Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keelikloomad ja Maolised
Keelikloomad ja Maolised on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aort, Imetajad, Kahepaiksed, Kesknärvisüsteem, Kilpkonnalised, Klass (bioloogia), Lüli, Lihas, Linnud, Loomad, Loomade elu, Maolised, Neel, Neerud, Roided, Roomajad, Saba, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Sisalikulised, Skelett, Sool (anatoomia), Soomussisalikud, Tetrapoodid.
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Aort ja Keelikloomad · Aort ja Maolised ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Keelikloomad · Imetajad ja Maolised ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Keelikloomad · Kahepaiksed ja Maolised ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Keelikloomad ja Kesknärvisüsteem · Kesknärvisüsteem ja Maolised ·
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Keelikloomad ja Kilpkonnalised · Kilpkonnalised ja Maolised ·
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Keelikloomad ja Klass (bioloogia) · Klass (bioloogia) ja Maolised ·
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Keelikloomad ja Lüli · Lüli ja Maolised ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Keelikloomad ja Lihas · Lihas ja Maolised ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Keelikloomad ja Linnud · Linnud ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Keelikloomad ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Keelikloomad ja Loomade elu · Loomade elu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Keelikloomad ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Keelikloomad ja Neel · Maolised ja Neel ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Keelikloomad ja Neerud · Maolised ja Neerud ·
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Keelikloomad ja Roided · Maolised ja Roided ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Keelikloomad ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Keelikloomad ja Saba · Maolised ja Saba ·
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Keelikloomad ja Selgroog · Maolised ja Selgroog ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Keelikloomad ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Keelikloomad ja Seljaaju · Maolised ja Seljaaju ·
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Keelikloomad ja Sisalikulised · Maolised ja Sisalikulised ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Keelikloomad ja Skelett · Maolised ja Skelett ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Keelikloomad ja Sool (anatoomia) · Maolised ja Sool (anatoomia) ·
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Keelikloomad ja Soomussisalikud · Maolised ja Soomussisalikud ·
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keelikloomad ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Keelikloomad ja Maolised
Võrdlus Keelikloomad ja Maolised
Keelikloomad on 59 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 3.47% = 25 / (59 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keelikloomad ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
