassa ees Berliinis pangakrahhi ajal (1931) Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma raha või muud varadkrediidiasutusest välja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangajooks

Pangakaart

Pangakaart on panga väljastatud maksekaart, mis võimaldab juurdepääsu kliendi rahalistele vahenditele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangakaart

Pangakonto

Pangakonto on konto, mida pank peab kliendi huvides.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangakonto

Pangandus

Sõnal pangandus on mitu tähendust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangandus

Pangasaladus

Pangasaladus on teave, mille klient usaldab krediidiasutusele ja mis jääb sellest hetkest alates teadmiseks ainult neile kahele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangasaladus

Pank

Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pank

Paralleelimport

Paralleelimport on originaalkaupade (võltsimata kaupade) import ühest riigist teise ilma intellektuaalomandi omaniku loata.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Paralleelimport

Pareto-efektiivne jaotus

Pareto-efektiivne jaotus või Pareto-optimaalne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pareto-efektiivne jaotus

Paternalism

Paternalism on konservatiivne (minevikust kinnihoidmise tähenduses) poliitiline ideoloogia, mis põhjendab ühe inimese õigust piirata teise inimese tahtevabadust ja eneseteostuse õigust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Paternalism

Päevakauplemine

Päevakauplemine on aktsiaspekulatsioon, mis sisaldab aktsiate ostmist ja müümist ühe päeva sees.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Päevakauplemine

Päevaraamat

Päevaraamat (inglise keeles daybook, saksa keeles das Grundbuch; ka põhiraamat, žurnaal) on raamatupidamises kronoloogiline raamatupidamisregister.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Päevaraamat

Päevaraamatukirjend

Päevaraamatukirjend on raamatupidamises kasutatava kronoloogilise registri ehk päevaraamatu kirjend, milles peavad kehtiva raamatupidamise seaduse (2005) järgi sisalduma järgmised rekvisiidid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Päevaraamatukirjend

Pärimisõigus

Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, mis reguleerib isiku surmaga seotud varalisi tagajärgi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pärimisõigus

Püramiidskeem

Püramiidskeem on müügiskeem, milles olijad teenivad raha peamiselt uute liitujate arvelt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Püramiidskeem

Püsikorraldus

Püsikorraldus on pangandustoimingute maksevorm, mille korral kannab pank püsikorralduslepingu teinud kliendi kontolt kliendi poolt fikseeritud summa kliendi poolt eelnevalt kindlaksmääratud saajale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Püsikorraldus

Püsikulu

Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga (toodangumahust sõltuvad muutuvkulud) otseses seoses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Püsikulu

Põllumajandusühistu

Põllumajandusühistu on talupidajate majanduslik ühistegevusühing.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Põllumajandusühistu

Pearaamat

Pearaamat (inglise keeles general ledger, saksa keeles das Hauptbuch) on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse kõiki kontosid sisaldav süstemaatiline register, milles on ära toodud kõik sünteetilised kontod koos koodide ja numbritega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pearaamat

Pensionifond

Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pensionifond

Personalijuhtimine

Personalijuhtimine on juhtimisvaldkond, mis käsitleb inimestega (personaliga) seotud tegevusi ja nende tegevuste tulemuslikkust, lähtuvalt organisatsiooni või ettevõtte eesmärkidest ning strateegiast.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Personalijuhtimine

Phillipsi kõver

Phillipsi kõver on majandusteaduses mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Phillipsi kõver

Pigou maks

Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pigou maks

Piimandus

Piimandus on Eesti põllumajanduse olulisemaid sektoreid. Varahommikune Vängla küla maastik veistega. Piimandus on majandusharu, mis hõlmab nii piima tootmise, piima lüpsijärgse käsitsuse, piima vastuvõtu tootjatelt ja piima töötlemise piimatoodeteks (piimatööstus).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Piimandus

Piirkasulikkus

Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Piirkasulikkus

PIN

Ostu eest tasumine pangakaardiga. Kaarditerminalil on klahvid PIN-koodi sisestamiseks PIN ehk PIN-kood (inglise keeles personal identification number, 'isiklik tuvastamisnumber') on numbriline parool, mida autentimiseseme valdaja kasutab enda volituse tõestamiseks infosüsteemis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja PIN

Plaanimajandus

Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Plaanimajandus

Poliitiline ökonoomia

Poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia on majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest ja majanduse analüüsil on vajalik samaaegne ühiskonna analüüs.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Poliitiline ökonoomia

Postfordism

Postfordism (ehk paindlikkus) on maailmas domineeriv tootmise süsteem, mis kujunes 1970.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Postfordism

Postkapitalism

Postkapitalism on hüpoteetiline majandussüsteem, mis võib tulevikus asendada kapitalismi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Postkapitalism

Prestoni kõver

Riikidevaheliste andmetega Prestoni kõver, 2005. X-telg näitab SKP-d inimese kohta dollarites, 2005. Y-telg näitab eeldatavat keskmist eluiga sünnihetkel. Iga punkt vastab kindlale riigile Prestoni kõver on empiiriline suhe eluea ja inimese kohta arvutatud sissetuleku vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Prestoni kõver

Primaarne sektor

Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Primaarne sektor

Proaktiivne

Adjektiiv, mis koosneb ladina keelest tulenevast eesliitest pro- ja omadussõnast aktiivne.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Proaktiivne

Progressiivne tulumaks

Progressiivne tulumaks (ka progresseeruv tulumaks või progressiivtulumaks) on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär (protsent).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Progressiivne tulumaks

Projektipõhine organisatsioon

Projektipõhine organisatsioon (inglise keeles project-based organisation) on majandusüksus, kus korraldatakse tööd lähtuvalt käimasolevatest projektidest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Projektipõhine organisatsioon

Protektsionism

Protektsionism (ladina keelest protectio – 'kaitse') on majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu (kodumaist ettevõtlust) välisfirmade eest importkaupadele kõrge tollimaksu, piiravate kvootide ja limiitide kehtestamisega ning kodumaiste kaupade väljaveo soodustamisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Protektsionism

Psühholoogiline hinnastamine

Psühholoogiline hinnastamine on tarbija ostukäitumist mõjutav müügihinna kujundamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Psühholoogiline hinnastamine

Puhasväärtus

Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus ja netoväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Puhasväärtus

Raamatupidamine

Raamatupidamine (inglise keeles accounting, saksa keeles die Buchführung) on kitsamas tähenduses majandusüksuse tegevuste (majandustehingute) ja selle tulemuste kohta arvestuse ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamine

Raamatupidamise eest vastutav isik

Raamatupidamise eest vastutav isik on raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses töötaja, kes on kohustatud vastavalt töölepingule või muule kirjalikule lepingule vastutama majandusüksuses raamatupidamise õigusaktide nõutele vastavuse ja üldise pideva korrasoleku eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise eest vastutav isik

Raamatupidamise kontoplaan

Raamatupidamise kontoplaan (inglise keeles chart of accounts, saksa keeles der Kontenrahmen) on majandusüksuste igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks koostatud loend, milles tuuakse ära kõikide majandustehingute kirjendamises kasutatavate kontode loend (nimetused, numbrid, süstemaatika, reguleerimiskanded jm).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise kontoplaan

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamise sise-eeskiri, (inglise keeles accounting manual) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik (välja arvatud mikroettevõtja) dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamiskohustuslane

Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskohustuslane

Raamatupidamiskonto

Raamatupidamiskonto (ladina keeles computus, inglise keeles account, saksa keeles das Konto) (ka arve).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskonto

Raamatupidamisregister

Raamatupidamisregister on raamatupidamise koondandmestik mis tahes kandjatel (raamatutes, kaartidel, perfolintidel, raamatupidamisprogrammides, magnetketastel, CD-del, jms) või mis tahes vormis). Raamatupidamisregistrid jaotatakse lihtsustatult veel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamisregister

Raamatupidamistalu

Raamatupidamistalu oli Eesti esimese vabariigi ajal talu, mille majandustegevus oli kirjas spetsiaalsetes raamatutes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamistalu

Raha

Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raha

Raha keskmine laekumisperiood

Raha keskmine laekumisperiood (inglise keeles accounts receivable average collection period) on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv, mis saadakse, kui ettevõtte keskmine debitoorne võlgnevus korrutatakse 360 päevaga ja jagatakse netokäibe summaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raha keskmine laekumisperiood

Rahaühik

Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaühik

Rahaühikute loend

Siin loetletakse eri riikide rahaühikuid esmalt nimetuse järgi ja allpool lühendi järgi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaühikute loend

Rahandus

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahandus

Rahapoliitika

Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahapoliitika

Rahareform

Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahareform

Raharinglus

Raharinglus on rahaliste vahendite pidev ringlus majanduses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raharinglus

Rahatarkus

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on selliste oskuste kogum, mida on vaja finantsteabe mõistmiseks ja tõlgendamiseks, et langetada teadlikke ja kasulikke otsuseid raha kasutamisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahatarkus

Rahaturg

Rahaturg on institutsioon, kus müüakse (levitatakse) krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühiajaliselt (kuni üks aasta) välja antud laenuinstrumente.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaturg

Rahaturuinstrument

Rahaturuinstrumendid on võlakirjad, mis annavad omanikule tingimusteta õiguse kindlaksmääratud rahasumma saamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaturuinstrument

Rahavoog

Rahavoog on reaalne või virtuaalne raha liikumine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahavoog

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahavoogude aruanne

Rahvamajandus

Rahvamajandus on suveräänse ja riiklikult organiseeritud rahva majandus, milles eristatakse eramajandust ja avalikku majandust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvamajandus

Rahvusvaheline kaubandus

Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahest või enamast riigist pärit partnerite (importija ja eksportija) vahel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline kaubandus

Rahvusvaheline korporatsioon

Rahvusvaheline korporatsioon ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline korporatsioon

Rahvusvaheline tööjaotus

Rahvusvaheline tööjaotus on riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui teistes riikides.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline tööjaotus

Rasketööstus

Rasketööstus on tooret töötlevate ja tootmisvahendeid tootvate tööstusharude kogum.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rasketööstus

Raskeveokimaks

Raskeveokimaks on riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raskeveokimaks

Ratsionaalse valiku teooria

Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ratsionaalse valiku teooria

Rõivatööstus

Rõivatööstuse müügitulu ja eksport perioodil 2010–2020 Rõivatööstus (ka rõivatootmine) on kergetööstuse haru, mis tegeleb mitmesugusest materjalist rõivaste tootmisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rõivatööstus

Reaaltulu

Reaaltulu on tulu, mille puhul arvestatakse inflatsiooniga, st raha reaalset ostujõudu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reaaltulu

Reaganoomika

Reaganoomika ehk reiganoomika oli Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani (ametiaeg 1981–1989) majanduskava, mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reaganoomika

Referentsaasta

Referentsaasta on püsivhindades näitajate esitamiseks kasutatav tinglik aasta, indeksite seeria alguspunkt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Referentsaasta

Regressiivne tulumaks

Regressiivne tulumaks on tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust väheneb.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Regressiivne tulumaks

Rekapitaliseerimine

Ettevõtte rekapitaliseerimine on ettevõtte kapitali struktuuri (võla ja omakapitali proportsiooni, aga ka aktsionäride struktuuri) oluline muutmine aktsionäride otsusega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rekapitaliseerimine

Reklaam

nikotiinisõltuvusest Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele ja teenustele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reklaam

Renditalu

Renditalu on selline talu, mis on moodustatud maaomaniku maale rendilepingu alusel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Renditalu

Rent

Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rent

Rentaablus

Rentaabel tähendab tulutoovat, tulukat, tasuvat.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rentaablus

Reservvaluuta

Valuutareservide jaotus maailmas Reservvaluuta (või ankurvaluuta) on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reservvaluuta

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ressursid

Ressursimajandus

Ressursimajandus (inglise resource management) on otsusetegemise üks osa, mille käigus jaotatakse ära loodusvarade jm vahendite kasutamine teatud aja ja ruumi piires, et ühiskond saaks saavutada seatud eesmärke oma tehnoloogiliste, poliitiliste ja sotsiaalsete võimaluste kohaselt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ressursimajandus

Ressursipõhine majandus

Ressursipõhine majandus on sotsiaalmajanduslik süsteem, kus planetaarseid ressursse hoitakse kõigi Maa elanike ühise pärandusena, ja raha, konkurentsi, konkurentsi eelist, asjakohase informatsiooni varjamist, kauplemist, tehislikku nappust, planeeritud iganemist, sõda ja muud vägivalda kasutamata.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ressursipõhine majandus

Revalveerimine

Revalveerimiseks nimetatakse rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmist välisvaluutade või kulla suhtes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Revalveerimine

Riigi arengutase

Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigi arengutase

Riigi rahandus

Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigi rahandus

Riigiabi

Riigiabi on.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigiabi

Riigiaktsiaselts

Riigiaktsiaselts on riiklik aktsiaselts, mille kõigi aktsiate omanik on kas riik või riiklik(ud) organisatsioon(id).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigiaktsiaselts

Riigieelarve

Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigieelarve

Riigiettevõte

Riigiettevõte on ettevõte, mille ainuomanik on riik.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigiettevõte

Riigihange

Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine avaliku sektori või äriühingu, kelle üle omab valitsevat mõju avaliku sektori asutus, poolt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigihange

Riigikapitalism

Riigikapitalism on ühiskonna organiseerimise viis (majandussüsteem), kus riik kontrollib valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigikapitalism

Riigireiting

Riigireiting on reitinguagentuuri antud hinnang valitsuse võimele ja soovile tulevikus riigi võetud võlakohustusi täita.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigireiting

Riigistamine

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigistamine

Riskifond

Riskifond (ka riskikattefond, riskihajutusfond) on piiratud investorite seltskonnale avatud investeerimisfond, mis harrastab mitmekesisemaid kauplemisvõtteid kui tavapärased, vaid pikki positsioone tunnistavad fondid ning maksab tüüpiliselt fondihaldurile tulemustasu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riskifond

Riskikapital

Riskikapital (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riskikapital

Roheline raamatupidamine

Roheline raamatupidamine (inglise keeles green accounting) on paralleelselt finantsarvestusega ka ettevõtte keskkonnakulude ja -tulude jälgimine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Roheline raamatupidamine

Roheline SKT

Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Roheline SKT

Rybczynski teoreem

Rybczynski teoreemi esitas aastal 1955 Poola päritolu Inglismaa majandusteadlane Tadeusz Rybczynski.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rybczynski teoreem

Saastaja maksab

"Saastaja maksab" (ka põhimõte "saastaja maksab", "reostaja maksab", põhjustajapõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte) on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Saastaja maksab

Saldo

Saldoks nimetatakse bilanssi või kontot tasakaalustavat jääki.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Saldo

Saneerimine

Saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Saneerimine

Segamajandus

Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Segamajandus

Sekundaarne sektor

Sekundaarne sektor ehk töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sekundaarne sektor

Sertifikaat

Sertifikaat (prantsuse keeles certificat ehk sert on sertifitseerimisorgani väljastatud ametlik dokument vastavuse või autentsuse tõendamiseks. Serdiga tõendatakse süsteemi, toote vm autentsust või vastavust teatavatele välistele nõuetele (näiteks standardile).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sertifikaat

Side (majandus)

Side on majandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, telegraafi, raadio ja televisiooni teel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Side (majandus)

Siirdemajandus

Siirdemajandus on ühest süsteemist teise siirduv majandus, nt sotsialismijärgne majandus, mis arendab klassikalise turumajanduse suunas; ka üleminekumajandus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Siirdemajandus

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sisemajanduse kogutoodang

SKT elaniku kohta

SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja SKT elaniku kohta

SMS-laen

SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja kodulehel või kontoris kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja SMS-laen

Soovitusturundus

Soovitusturundus on müügiskeem, mis toimib põhimõttel, et kui tarbija soovitab kellelegi mingit toodet või toob uue inimese skeemiga liituma, siis saab ta ise lisaboonuse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Soovitusturundus

Sotsiaalkapital

Sotsiaalkapitalil on mitu definitsiooni ja käsitlust, mille peamisteks ühisjoonteks on, et nad keskenduvad sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalkapital

Sotsiaalne dumping

Sotsiaalne dumping (inglise keeles social dumping) on ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalne dumping

Sotsiaalne ettevõtlus

Sotsiaalne ettevõtlus on ettevõtte tegevus, mille põhieesmärk on mõjutada positiivselt ühiskonda.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalne ettevõtlus

Sotsialistlik võistlus

Sotsialistlik võistlus oli kapitalistlikule ühiskonnale omase loomuliku konkurentsi asendamise katse plaanimajandusega NSV Liidus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsialistlik võistlus

Sponsor

Sponsor ehk toetaja on osaline, kes pakub raha, tooteid ja/või teenuseid, et soodustada mingit ettevõtmist või toetada mõne isiku või organisatsiooni tegevust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sponsor

Spot-tehing

Spot-tehing (inglise spot transaction) on kas.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Spot-tehing

Stagnatsioon

Stagnatsioon on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Stagnatsioon

Stohhastiline planeerimine

Stohhastiline planeerimine uurib juhuslikest parameetritest sõltuvate ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid ja teooriat.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Stohhastiline planeerimine

Subsideerimine

Subsideerimine (inglise subsidiation) on rahaliste toetussummade, näiteks subsiidiumide ja muu toetusraha andmine; ka dotatsioon.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Subsideerimine

Subsiidium

Subsiidium (inglise subsidy, saksa Subvention, Finantshilfe) on abiraha, rahaline toetus, dotatsioon on vastava riigi valitsusepoolne riikliku mittetagastava abi andmine kauba, teenuse või tootmisteguri eratootjale ja/või tarbijale (ka välismaised ja kodumaised tarbijad), teiste majanduses osalejate kulul, mõjutades sellega kauba või teenuse hinda ning seeläbi ka toodangut, nõudlust-pakkumist, tarbimist ja vastavat käitumist).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Subsiidium

Substantivism

Substantivism on Karl Polanyi poolt raamatus "The Great Transformation" ("Suur muutus") välja pakutud vaatenurk, mille kohaselt on mõistel "majandusteadus" kaks tähendust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Substantivism

Suhteline eelis

Suhteline eelis on võime toota mingit kaupa madalamate alternatiivkuludega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Suhteline eelis

Suhteline vaesus

Suhteline vaesus (inglise relative poverty) olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Suhteline vaesus

Suhtelise eelise teooria

David Ricardo 1821. aastal Suhtelise eelise teooria ehk suhtelise eelise printsiip on majandusteooria, mis väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Suhtelise eelise teooria

Sularaha

Sularahaks nimetatakse raha füüsilist vormi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sularaha

Sularahalehm

Sularahalehm on äriüksus, millel on suur osakaal madala kasvutempoga turul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sularahalehm

Surnud kassi põrge

'''"Surnud kassi põrge"''' 2000 aasta teisel poolel (NASDAQ Composite Index) Surnud kassi põrge (inglise keeles dead cat bounce) on situatsioon majanduses, kus börsikrahhi ajal pärast aktsiaturgude langust toimub lühiajaline tõus (bounce), mida peetakse ekslikult turuhindade tõusuks, kuid mille järel jätkub langus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Surnud kassi põrge

SWIFT

SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) on üleilmne pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühing, millel on üle 9000 kliendi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja SWIFT

Tagatis

Tagatis on vara või kolmanda osapoole kohustus, millega tagatise andja tagab oma kohustuse tagatise võtja ees.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tagatis

Tagatisrahasüsteem

Tagatisrahasüsteem ehk pandipakendisüsteem on pakendikogumissüsteem, mille korral pakendatud kauba hinnale on lisatud deposiit, mille tarbija saab tagasi pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tagatisrahasüsteem

Talumaa

Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Talumaa

Tarbija

Naisterahvas ostab pipraid Tarbija on hüviseid tarbiv isik.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbija

Tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnaindeks (lühend THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijahinnaindeks

Tarbijakäitumine

Tarbijakäitumine on õpetus üksikisikutest, gruppidest või organisatsioonidest ja nende tarbimisotsuseid mõjutavatest protsessidest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijakäitumine

Tarbijate ühistu

Tarbijate ühistud on tarbijate omandis olevad ja demokraatlikult juhitud ettevõtted, mille eesmärk on rahuldada nende liikmete vajadusi ja püüdlusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijate ühistu

Tarbimine

Tarbimine ehk konsumeerimine ehk konsumptsioon on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimine

Tarbimisühiskond

Mustal reedel ostlejad, USA Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutusel ühte konkreetset mõistet.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisühiskond

Tarbimisharjumused

Tarbimisharjumused on kaupade ja teenuste tarbimise harjumuslik eripära.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisharjumused

Tarbimisharjumuste muutmine

Tarbimisharjumuste muutmine on tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisharjumuste muutmine

Tarbimiskaal

Tarbimiskaal on leibkonnaliikme tarbimisele vastav arvestuslik kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühistarbimist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimiskaal

Tarbimislaen

Tarbimislaen on eraisikule antav laen, mille eesmärk on tarbimine, näiteks mööbli või kodutehnika ost.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimislaen

Tarbimisväärtus

Tarbimisväärtus (inglise consumptive use value) on väärtus, mis on objektil (sh loodusobjektil) tarbitava kaubana.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisväärtus

Tarneahel

Lihtsustatud näide tarneahelast. Joonisel on näha tarnijate koostöö ning see, kuidas toode lõpuks kliendini jõuab Tarneahel ehk logistiline ahel, logistiline kett või tarnekett on protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarneahel

Tarnija

Tarnija, (inglise keeles provider), on majanduslik ettevõte või isik, kes varustab mõnda teist ettevõtet vajalike ressurssidega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarnija

Tasuta ühistransport

Tasuta ühistransport on ühistranspordi korraldamise viis, mille puhul korraldaja (näiteks riik või kohalik omavalitsus, st maksumaksja) maksab teenuse eest ja pakub veoteenuse kasutajale (reisija) otsese tasuta.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tasuta ühistransport

Tasuta turundus

Tasuta turundus on teenuste või kaupade turundus tasuta turunduskanalite kaudu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tasuta turundus

Tasuvusanalüüs

Tasuvusanalüüs (inglise keeles cost–benefit analysis, lühend CBA) on nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tasuvusanalüüs

Tavategevus

Tavategevus on mis tahes tegevus ettevõtte äritegevuse raames ja selline seotud tegevus, mida ettevõte teostab nimetatud tegevuse edendamiseks või mis on sellega seotud või sellest tingitud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tavategevus

Tähtajaline hoius

Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul pannakse kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tähtajaline hoius

Täisühing

Täisühing on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Täisühing

Töö

Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töö

Tööaeg

Tööaeg on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööaeg

Tööandja

Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööandja

Tööühistu

Tööühistu on sellist liiki ühistu, mida juhitakse demokraatlikult ettevõtte töötajate poolt, kes on samas ka tööühistu omanikud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööühistu

Tööhõive

Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööhõive

Tööjõud

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on tööd leidnud või mitte.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööjõud

Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööpuudus

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööstus

Tööstusettevõtete asukoha teooria

Tööstusettevõtete asukoha teooria esitas saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik Alfred Weber (1868–1958) Über den Standort der Industrie avaldamisega 1909.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööstusettevõtete asukoha teooria

Töösulg

Töösulg ehk lokaut on tööandjate algatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töösulg

Töötasu

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töötasu

Töötlev tööstus

Kondiitritoodete tootmisliin Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, USA, u 1918 Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töötlev tööstus

Tööturg

Tööturg (labour market) on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööturg

Töövõtja

Töövõtja (ka tööettevõtja) on inimene või ettevõte, kes võtab lepingu alusel teha mingi töö.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töövõtja

Tööviljakus

Tööviljakus (ka töö tõhusus, tootlikkus) väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja kulu suhet.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööviljakus

Teadmusmajandus

Teadmusmajandus on teadmuse kasutamine (savoir, savoir-faire, savoir-être), et luua nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid väärtusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teadmusmajandus

Teenindus

Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teenindus

Teenus

Kosmeetik värvib kliendi silmalauge Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teenus

Tegevuspõhine kuluarvestus

Tegevuspõhine kuluarvestus (inglise keeles activity-based costing, ABC) on kuluarvestusmeetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse teenuse tegevustele, mille kaudu leitakse hinnastatavate objektide (teenuste) maksumus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tegevuspõhine kuluarvestus

Tehniline analüüs

Tehniline analüüs on finantsvaldkonna analüüsimetoodika (peamiselt väärtpaberite) hindade ennustamiseks turuandmete (peamiselt hinna ja tehingute mahu) ajaloo uurimise ja töötlemise kaudu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tehniline analüüs

Tehnoloogiline tööpuudus

Tehnoloogiline tööpuudus ehk tehnoloogiline töötus on inimtööjõu asendamine masinatega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tehnoloogiline tööpuudus

Teller

Teller on pangakontoris klienditeenindaja, kelle ülesandeks on teenindada ja nõustada panga kliente.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teller

Timmitud tootmine

Timmitud tootmine ehk kulusäästlik tootmine (inglise keeles lean manufacturing ehk lean production) on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, tootmine, mille puhul ressursse kulutatakse üksnes lõpp-produkti huvides, s.t. üksnes sellele, mille eest tarbija on valmis maksma; kogu muud ressursikulu peetakse siis raiskamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Timmitud tootmine

Tingliku hindamise meetod

Tingliku hindamise meetod (ka tingliku väärtustamise meetod) on inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tingliku hindamise meetod

Toiduvõrgustik (majandus)

Toiduvõrgustik on organisatsioonitüüp, mis seob toidu ja toiduainete tootjaid, töötlejaid ja tarbijaid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Toiduvõrgustik (majandus)

Tolliliit

Tolliliit (customs union) on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tolliliit

Tollimaks

Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tollimaks

Tontiin

Tontiin on 17. sajandist pärit investeerimisskeem, mis oli väga levinud 18.-19. sajandil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tontiin

Toode

Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Toode

Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tooraine

Tootemaks

Tootemaks (inglise product tax) on keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootemaks

Tootja

Tootja on tootmise produkte valmistav või hüviseid loov majandussubjekt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootja

Tootja subsideerimise ekvivalent

Tootja subsideerimise ekvivalent (inglise Producer Support Equivalent (PSE)) on põllumajanduspoliitikat iseloomustav suurus, mis iseloomustab rahaliste ülekannete osa produkti hinnas maksumaksjalt ja tarbijalt tootjale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootja subsideerimise ekvivalent

Tootmine

Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootmine

Toyota tootmissüsteem

Toyota tehas Ohira Sendai Toyotism ehk Toyota tootmissüsteem (inglise keeles Toyota Production System, TPS) on Jaapani autotootja Toyota tootmise ja logistika aluspõhimõtete süsteem.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Toyota tootmissüsteem

Trahv

Anna Palm de Rosa, "Trahv kiiruse ületamise eest, Boulogne'i mets" Trahv ehk rahatrahv on rahanõue, mis määratakse karistusena haldusõigusrikkumise või kuriteo eest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Trahv

Transiitteenus

Transiitteenus (ingl.k. transit service) on teenus, mida pakutakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, ladude, sadamate, õhuruumi ning sise- ja territoriaalvete kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Transiitteenus

Transpordigeograafiline asend

Transpordigeograafiline asend on asula, piirkonna või riigi asend transpordivõrgu, transpordisõlmede ja -voogude suhtes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Transpordigeograafiline asend

Trükitööstus

Trükitööstus ehk polügraafiatööstus on trükiseid valmistav tööstusharu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Trükitööstus

Tulemuspõhine tasustamine

Tulemuspõhine tasustamine (inglise keeles cost per action) on interneti reklaamikampaania tasustamisskeem, kus reklaami eest makstakse tasu vastavalt sellele, kui palju see reklaam mõjutas kampaania eesmärgi täitmist.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tulemuspõhine tasustamine

Tuletisinstrument

Tuletisinstrument (ka derivatiiv või tuletisväärtpaber) on finantsinstrument, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutakursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutustest ja mille arveldamine toimub tulevikus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tuletisinstrument

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tulumaks

Tundeväärtus

Tundeväärtus ehk sentimentaalne väärtus ehk emotsionaalne väärtus on asjale omistatav väärtus, mis tuleneb tundmuslikust hoiakust selle asja suhtes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tundeväärtus

Turg

Toiduturg Singapuris Tartu avaturg, juuli 2011 Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turg

Turuhind

Turuhind on turul toimuva nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turuhind

Turundus

Turundus ühendab omavahel paljusid valdkondi Turundus (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turundus

Turundusplaan

Turundusplaan on juhtimistööriist, mis hõlmab organisatsiooni/äriidee tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohte, dokumenteerib eesmärke ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke ressursse.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turundusplaan

Turunišš

Turunišš ehk nišiturg on väike turuosa, millele konkreetne toode või teenus on fokuseeritud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turunišš

Turupõhine hinnastamine

Turupõhisel hinnastamisel (ingl.k. market pricing) kujuneb hind üldjuhul nõudluse ja pakkumise vahekorra alusel.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turupõhine hinnastamine

Turusegment

Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud eriomadustega kaubale.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turusegment

Turustus

Turustus ehk turustamine on tegevus, millega luuakse toote tootjalt tarbijale edasitoimetamise süsteem.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turustus

Turutõrge

Turutõrge (inglise market failure) on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus, mis väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega (infovaegus), mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turutõrge

Turuväärtus

Turuväärtus (inglise keeles market value) on väärtuse liik, mida kasutatakse tihti kinnisvara hindamiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turuväärtus

Unelmate ühiskond

Killuke unelmate ühiskonnast Unelmate ühiskond on tuleviku-uuringute spetsialisti Rolf Jenseni loodud visioon tuleviku ühiskonnast.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Unelmate ühiskond

Utilitarism

Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Utilitarism

Uus kurss

Uus kurss (inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Uus kurss

Uuskeinsism

Uuskeinsism (ka neokeinsism) on koolkond majandusteaduse teooriad, mis on edasi arendatud John Maynard Keynesi ideedest (keinsism), kuuluvad osaliselt ka uusklassikaliste teooriate hulka, kuid mida ei peaks segi ajama postkeinsismiga, mis arendas keinsismi mudeleid edasi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Uuskeinsism

Uustööstusmaad

Uustööstusmaad (newly industrialized country, NIC) on kiiresti industrialiseeruvad arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Uustööstusmaad

Vaba aeg

Vaba aeg Vaba aeg on igapäevastest kohustustest (nagu töö, õppimine, kodused majapidamistööd) vaba aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vaba aeg

Vabakaubandus

Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vabakaubandus

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vabakaubanduspiirkond

Vaesusindeks

Vaesusindeks (inglise human poverty index, HPI) riigi elustandardi näitaja.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vaesusindeks

Vahetuskaubandus

Vahetuskaubandus on vanim kaubandusvorm, mille puhul kaks poolt vahetavad kas üheliigilist kaupa (nt vilja mõõt mõõdu vastu vahetus) või eriliigilist kaupa (nt puunõud vilja vastu).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vahetuskaubandus

Valdusühing

Valdusühing (ka valdusettevõte, valdusfirma; inglise keeles holding company; ebasoovitatava mugandina tuntud ka kui holdingfirma) on vähemalt ühe tütarettevõttega emaettevõte, kus emaettevõte on tütarettevõtte äriühingus osanik ja omab seal häälteenamust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valdusühing

Vallasvara

Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vallasvara

Valuuta

Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuuta

Valuuta forvardleping

Valuuta forvardleping (ingl forward contract) on tähtpäevatehing, mida koostatakse finantsturgude kliendilepingu raames.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuuta forvardleping

Valuutakurss

Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuutakurss

Valuutaturg

Valuutaturg (inglise currency market) on turg, kus kaubeldakse valuutaga.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuutaturg

Varihind

Varihind on majandusmatemaatilise mudeli koefitsient, mis iseloomustab mingi toote, hüve või majandusharu väärtuse muutumist olenevalt mudeli sihifunktsiooni ja piirangute muutumisest.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Varihind

Varimajandus

"Must turg" Barcelonas 2015. aastal Varimajandus on Ettevõtjad üritavad saada paremat konkurentsipositsiooni, kasutades selleks ebaausaid meetodeid, näiteks palgatakse illegaalset tööjõudu.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Varimajandus

Varipangandus

Varipangandus ehk pangandusväline laenuvahendus (inglise keeles shadow banking) on krediidivahendussüsteem, mis hõlmab tavapärase pangandussüsteemi väliseid üksusi ja tegevusalasid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Varipangandus

Vastutustundlik tarbimine

Vastutustundlik tarbimine (inglise Responsible Consumerism) on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vastutustundlik tarbimine

Väärtpaber

Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väärtpaber

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väärtus

Väärtusahel

Väärtusahel on tegevuste kogum, mille käigus lisatakse loodavale teenusele või tootele väärtust.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väärtusahel

Vähim arenenud riigid

Vähim arenenud riigid (inglise least developed countries, lühendina LDC) on ÜRO järgi riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vähim arenenud riigid

Väikeettevõte

Väikeettevõte (inglise small business) on äriüksus, mida omab ja juhib juriidilisest isikust ettevõtja, tavaliselt on need väiksearvulise töötajaskonnaga ja tagasihoidliku käibega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väikeettevõte

Välisinvesteering

Välisinvesteering on ühest riigist teise tehtav investeering, mis hõlmab uue tegevuse alustamist või materiaalse vara omandamist sihtriigis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välisinvesteering

Väliskaubandus

Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väliskaubandus

Väliskulu

Väliskulu (inglise external cost) on ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väliskulu

Välismõju

Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomikast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välismõju

Välisvõlg

Maailma riikide välisvõlg 2005. aasta andmetel Välisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, sealhulgas erapangad, valitsused ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välisvõlg

Välkkauplemine

Välkkauplemine (ingl high-frequency trading, lühend HFT) on algoritmkauplemine, kus finantsinstrumendi hoiuperiood on väga lühike.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välkkauplemine

Võlakiri

Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Võlakiri

Võlgnik

Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Võlgnik

Võrkturundus

Võrkturundus on otseturunduse erivorm, mis töötab põhimõttel, et inimesed, kellele toode või teenus meeldib, soovitavad seda edasi oma sõpradele või tuttavatele.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Võrkturundus

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Veemajandus

Veksel

Veksel (saksa keeles Wechsel) on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel).

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Veksel

Veosekäive

Veosekäive (ingl freight turnover) on transporditeenuse osutamise ajal tehtava transporditöö hulka iseloomustav näitarv.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Veosekäive

Vermimine

Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vermimine

Viies sektor

Viies sektor on majandussektor, mille koosseisu kuuluvad teeninduse harud, kus on hõivatud intellektuaalse töö tegijad nagu teadus, haridus, tervishoid, kultuur, politsei ja muud avaliku sektori teenused, mille eesmärk ei ole kasumi saamine.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Viies sektor

Viitenumber

Viitenumber on struktureeritud info, mida saab edastada krediitkorralduse makseinfona pankadevahelises krediitkorraldusskeemis.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Viitenumber

Viivis

Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Viivis

Volatiilsus

Volatiilsus on väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Volatiilsus

Volikiri

Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Volikiri

Volitus

Volitus on tehinguline esindusõigus.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Volitus

Werneri plaan

Hindade tõus Euroopa Ühenduse liikmesriikides 1970–1980 Werneri plaan oli 1970 ekspertide komisjoni poolt eesotsas tollase Luksemburgi peaministri Pierre Werneriga ette pandud plaan sõlmida tollases Euroopa Ühenduses valuutaliit ning kehtestada ühtne valuuta.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Werneri plaan

13. kuupalk

13.

Vaata Majandusteaduse mõisteid ja 13. kuupalk

Vaata ka

Majanduse loendid

• Majandusteaduse mõisteid

Majandusteadus

• Majandusteadus
• Majandusteaduse mõisteid

Tuntud ka kui Majanduse mõisteid, Majandusteaduse mõistete loend.

, Baasaasta, Bartertehing, Basel I, Basel II, Börs, Börsil kaubeldav fond, Bilansikirje, Bilansiväline kirje, Bilanss, Binoommudel, Bretton Woodsi institutsioonid, Bretton Woodsi konverents, BRIC, Briifimine, Brutopalk, Chicago koolkond (majandusteadus), Datoveksel, Deebetkaart, Deebetmakse, Defitsiit, Deflatsioon, Deindustrialiseerumine, Dematerialiseerimine, Demograafilis-majanduslik paradoks, Devalveerimine, Dirigism, Disinflatsioon, Diskonteerimine, Diskontomäär, Diskrimineerimine tööturul, Distributism, Dividend, Doonor (majandus), Dotatsioon, Dow Jones, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, Duaalne majandus, Dumping, E-arve, E-majandus, E-raha, Eelarve, Eelarveaasta, Eelkommunikatsioon, Eesti eksport, Eesti energeetika, Eesti finantsaruandluse standard, Eesti maksusüsteem, Eesti pangandus, Eesti rahapoliitika, Eetiline investeering, Ehitusettevõte, Ehitushinnaindeks, Ekspluateerimine, Eksport, Eksportkultuur, Eksportvili, Elatusmajandus, Elatustase, Elektrooniline maksevahend, Eluasemelaen, Emaettevõte, Emiteerimistulu, Energiabörs, Energiakriis, Eraettevõte, Erakaup, Eraldis, Erasektor, Erastamine, Ergutusmaks, Esimene Maailm, Esindaja, Esindamisprobleem, Ettevõte, Ettevõtja, Ettevõtlus, Ettevõtluskeskkond, Ettevõtluspoliitika, Ettevõtlusvorm, Ettevõtte ühiskondlik vastutus, Euribor, Euroopa Majanduspiirkond, Evolutsiooniline majandusteooria, Evolutsiooniline mänguteooria, Faktooring, Füüsilisest isikust ettevõtja, Füsiokraadid, Finantsanalüüs, Finantsinspektsioon (üldmõiste), Finantsinstrument, Finantsjuhtimine, Finantskapital, Finantskriis, Finantspüramiid, Finantsplaneerimine, Finantsrisk, Finantsspekulatsioon, Finantsteenused, Finantsturg, Finantsvara, Finantsvõimendus, Fiskaalpoliitika, Fordism, Forvard, Frantsiis, Futuur, Garantii, Geograafiline tööjaotus, Georgism, Gini koefitsient, Globaalne ümberorienteerumine, Globaalne kapitalism, Globaalsed ühisvarad, Hüperinflatsioon, Hüpoteek, Hüpoteeklaen, Heaoluökonoomika, Heckscheri-Ohlini teoreem, Herfindahli-Hirschmani indeks, Hind, Hinna ja kasumi suhe, Hinnadiskriminatsioon, Hinnakujundus, Hinnastamine, Hinnavõrdlus, Hoiu-laenuühistu, Hoius, Hoiustamine, Hollandi tõbi, Horisontaalne integratsioon, Hotellimajandus, IBAN, Idufirma, Impordikvoot, Industrialiseerimine, Inflatsioon, Inimkapital, Inimressurss, Inkassonõue, Institutsionaalne majandusteadus, Intress, Intressimäär, Investeerimisfond, Investeerimiskonto, Investeering, Investeeringute tootlus, Investor, ISO 9362, Jaekett, Jaepangandus, Jagamismajandus, Järelmaks, Järelturg, Jätkusuutlik ettevõtlus, Jätkusuutlik majandus, Jevonsi paradoks, Jooksevkonto, Juhtimine, Juriidiline isik, Kaal 0%, Kahekordse kirjendamise põhimõte, Kaitsetööstus, Kalatööstus, Kapital, Kapitalism, Kapitaliturg, Kasum, Kasumiaruanne, Kaubabörs, Kaubakäive, Kaubakäive (sadamas), Kaubandus, Kaubanduspoliitika, Kaup, Kauplus, Kavandatud vananemine, Käendaja, Käendusleping, Käibekapital, Käibevara, Käitumisökonoomika, Käive, Käsipant, Käsitööline, Käsumajandus, Külapood, Kõrvalfirma, Keskkonnajuhtimine, Keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnamajandus, Keskkonnamaks, Keskpank, Kindlustus, Kindlustusasutus, Kinnine tootmistsükkel, Kinnisasi, Kinnisvaramajandus, Kinnisvaraturg, Kirjendamine, Klassikaline majandusteadus, Kliiring, Kogu omamiskulu, Kogutoodang, Koguvara käive, Kohustis, Kohustuslik kogumispension, Kohustuslik reserv, Kolmas Maailm, Kommertsiaalsus, Kommertspank, Kompanii, Kompensatoorne fiskaalpoliitika, Kondratjevi lained, Konsortsium, Konsumerism, Konto, Konto debiteerimine, Kontojääk, Kontsern, Koonddokument, Krediidi kulukuse määr, Krediidiasutus, Krediidirisk, Krediitkaart, Kullastandard, Kulu, Kulude plaanimine, Kulumine (majandus), Kulupõhine hinnastamine, Kvaliteedikulud, Kvaternaarne sektor, Kviitung, Kvoot, Laen, Laenu vahetamine looduskaitse vastu, Laissez-faire, Laostav kasv, Lapstööjõud, Latifundium, Läbipaistev pangakonto, Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, Lühikeseks müümine, Lean Startup, Leppetrahv, Liberaliseerumine, Lihtintress, Liigkasuvõtmine, Liising, Liitintress, Likviidsus, Likviidsuse suhtarvud, Logelemine, Logistikasüsteem, Loodusvarade nappus, Loomemajandus, Loovettevõtlus, Maa-arvestus, Maabilanss, Maafond, Maahindamine, Maailmamajandus, Maamaks, Madalaim unikaalne hind, Magustatud jookide maks, Majandamine, Majandus, Majandusanalüüs, Majandusarvestus, Majandusüksus, Majanduse restruktureerimine, Majandusgeograafiline asend, Majandusharu, Majandushoob, Majandusindikaator, Majanduskasv, Majandusklaster, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majanduskriis, Majanduslangus, Majandusliit, Majanduslik ebavõrdsus, Majanduslik ekstremism, Majanduslik heaolu, Majanduslik stiimul, Majandusmatemaatika, Majandusmudel, Majanduspoliitika, Majandussüsteem, Majandussektor, Majandusstruktuur, Majandussurutis, Majandusteadlane, Majandusteadus, Majandustehing, Majandusteooria, Majandustsükkel, Makroökonoomika, Makrokeskkond, Maksebilanss, Makseinstrument, Maksejõuetus, Maksepuhkus, Maksesüsteem, Maksevahend, Maksevõime kordaja, Maksevõime suhtarvud, Maksud, Maksumäär, Maksusüsteemid, Maksusoodustus, Maksustatav tulu, Maksutoime, Marginalism, Marksism, Mastaabisääst, Materjalikulu teenuseühiku kohta, Müntimisõigus, Meelelahutustööstus, Merkantilism, Mess, Mikroökonoomika, Mikroettevõtja, Mikrokeskkond, Mitteametlik majandus, Mitteelastne nõudlus, Mitteresident, Monetarism, Monopol, Moonutav stiimul, Motivatsiooniuuringud, Munitsipaalettevõte, Must neljapäev, Muutuvkulu, Naftariik, Naturaaltasu, Nõudlus, Nõudluse ohjamine, Nõudluskõver, Neokapitalism, Neoklassikaline koolkond, Netopalk, Netosissetulek, Nominaaltulusus, Nostrokonto, Offshore-piirkond, Olelusring, Oligopol, Omafinantseerimine, Omakapital, Omakapitali tootlus, Omamärgitoode, OPEC, Oportunistlik majandusteooria, Optsioon, Optsiooni kasutamishind, Osaühing, Osakapital, Osalusmajandus, Osanik, Ostujõud, Otseinvesteering, Otsekorraldus, Pakkumine ja nõudlus, Palgatööline, Palgavaene, Palk, Pangajooks, Pangakaart, Pangakonto, Pangandus, Pangasaladus, Pank, Paralleelimport, Pareto-efektiivne jaotus, Paternalism, Päevakauplemine, Päevaraamat, Päevaraamatukirjend, Pärimisõigus, Püramiidskeem, Püsikorraldus, Püsikulu, Põllumajandusühistu, Pearaamat, Pensionifond, Personalijuhtimine, Phillipsi kõver, Pigou maks, Piimandus, Piirkasulikkus, PIN, Plaanimajandus, Poliitiline ökonoomia, Postfordism, Postkapitalism, Prestoni kõver, Primaarne sektor, Proaktiivne, Progressiivne tulumaks, Projektipõhine organisatsioon, Protektsionism, Psühholoogiline hinnastamine, Puhasväärtus, Raamatupidamine, Raamatupidamise eest vastutav isik, Raamatupidamise kontoplaan, Raamatupidamise sise-eeskiri, Raamatupidamiskohustuslane, Raamatupidamiskonto, Raamatupidamisregister, Raamatupidamistalu, Raha, Raha keskmine laekumisperiood, Rahaühik, Rahaühikute loend, Rahandus, Rahapoliitika, Rahareform, Raharinglus, Rahatarkus, Rahaturg, Rahaturuinstrument, Rahavoog, Rahavoogude aruanne, Rahvamajandus, Rahvusvaheline kaubandus, Rahvusvaheline korporatsioon, Rahvusvaheline tööjaotus, Rasketööstus, Raskeveokimaks, Ratsionaalse valiku teooria, Rõivatööstus, Reaaltulu, Reaganoomika, Referentsaasta, Regressiivne tulumaks, Rekapitaliseerimine, Reklaam, Renditalu, Rent, Rentaablus, Reservvaluuta, Ressursid, Ressursimajandus, Ressursipõhine majandus, Revalveerimine, Riigi arengutase, Riigi rahandus, Riigiabi, Riigiaktsiaselts, Riigieelarve, Riigiettevõte, Riigihange, Riigikapitalism, Riigireiting, Riigistamine, Riskifond, Riskikapital, Roheline raamatupidamine, Roheline SKT, Rybczynski teoreem, Saastaja maksab, Saldo, Saneerimine, Segamajandus, Sekundaarne sektor, Sertifikaat, Side (majandus), Siirdemajandus, Sisemajanduse kogutoodang, SKT elaniku kohta, SMS-laen, Soovitusturundus, Sotsiaalkapital, Sotsiaalne dumping, Sotsiaalne ettevõtlus, Sotsialistlik võistlus, Sponsor, Spot-tehing, Stagnatsioon, Stohhastiline planeerimine, Subsideerimine, Subsiidium, Substantivism, Suhteline eelis, Suhteline vaesus, Suhtelise eelise teooria, Sularaha, Sularahalehm, Surnud kassi põrge, SWIFT, Tagatis, Tagatisrahasüsteem, Talumaa, Tarbija, Tarbijahinnaindeks, Tarbijakäitumine, Tarbijate ühistu, Tarbimine, Tarbimisühiskond, Tarbimisharjumused, Tarbimisharjumuste muutmine, Tarbimiskaal, Tarbimislaen, Tarbimisväärtus, Tarneahel, Tarnija, Tasuta ühistransport, Tasuta turundus, Tasuvusanalüüs, Tavategevus, Tähtajaline hoius, Täisühing, Töö, Tööaeg, Tööandja, Tööühistu, Tööhõive, Tööjõud, Tööpuudus, Tööstus, Tööstusettevõtete asukoha teooria, Töösulg, Töötasu, Töötlev tööstus, Tööturg, Töövõtja, Tööviljakus, Teadmusmajandus, Teenindus, Teenus, Tegevuspõhine kuluarvestus, Tehniline analüüs, Tehnoloogiline tööpuudus, Teller, Timmitud tootmine, Tingliku hindamise meetod, Toiduvõrgustik (majandus), Tolliliit, Tollimaks, Tontiin, Toode, Tooraine, Tootemaks, Tootja, Tootja subsideerimise ekvivalent, Tootmine, Toyota tootmissüsteem, Trahv, Transiitteenus, Transpordigeograafiline asend, Trükitööstus, Tulemuspõhine tasustamine, Tuletisinstrument, Tulumaks, Tundeväärtus, Turg, Turuhind, Turundus, Turundusplaan, Turunišš, Turupõhine hinnastamine, Turusegment, Turustus, Turutõrge, Turuväärtus, Unelmate ühiskond, Utilitarism, Uus kurss, Uuskeinsism, Uustööstusmaad, Vaba aeg, Vabakaubandus, Vabakaubanduspiirkond, Vaesusindeks, Vahetuskaubandus, Valdusühing, Vallasvara, Valuuta, Valuuta forvardleping, Valuutakurss, Valuutaturg, Varihind, Varimajandus, Varipangandus, Vastutustundlik tarbimine, Väärtpaber, Väärtus, Väärtusahel, Vähim arenenud riigid, Väikeettevõte, Välisinvesteering, Väliskaubandus, Väliskulu, Välismõju, Välisvõlg, Välkkauplemine, Võlakiri, Võlgnik, Võrkturundus, Veemajandus, Veksel, Veosekäive, Vermimine, Viies sektor, Viitenumber, Viivis, Volatiilsus, Volikiri, Volitus, Werneri plaan, 13. kuupalk.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika