Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Maa ja Mandriline maakoor

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Maa ja Mandriline maakoor

Maa vs. Mandriline maakoor

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Sarnasusi Maa ja Mandriline maakoor

Maa ja Mandriline maakoor on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Amfiboliit, Basaldikiht, Basalt, Gabro, Gneiss, Intrusioon, Kilp (geoloogia), Lamav kiht, Lasuv kiht, Maakoor, Migmatiit, Moondekivim, Ookeaniline maakoor, Orogeenne vöönd, Pealiskord, Tihedus, Vahevöö.

Amfiboliit

Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.

Amfiboliit ja Maa · Amfiboliit ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Basaldikiht

Basaldikiht ehk sima ehk siima on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s.

Basaldikiht ja Maa · Basaldikiht ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Basalt

Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Basalt ja Maa · Basalt ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Gabro

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

Gabro ja Maa · Gabro ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Gneiss

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Gneiss ja Maa · Gneiss ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Intrusioon

Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).

Intrusioon ja Maa · Intrusioon ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Kilp (geoloogia)

Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.

Kilp (geoloogia) ja Maa · Kilp (geoloogia) ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Lamav kiht

Lamav kiht on kiht, mis on sellel lasuva kihi all.

Lamav kiht ja Maa · Lamav kiht ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Lasuv kiht

Lasuv kiht on kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal.

Lasuv kiht ja Maa · Lasuv kiht ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Maa ja Maakoor · Maakoor ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Migmatiit

Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.

Maa ja Migmatiit · Mandriline maakoor ja Migmatiit · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Maa ja Moondekivim · Mandriline maakoor ja Moondekivim · Näe rohkem »

Ookeaniline maakoor

legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.

Maa ja Ookeaniline maakoor · Mandriline maakoor ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »

Orogeenne vöönd

Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.

Maa ja Orogeenne vöönd · Mandriline maakoor ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »

Pealiskord

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.

Maa ja Pealiskord · Mandriline maakoor ja Pealiskord · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Maa ja Tihedus · Mandriline maakoor ja Tihedus · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Maa ja Vahevöö · Mandriline maakoor ja Vahevöö · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Maa ja Mandriline maakoor

Maa on 178 suhted, samas Mandriline maakoor 31. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 8.13% = 17 / (178 + 31).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Maa ja Mandriline maakoor. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »