Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Veen
Maolised ja Veen on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Arter, Autonoomne närvisüsteem, Kehavedelik, Kopsud, Kude, Maks, Süda, Südame-veresoonkond, Selgroogsed, Suur vereringe, Väike vereringe, Veresoon.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Maolised · Ajuripats ja Veen ·
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Arter ja Maolised · Arter ja Veen ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Autonoomne närvisüsteem ja Maolised · Autonoomne närvisüsteem ja Veen ·
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Kehavedelik ja Maolised · Kehavedelik ja Veen ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Maolised · Kopsud ja Veen ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Maolised · Kude ja Veen ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Veen ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Maolised ja Süda · Süda ja Veen ·
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Maolised ja Südame-veresoonkond · Südame-veresoonkond ja Veen ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Veen ·
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Maolised ja Suur vereringe · Suur vereringe ja Veen ·
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Maolised ja Väike vereringe · Väike vereringe ja Veen ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Veen ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Veen
Võrdlus Maolised ja Veen
Maolised on 661 suhted, samas Veen 31. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 1.88% = 13 / (661 + 31).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Veen. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
