Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Čechy, Esimene maailmasõda, Grünwaldi lahing, Hansalinn, Hiliskeskaeg, Ida-Preisimaa, Jogaila, Kazimierz IV, Kodakirik, Lööv, Leedu, Linn, Linnapea, Malborki linnus, Malborki Maarja kirik, Merevaik, Ordumeister, Pomorze vojevoodkond, Poola, Poola jagamised, Poola kuningas, Prantsusmaa, Preisimaa, Raekoda, Reetur, Residents, Ristimiskivi, Rootsi, Saksa keel, Saksa ordu, Saksamaa, Teine maailmasõda, Tellis, Tellisgootika, Tollimaks, Trakai, Viilkatus, 1309, 14. sajand, 1410, 1457, 1460, 1466, 16. sajand, 1772, 1945, 1975, 1996, 1998, 2005, ..., 2008, 28. september, 5. juuli, 6. juuni, 9. märts. Laienda indeks (5 rohkem) »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Malbork ja Čechy · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Malbork ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Uus!!: Malbork ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »
Hansalinn
Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.
Uus!!: Malbork ja Hansalinn · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Malbork ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Malbork ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Uus!!: Malbork ja Jogaila · Näe rohkem »
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Uus!!: Malbork ja Kazimierz IV · Näe rohkem »
Kodakirik
Kodakiriku sisevaade Kodakirik on mitmelööviline kirikutüüp, kus löövid erinevalt basiilikast on pikihoones võrdse kõrgusega ja kaetud ühise katusega.
Uus!!: Malbork ja Kodakirik · Näe rohkem »
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Uus!!: Malbork ja Lööv · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Malbork ja Leedu · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Malbork ja Linn · Näe rohkem »
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Uus!!: Malbork ja Linnapea · Näe rohkem »
Malborki linnus
Malborki linnus (saksa keeles Ordensburg Marienburg; poola keeles Zamek w Malborku) on endine Saksa ordu linnus Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Malborki linnas Nogati jõe ääres.
Uus!!: Malbork ja Malborki linnus · Näe rohkem »
Malborki Maarja kirik
Malborki Maarja kirik (saksa keeles Marienkirche der Ordensburg Marienburg) asub Malborki linnuses.
Uus!!: Malbork ja Malborki Maarja kirik · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Malbork ja Merevaik · Näe rohkem »
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Uus!!: Malbork ja Ordumeister · Näe rohkem »
Pomorze vojevoodkond
Pomorze vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Uus!!: Malbork ja Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Malbork ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Malbork ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Malbork ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Malbork ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Malbork ja Preisimaa · Näe rohkem »
Raekoda
Raekoda on endisaegne rae ametihoone, kus toimusid või toimuvad linnavalitsuse istungid.
Uus!!: Malbork ja Raekoda · Näe rohkem »
Reetur
"Reetur" on Eesti põnevussari, mis on valminud Eesti Rahvusringhäälingu ja Elisa koostöös.
Uus!!: Malbork ja Reetur · Näe rohkem »
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Uus!!: Malbork ja Residents · Näe rohkem »
Ristimiskivi
Karja kiriku ristimiskivi 14. sajandist Ristimiskivi (ka ristimisnõu) on liivakivist, lubjakivist, graniidist või malmist valmistatud suurem nõu ristimisvee jaoks.
Uus!!: Malbork ja Ristimiskivi · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Malbork ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Malbork ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Malbork ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Malbork ja Saksamaa · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Malbork ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Malbork ja Tellis · Näe rohkem »
Tellisgootika
Euroopa suurim telliskirik, Maria basiilika Gdańskis Tellisgootika on Prantsusmaalt ja Madalmaadest pärinev gooti arhitektuuri suund, 13.–16. sajandil eeskätt Kesk- ja Põhja-Euroopas levinud ehitusstiil, mida iseloomustas punase savitellise meisterlik kasutus keeruliste arhitektuursete vormide ja ornamentide loomisel, eriti sakraalehitiste juures.
Uus!!: Malbork ja Tellisgootika · Näe rohkem »
Tollimaks
Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.
Uus!!: Malbork ja Tollimaks · Näe rohkem »
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Uus!!: Malbork ja Trakai · Näe rohkem »
Viilkatus
Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.
Uus!!: Malbork ja Viilkatus · Näe rohkem »
1309
1309.
Uus!!: Malbork ja 1309 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Malbork ja 14. sajand · Näe rohkem »
1410
1410.
Uus!!: Malbork ja 1410 · Näe rohkem »
1457
1457.
Uus!!: Malbork ja 1457 · Näe rohkem »
1460
1460.
Uus!!: Malbork ja 1460 · Näe rohkem »
1466
1466.
Uus!!: Malbork ja 1466 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Malbork ja 16. sajand · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Malbork ja 1772 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Malbork ja 1945 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Malbork ja 1975 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Malbork ja 1996 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Malbork ja 1998 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Malbork ja 2005 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Malbork ja 2008 · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: Malbork ja 28. september · Näe rohkem »
5. juuli
5.
Uus!!: Malbork ja 5. juuli · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: Malbork ja 6. juuni · Näe rohkem »
9. märts
9.
Uus!!: Malbork ja 9. märts · Näe rohkem »
