Makromolekul ja Vesinikside

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Makromolekul ja Vesinikside

Makromolekul vs. Vesinikside

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Sarnasusi Makromolekul ja Vesinikside

Makromolekul ja Vesinikside on 5 ühist asja (Unioonpeedia): Biomolekul, DNA, Molekul, Nukleiinhapped, Valgud.

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Biomolekul ja Makromolekul · Biomolekul ja Vesinikside · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

DNA ja Makromolekul · DNA ja Vesinikside · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Makromolekul ja Molekul · Molekul ja Vesinikside · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Makromolekul ja Nukleiinhapped · Nukleiinhapped ja Vesinikside · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Makromolekul ja Valgud · Valgud ja Vesinikside · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Makromolekul ja Vesinikside ühist
Millised on sarnasused Makromolekul ja Vesinikside

Võrdlus Makromolekul ja Vesinikside

Makromolekul on 15 suhted, samas Vesinikside 108. Kuna neil ühist 5, Jaccard indeks on 4.07% = 5 / (15 + 108).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Makromolekul ja Vesinikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled