Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Mikroelemendid
Maolised ja Mikroelemendid on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Alumiinium, Baarium, Emakas, Germaanium, Hiina, Hingetoru, Kaadmium, Kilplõugmadu, Koobalt, Kopsud, Lantaan, Levila, Lihas, Liik (bioloogia), Loomad, Maks, Mangaan, Mao soomused, Maolised, Munajuha, Neerud, Nikkel, Põrn, Peaaju, Perekond (bioloogia), Plii, Raud, Räni, Sapipõis, Sapp, ..., Süda, Seleen, Seljaaju, Skelett, Strontsium, Tsink, Vask, Veresoon, Veri. Laienda indeks (9 rohkem) »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Maolised · Alumiinium ja Mikroelemendid ·
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Baarium ja Maolised · Baarium ja Mikroelemendid ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Maolised · Emakas ja Mikroelemendid ·
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Germaanium ja Maolised · Germaanium ja Mikroelemendid ·
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Hiina ja Maolised · Hiina ja Mikroelemendid ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Maolised · Hingetoru ja Mikroelemendid ·
Kaadmium
Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.
Kaadmium ja Maolised · Kaadmium ja Mikroelemendid ·
Kilplõugmadu
Kilplõugmadu (Agkistrodon) on maoperekond.
Kilplõugmadu ja Maolised · Kilplõugmadu ja Mikroelemendid ·
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Koobalt ja Maolised · Koobalt ja Mikroelemendid ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Maolised · Kopsud ja Mikroelemendid ·
Lantaan
Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.
Lantaan ja Maolised · Lantaan ja Mikroelemendid ·
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Levila ja Maolised · Levila ja Mikroelemendid ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Lihas ja Maolised · Lihas ja Mikroelemendid ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Maolised · Liik (bioloogia) ja Mikroelemendid ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Mikroelemendid ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Mikroelemendid ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Mangaan ja Maolised · Mangaan ja Mikroelemendid ·
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Mao soomused ja Maolised · Mao soomused ja Mikroelemendid ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Mikroelemendid ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Maolised ja Munajuha · Mikroelemendid ja Munajuha ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Maolised ja Neerud · Mikroelemendid ja Neerud ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Maolised ja Nikkel · Mikroelemendid ja Nikkel ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Maolised ja Põrn · Mikroelemendid ja Põrn ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Maolised ja Peaaju · Mikroelemendid ja Peaaju ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Maolised ja Perekond (bioloogia) · Mikroelemendid ja Perekond (bioloogia) ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Maolised ja Plii · Mikroelemendid ja Plii ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Maolised ja Raud · Mikroelemendid ja Raud ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Maolised ja Räni · Mikroelemendid ja Räni ·
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Maolised ja Sapipõis · Mikroelemendid ja Sapipõis ·
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Maolised ja Sapp · Mikroelemendid ja Sapp ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Maolised ja Süda · Mikroelemendid ja Süda ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Maolised ja Seleen · Mikroelemendid ja Seleen ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Maolised ja Seljaaju · Mikroelemendid ja Seljaaju ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Maolised ja Skelett · Mikroelemendid ja Skelett ·
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Maolised ja Strontsium · Mikroelemendid ja Strontsium ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Maolised ja Tsink · Mikroelemendid ja Tsink ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Maolised ja Vask · Mikroelemendid ja Vask ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Maolised ja Veresoon · Mikroelemendid ja Veresoon ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Mikroelemendid ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Mikroelemendid
Võrdlus Maolised ja Mikroelemendid
Maolised on 661 suhted, samas Mikroelemendid 48. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 5.50% = 39 / (661 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Mikroelemendid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
