Sisukord
107 suhted: A-vitamiin, Adrenaliin, Alaniin, Aminohapped, Ammoniaak, Aort, Apoptoos, Arter, Atsetüülkoensüüm A, B12-vitamiin, Bakterid, Biotiin, D-vitamiin, Diferentseerumine, Elund, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Etanool, Foolhape, Geen, Glükagoon, Glükogeen, Glükoos-6-fosfaat, Golgi kompleks, Gramm, Histamiin, Hormoonid, Insuliin, Kaltsium, Kapillaar, Karbamiid, Katabolism, Katrin Luts, Külomikron, Kõhuõõs, Kõhukelme, Kelme, Kilpnäärmehormoonid, Kolesterool, Kollageen, Koolon, Kromatiin, Ladina keel, Lümfisõlm, Lümfiteed, Lüsosoom, Lihas, Lipoproteiinid, Loomad, Maks (kulinaaria), ... Laienda indeks (57 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Vaata Maks ja A-vitamiin
Adrenaliin
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
Vaata Maks ja Adrenaliin
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Maks ja Alaniin
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Maks ja Aminohapped
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Maks ja Ammoniaak
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Vaata Maks ja Aort
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Vaata Maks ja Apoptoos
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Maks ja Arter
Atsetüülkoensüüm A
Atsetüülkoensüüm A ehk atsetüül-CoA on paljudes organismi biokeemilistes reaktsioonides (eriti ainevahetuses) osalev molekul.
Vaata Maks ja Atsetüülkoensüüm A
B12-vitamiin
B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.
Vaata Maks ja B12-vitamiin
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Maks ja Bakterid
Biotiin
Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes iga päev vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Maks ja Biotiin
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Vaata Maks ja D-vitamiin
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Vaata Maks ja Diferentseerumine
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Maks ja Elund
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13.
Vaata Maks ja Endoplasmaatiline retiikulum
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Maks ja Ensüüm
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Maks ja Etanool
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Vaata Maks ja Foolhape
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Maks ja Geen
Glükagoon
Glükagoon on kõhunäärme hormoon, mille peamiseks funktsiooniks on glükoosi tootmine ning reguleerimine.
Vaata Maks ja Glükagoon
Glükogeen
Glükogeen on polüsahhariid, mille abil säilitatakse loomorganismides glükoosivarusid.
Vaata Maks ja Glükogeen
Glükoos-6-fosfaat
Glükoos-6-fosfaat (C6H13O9P) on glükoosi suhkur, mille 6.
Vaata Maks ja Glükoos-6-fosfaat
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Vaata Maks ja Golgi kompleks
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Maks ja Gramm
Histamiin
Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.
Vaata Maks ja Histamiin
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Maks ja Hormoonid
Insuliin
Insuliini heksameer Insuliin on peptiidhormoon, mida toodetakse enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkudes.
Vaata Maks ja Insuliin
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Maks ja Kaltsium
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Vaata Maks ja Kapillaar
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Vaata Maks ja Karbamiid
Katabolism
Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
Vaata Maks ja Katabolism
Katrin Luts
Katrin Luts (sündinud 12. novembril 1962) on eesti arst, endine Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees (2013–2023).
Vaata Maks ja Katrin Luts
Külomikron
Külomikronid (ingl chylomicron) ehk lipoproteiinikerakesed ehk ULDL (ultra low-density lipoproteins ehk ülimadala tihedusega lipoproteiinid) on lipoproteiinid, mille abil transporditakse lipiide soolestikust lümfisüsteemi.
Vaata Maks ja Külomikron
Kõhuõõs
Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.
Vaata Maks ja Kõhuõõs
Kõhukelme
Kõhukelme ehk peritooneum (ladina keeles peritoneum) on õhuke kile, mis katab kõhuõõne poolt kõhuseina ja kõhuõõnes olevaid elundeid.
Vaata Maks ja Kõhukelme
Kelme
Kelme ehk serooskest ehk serooskelme ehk seroosne kelme (tunica serosa ehk serosa) on inimesel ja loomadel mõningaid kehaõõsi vooderdav ja mõningaid elundeid kattev õhuke rakukiht.
Vaata Maks ja Kelme
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Vaata Maks ja Kilpnäärmehormoonid
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Vaata Maks ja Kolesterool
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Vaata Maks ja Kollageen
Koolon
Koolon Koolon ehk kaksikpunkt (sümboliga) on kirjavahemärk, mis koosneb kujuteldaval vertikaaljoonel olevast kahest võrdse suurusega punktist.
Vaata Maks ja Koolon
Kromatiin
Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.
Vaata Maks ja Kromatiin
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Maks ja Ladina keel
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Vaata Maks ja Lümfisõlm
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Vaata Maks ja Lümfiteed
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Vaata Maks ja Lüsosoom
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Maks ja Lihas
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Vaata Maks ja Lipoproteiinid
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Maks ja Loomad
Maks (kulinaaria)
Maks on loomakasvatuse ja jahinduse teisejärguline tapasaadus (subprodukt), mida inimesed kasutavad mitmesuguste toitude ja ravimpreparaatide valmistamisel.
Vaata Maks ja Maks (kulinaaria)
Maksa regeneratsioon
Maksa regeneratsioon ehk maksa taasteke ka maksakoe regeneratsioon on paljudel selgroogsetel loomadel maksas toimiv füsioloogiline protsess, mis põhineb maksa taastumisvõimel ja mille käigus toimub mitmesuguste tegurite toimel elundi vananenud, kahjustunud, hävinud või eemaldatud koe regeneratsioon, mil ebafunktsionaalsed rakud asendatakse funktsioneerivate maksarakkudega.
Vaata Maks ja Maksa regeneratsioon
Maksahaigused
Maksahaigused (ladina keeles morbi hepatis) on koondnimetus osadel selgroogsetel loomadel esinevate maksa (koed, rakud, sooned, geenid, väärarengud jm) akuutsete, krooniliste ning pärilike haiguslike seisundite või haiguste rühma kohta.
Vaata Maks ja Maksahaigused
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Maks ja Maksud
Markerensüümid
Markerensüümid on ensüümiperekondade üksikud kliiniliselt olulised liikmed.
Vaata Maks ja Markerensüümid
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Vaata Maks ja Medicina
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Maks ja Meditsiinisõnastik
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Maks ja Metabolism
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.
Vaata Maks ja Mitokondriaalne DNA
Mitokondriaalne hingamisahel
Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.
Vaata Maks ja Mitokondriaalne hingamisahel
Naftokinoonid
K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.
Vaata Maks ja Naftokinoonid
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Vaata Maks ja Näärmed
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Vaata Maks ja Nälgimine
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Maks ja Närv
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Vaata Maks ja Närvikiud
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Vaata Maks ja Organell
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Vaata Maks ja Põrn
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Vaata Maks ja Peensool
Prostaglandiinid
Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.
Vaata Maks ja Prostaglandiinid
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Maks ja Rakutuum
Rasestumisvastased vahendid
Rasestumisvastased vahendid ehk kontratseptiivid (ka eostumisvastased vahendid) on rasestumist ärahoidvad vahendid seksuaalvahekorra puhul.
Vaata Maks ja Rasestumisvastased vahendid
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Maks ja Rasvhapped
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Vaata Maks ja Rasvkude
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Maks ja Raud
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Vaata Maks ja RNA
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Vaata Maks ja Roided
S-valk
S-valk S-valk ehk proteiin S (inglise keeles protein S) on paljudel selgroogsete loomade endoteeli, mis katab vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda, poolt sünteesitav K-vitamiiniga seotud plasma-glükoproteiin, mis toimib proteiin C (koagulatsioonifaktor XIV) kofaktorina ja osaleb vere hüübimisprotsessides.
Vaata Maks ja S-valk
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Maks ja Sahharoos
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vaata Maks ja Sapipõis
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Vaata Maks ja Sapp
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Maks ja Söögitoru
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Vaata Maks ja Südamelihas
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Vaata Maks ja Südamepuudulikkus
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Maks ja Süsihappegaas
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Vaata Maks ja Seedeelundkond
Seedimine
Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).
Vaata Maks ja Seedimine
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Maks ja Selgroogsed
Sinusoid
Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.
Vaata Maks ja Sinusoid
Skeletilihased
Skeletilihased on osa selgroogsete lihastikust.
Vaata Maks ja Skeletilihased
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Vaata Maks ja Sool (anatoomia)
Steroidid
Steroidid (ingl. steroids) on polütsükliliste lipiidühendite perekonda kuuluvad steraani sisaldavad ained.
Vaata Maks ja Steroidid
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Maks ja Toitained
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Vaata Maks ja Tsütokiinid
Tsütokroom P450
Tsütokroom P450, ka tsütokroom P-450 ensüümisüsteem ehk cytP450 superperekond on erineva struktuuri, funktsioonide ja mehhanismidega ensüümiperekondade rühmad, ka biokatalüsaatorid.
Vaata Maks ja Tsütokroom P450
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Maks ja Tsütoplasma
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Vaata Maks ja Tsitraaditsükkel
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Vaata Maks ja Uitnärv
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Maks ja Ultraviolettkiirgus
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Vaata Maks ja Vahelihas
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Maks ja Valgud
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Vaata Maks ja Vastsündinu
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Maks ja Veen
Vello Salupere
Vello Salupere (kuni 26. juulini 1936 Semjonov; 15. märts 1935 Tallinn – 12. juuli 2020 Tartu) oli eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog.
Vaata Maks ja Vello Salupere
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Vaata Maks ja Vererõhk
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Vaata Maks ja Vereringe
Veresuhkur
Veresuhkru mõõtmine Veresuhkur on inimese või looma veres sisalduv glükoos.
Vaata Maks ja Veresuhkur
Vitameer
Vitameeriks loetakse iga üksikut vitamiini, vastavalt vitamiinide nomenklatuurile ja biokeemilisele toimele vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja metaboliiti, millel on sarnane molekulaarstruktuur ja mis evib vitamiinivaegusega organismides vitamiinidele omistatud bioaktiivsust (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.
Vaata Maks ja Vitameer
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Maks ja Vitamiinid
Tuntud ka kui Hepar, Jecur, Maks (bioloogia).