VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 661 suhted: Aadam, Abiellumine, Acanthophis, Aglypha, Ahassuumadu, Ahassuumadulased, Aipysurus, Ajuripats, Akson, Alalõualuu, Alamselts, Alethinophidia, Alexandre Brongniart, Alumiinium, Alumine kilpnäärmearter, Alumine kilpnäärmeveen, Amphiesma, Amuuri roninastik, Anakonda, Anastomoos, Androgeenid, Angerjas, Anomalepidae, Antarktika, Antikehad, Aordikaar, Aort, Aparallactus, Aristoteles, Armeenia, Armeenia eirenis, Armeenia rästik, Armillifer armillatus, Arter, Arteriool, Arterioosõõs, Aruba, Asklepios, Atum, Austrelaps, Autonoomne närvisüsteem, Avitaminoos, Šiva, Ülemine kilpnäärmearter, Ülemine kilpnäärmeveen, Õlavööde, Õud-lõgismadu, Baarium, Balanophis, Basofiil, ... Laienda indeks (611 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadam

AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم‎ Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.

Vaata Maolised ja Aadam

Abiellumine

Abiellumine ehk abielusõlmimine on juriidiline tehing, mille tulemusena abielu tekib.

Vaata Maolised ja Abiellumine

Acanthophis

Acanthophis (eesti keeles ka surmarästikud) on mürknastiklaste sugukonda kuuluv maoperekond, kuhu kuulub 4–15 liiki.

Vaata Maolised ja Acanthophis

Aglypha

Aglypha on enamikul madudel esinev hammaste tüüp.

Vaata Maolised ja Aglypha

Ahassuumadu

Ahassuumadu (Leptotyphlops) on ahassuumadulaste sugukonna maoperekond.

Vaata Maolised ja Ahassuumadu

Ahassuumadulased

Ahassuumadulased on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Ahassuumadulased

Aipysurus

Aipysurus on maoperekond.

Vaata Maolised ja Aipysurus

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Vaata Maolised ja Ajuripats

Akson

Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.

Vaata Maolised ja Akson

Alalõualuu

Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Vaata Maolised ja Alalõualuu

Alamselts

Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Vaata Maolised ja Alamselts

Alethinophidia

Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.

Vaata Maolised ja Alethinophidia

Alexandre Brongniart

Alexandre Brongniart Alexandre Brongniart (10. veebruar 1770 Pariis – 7. oktoober 1847 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse keemik, mineraloog ja zooloog.

Vaata Maolised ja Alexandre Brongniart

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata Maolised ja Alumiinium

Alumine kilpnäärmearter

Alumine kilpnäärmearter ehk kaudaalne kilpnäärmearter (ladina keeles arteria thyroidea inferior; a. thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.

Vaata Maolised ja Alumine kilpnäärmearter

Alumine kilpnäärmeveen

Alumine kilpnäärmeveen ehk kaudaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea inferior; vena thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.

Vaata Maolised ja Alumine kilpnäärmeveen

Amphiesma

Amphiesma on maoperekond.

Vaata Maolised ja Amphiesma

Amuuri roninastik

Amuuri roninastik (Elaphe schrenckii) on maoliik.

Vaata Maolised ja Amuuri roninastik

Anakonda

Anakonda ehk vesiboa (Eunectes) on maoliste perekond.

Vaata Maolised ja Anakonda

Anastomoos

Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.

Vaata Maolised ja Anastomoos

Androgeenid

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.

Vaata Maolised ja Androgeenid

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Vaata Maolised ja Angerjas

Anomalepidae

Anomalepidae on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Anomalepidae

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Vaata Maolised ja Antarktika

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Vaata Maolised ja Antikehad

Aordikaar

Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.

Vaata Maolised ja Aordikaar

Aort

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.

Vaata Maolised ja Aort

Aparallactus

Aparallactus on Lamprophiidae sugukonna maoperekond.

Vaata Maolised ja Aparallactus

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Vaata Maolised ja Aristoteles

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.

Vaata Maolised ja Armeenia

Armeenia eirenis

Armeenia eirenis (varasem nimetus ka armeenia eireenis, Eirenis punctatolineatus) on maoliik.

Vaata Maolised ja Armeenia eirenis

Armeenia rästik

Armeenia rästik (Vipera xanthina) on maoliik.

Vaata Maolised ja Armeenia rästik

Armillifer armillatus

Armillifer armillatus on Armillifer perekonna liik aerjalaliste klassist.

Vaata Maolised ja Armillifer armillatus

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Vaata Maolised ja Arter

Arteriool

Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.

Vaata Maolised ja Arteriool

Arterioosõõs

Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.

Vaata Maolised ja Arterioosõõs

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Vaata Maolised ja Aruba

Asklepios

"Haige laps tuuakse Asklepiose templisse". John William Waterhouse 1877 Asklepios (ladinapäraselt Aesculapius) oli vanakreeka mütoloogias tervisejumal.

Vaata Maolised ja Asklepios

Atum

Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost.

Vaata Maolised ja Atum

Austrelaps

Austrelaps on maoperekond.

Vaata Maolised ja Austrelaps

Autonoomne närvisüsteem

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.

Vaata Maolised ja Autonoomne närvisüsteem

Avitaminoos

Avitaminoos ka toitumisvaegus ka täielik vitamiinipuudus on haiguslike seisundite rühm, mis on põhjustatud kroonilise vitamiinivaeguse (hüpovitaminoos) või täieliku vitamiinipuuduse tõttu.

Vaata Maolised ja Avitaminoos

Šiva

Šiva Indias Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്‍; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi).

Vaata Maolised ja Šiva

Ülemine kilpnäärmearter

Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter (ladina keeles a. thyroidea superior;arteria thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.

Vaata Maolised ja Ülemine kilpnäärmearter

Ülemine kilpnäärmeveen

Ülemine kilpnäärmeveen ehk kraniaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea superior;vena thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.

Vaata Maolised ja Ülemine kilpnäärmeveen

Õlavööde

Õlavööde (ladina keeles cingulum membri superioris (inimesel) ja cingulum membri thoracici (loomal); tavakeeles õlad) on paljude selgroogsete kere osa, millele kinnituvad õlavarred, ka skeleti osa.

Vaata Maolised ja Õlavööde

Õud-lõgismadu

Õud-lõgismadu ehk kaskavela (Crotalus durissus) on lõgismao perekonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Õud-lõgismadu

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Vaata Maolised ja Baarium

Balanophis

Balanophis on maoperekond.

Vaata Maolised ja Balanophis

Basofiil

Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.

Vaata Maolised ja Basofiil

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Vaata Maolised ja Belgia

Bioloog

Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.

Vaata Maolised ja Bioloog

Boa

Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Vaata Maolised ja Boa

Boalased

Boalased (Boidae) on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Boalased

Bolierialased

BolierialasedLoomade elu 5:261.

Vaata Maolised ja Bolierialased

Bonaire

Bonaire on 288 km² suurune saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal.

Vaata Maolised ja Bonaire

Botrops

Botrops (Bothrops) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Botrops

Bronh

Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.

Vaata Maolised ja Bronh

Bušmeister

pisi Bušmeister (Lachesis muta) on lõgismadulaste sugukonda kuuluv haruldane mürkmadu.

Vaata Maolised ja Bušmeister

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Vaata Maolised ja C-vitamiin

Caenophidia

Caenophidia on madude ülemsugukond ja fülogeneetilise klassifikatsiooni alusel madude infraseltsi kuuluv järk.

Vaata Maolised ja Caenophidia

Cambridge University Press

Pitt Building Cambridge'is, Cambridge University Pressi peakorter Cambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Maolised ja Cambridge University Press

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Maolised ja Carl von Linné

Cemophora

Cemophora on maoperekond.

Vaata Maolised ja Cemophora

Chilorhinophis gerardi

Chilorhinophis gerardi on Lamprophiidae sugukonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Chilorhinophis gerardi

Colubridae

Colubridae on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Colubridae

Curaçao

Handelskade in Willemstad, Curaçao Curaçao (hollandi; papiamento Kòrsou) on Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluv saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal.

Vaata Maolised ja Curaçao

Dendriit

Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.

Vaata Maolised ja Dendriit

Denisoonia

Denisoonia (Denisonia) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Denisoonia

Diapsiidid

Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.

Vaata Maolised ja Diapsiidid

Dolichophis schmidti

Dolichophis schmidti on maoliik.

Vaata Maolised ja Dolichophis schmidti

Drymarchon

Drymarchon on maoperekond.

Vaata Maolised ja Drymarchon

Duvernoy nääre

Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.

Vaata Maolised ja Duvernoy nääre

Eefa

Eefa (Echis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Eefa

Eemaldajanärv

Eemaldajanärv ehk VI peaajunärv ehk kuues kraniaalnärv (ladina keeles nervus abducens; nervus abducens) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.

Vaata Maolised ja Eemaldajanärv

Eesjäse

Eesjäse (membrum thoracicum, tavakeeles ka esijäse) on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu.

Vaata Maolised ja Eesjäse

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Maolised ja Eesti

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Vaata Maolised ja Eesti Maaülikool

Eeva

Johann Köler. Eeva pärast pattulangemist Eeva on Piibli järgi üks esimestest inimestest, Aadama naine, kelle Jumal tegi ühest Aadama küljeluust (1 Mo 2:21–23).

Vaata Maolised ja Eeva

Egiptuse kobra

Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.

Vaata Maolised ja Egiptuse kobra

Elaphe sauromates

Elaphe sauromates on maoliik.

Vaata Maolised ja Elaphe sauromates

Elapognathus

Elapognathus on maoperekond.

Vaata Maolised ja Elapognathus

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Vaata Maolised ja Elund

Eluviis

Eluviis ehk elulaad (inglise lifestyle) on igapäevase elu korralduse viis (riietumine, elukoht, tarbimisharjumused) ja valikud, mis on tihti omased kindlale sotsiaalsele rühmale, vanusele või isikutüübile.

Vaata Maolised ja Eluviis

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Vaata Maolised ja Emakas

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Vaata Maolised ja Embrüo

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Vaata Maolised ja Endeem

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.

Vaata Maolised ja Endokriinsüsteem

Endoteel

Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.

Vaata Maolised ja Endoteel

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Vaata Maolised ja Enn Ernits

Enteerne närvisüsteem

Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.

Vaata Maolised ja Enteerne närvisüsteem

Eosinofiilid

Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.

Vaata Maolised ja Eosinofiilid

Erasmus Rotterdamist

Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (28. oktoober 1466, 1467 või 1469 Rotterdam – 12. juuli 1536 Basel) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor.

Vaata Maolised ja Erasmus Rotterdamist

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Vaata Maolised ja Erütrotsüüt

Erivärviline vilbasnastik

Erivärviline vilbasnastik (Hemorrhois ravergieri) on maoliik.

Vaata Maolised ja Erivärviline vilbasnastik

Esiku-teonärv

Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.

Vaata Maolised ja Esiku-teonärv

Esindaja

Esindaja on esindussuhtes olev isik kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.

Vaata Maolised ja Esindaja

Esmasneerutoruke

Esmasneerutoruke ehk eelneerujuha ehk Wolffi juha (ductys mesonephricus; ductus Wolffi) on selgroogse isaslooma sisesuguelund.

Vaata Maolised ja Esmasneerutoruke

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Vaata Maolised ja Esta-Laine Nahkur

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Vaata Maolised ja Evolutsioon

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.

Vaata Maolised ja Füsioloogia

Florida

Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel.

Vaata Maolised ja Florida

Foobia

Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana.

Vaata Maolised ja Foobia

Gabooni aafrikarästik

Gabooni aafrikarästik (Bitis gabonica) on rästiklaste sugukonda kuuluv mürkmadu, kes elab Saharast lõuna pool asuvates vihmametsades ja savannides.

Vaata Maolised ja Gabooni aafrikarästik

Ganglion

Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.

Vaata Maolised ja Ganglion

Gürsa

Gürsa (Macrovipera lebetina) on maoliik.

Vaata Maolised ja Gürsa

Geb

Nut (üleval) ja Geb (all) Geb Geb oli vanaegiptuse mütoloogias maajumal.

Vaata Maolised ja Geb

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Vaata Maolised ja Geen

George Albert Boulenger

George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.

Vaata Maolised ja George Albert Boulenger

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Vaata Maolised ja Germaanium

Glükokortikosteroidid

Kortisooli keemiline struktuur Glükokortikoidid (ka glükokortikosteroidid) on looduslike steroidhormoonide (kortisool, kortikosteroon, kortisoon jt) rühma nimetus, mida sünteesitakse kolesteroolist ja mida eritavad märkmisväärselt neerupealise koore rakud (vähem tüümuse rakud) ning mis seonduvad enamiku selgroogsete loomade rakkude sees paiknevate glükokortikoid retseptoritega ja evivad keharakkudes teatud metaboolseid, põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid.

Vaata Maolised ja Glükokortikosteroidid

Gordon Burghardt

Gordon M. Burghardt (sündinud 11. oktoobril 1941 Milwaukees) on ameerika etoloog ja psühholoog.

Vaata Maolised ja Gordon Burghardt

Gorgod

Michelangelo Caravaggio maal Benvenuto Cellini skulptuur Firenzes Perseusest Medusa peaga Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa.

Vaata Maolised ja Gorgod

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Vaata Maolised ja Gramm

Haistmisnärv

Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.

Vaata Maolised ja Haistmisnärv

Haistmissibul

Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Vaata Maolised ja Haistmissibul

Hallaine

Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Vaata Maolised ja Hallaine

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Vaata Maolised ja Halo Kirjastus

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.

Vaata Maolised ja Hambad

Harderi nääre

Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.

Vaata Maolised ja Harderi nääre

Harilik eefa

Harilik eefa (Echis carinatus) on maoliik.

Vaata Maolised ja Harilik eefa

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Vaata Maolised ja Harilik rästik

Harilik silenastik

Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Harilik silenastik

Harilik sisalikumadu

Harilik sisalikumadu (Malpolon monspessulanus) on maoliik.

Vaata Maolised ja Harilik sisalikumadu

Hääl

Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.

Vaata Maolised ja Hääl

Häälekõri

Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.

Vaata Maolised ja Häälekõri

Hüpofüüsi kesksagar

Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.

Vaata Maolised ja Hüpofüüsi kesksagar

Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.

Vaata Maolised ja Hüpotalamus

Heinrich Heine

Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.

Vaata Maolised ja Heinrich Heine

Hemikliitor

Hemikliitor (hemiclitoris, mitmuses hemiclitores) on soomuseliste seltsi emasloomade paariline kopulatsioonielund.

Vaata Maolised ja Hemikliitor

Hemipeenis

Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.

Vaata Maolised ja Hemipeenis

Hemorrhois nummifer

Hemorrhois nummifer on maoliik.

Vaata Maolised ja Hemorrhois nummifer

Henle ling

Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.

Vaata Maolised ja Henle ling

Hieroglüüfpüüton

HieroglüüfpüütonLoomade elu 5:250.

Vaata Maolised ja Hieroglüüfpüüton

Hiidanakonda

Hiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Hiidanakonda

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Maolised ja Hiina

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Vaata Maolised ja Hingamine

Hingetoru

Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.

Vaata Maolised ja Hingetoru

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Vaata Maolised ja Hobune

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Vaata Maolised ja Holland

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Vaata Maolised ja Hormoonid

Humoraalne immuunsus

Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.

Vaata Maolised ja Humoraalne immuunsus

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Vaata Maolised ja Iirimaa

Iirimaa saar

Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.

Vaata Maolised ja Iirimaa saar

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Vaata Maolised ja Imetajad

Immunoglobuliin Y

Immunoglobuliin Y ehk Y-antikeha (lühendatult IgY) on vesilahustuv valk, mis on peamine antikeha lindude, roomajate, kahepaiksete ja kopskalade veres.

Vaata Maolised ja Immunoglobuliin Y

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Vaata Maolised ja Immuunsüsteem

India kobra

India kobra ehk prillmadu (Naja naja) on maoliik.

Vaata Maolised ja India kobra

India ookean

India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.

Vaata Maolised ja India ookean

Infraselts

Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Vaata Maolised ja Infraselts

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Vaata Maolised ja Inglise keel

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Vaata Maolised ja Inimene

Instinkt

Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.

Vaata Maolised ja Instinkt

Islandi saar

Islandi saare satelliidipilt thumb Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium.

Vaata Maolised ja Islandi saar

Jaava tüügasmadu

Jaava tüügasmadu (Acrochordus javanicus) on maoliik tüügasmadulaste sugukonnast.

Vaata Maolised ja Jaava tüügasmadu

Jacobsoni elund

Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.

Vaata Maolised ja Jacobsoni elund

Jaht

Jaht võib olla.

Vaata Maolised ja Jaht

Jämepeamadulased

Jämepeamadulased on maoliste alamsugukond (Dipsadinae) sugukonnas Colubridae või sugukond (Dipsadidae)ülemsugukonnas Colubroidea.

Vaata Maolised ja Jämepeamadulased

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Vaata Maolised ja Jämesool

Joomine

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnast ja neelab selle alla.

Vaata Maolised ja Joomine

Juha

Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.

Vaata Maolised ja Juha

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Maolised ja Jumal

Jumalus

Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.

Vaata Maolised ja Jumalus

Kaadmium

Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.

Vaata Maolised ja Kaadmium

Kaal

Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.

Vaata Maolised ja Kaal

Kael

Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.

Vaata Maolised ja Kael

Kaelalülid

Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.

Vaata Maolised ja Kaelalülid

Kaeluseirenis

Kaeluseirenis (varasem nimetus ka kaeluseireenis, Eirenis collaris) on maoliik.

Vaata Maolised ja Kaeluseirenis

Kaelusmadu (perekond)

Kaelusmadu (Diadophis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Kaelusmadu (perekond)

Kaheharuline keel

''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.

Vaata Maolised ja Kaheharuline keel

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Vaata Maolised ja Kahepaiksed

Kaksteistsõrmiksool

Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.

Vaata Maolised ja Kaksteistsõrmiksool

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Vaata Maolised ja Kalad

Kalasoomused

Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.

Vaata Maolised ja Kalasoomused

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Vaata Maolised ja Kanada

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Vaata Maolised ja Kapillaar (anatoomia)

Kapuutsnastik

Kapuutsnastik (Macroprotodon cucullatus) on Colubridae sugukonna maoliik.

Vaata Maolised ja Kapuutsnastik

Karnivoor

Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.

Vaata Maolised ja Karnivoor

Karvastik

Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.

Vaata Maolised ja Karvastik

Kassmadu

Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Kassmadu

Kastratsioon

Kastratsiooniks ehk kohitsemiseks ehk kastreerimiseks (ladina keeles castratio) nimetatakse isaste loomade (sh meeste) teatud sugunäärmete eemaldamist ja/või talitlevate sugunäärmete mõjutamist viisil, mis lõpetab munandite toimimise või takistab seda.

Vaata Maolised ja Kastratsioon

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Vaata Maolised ja Kasvaja

Kääbuslõgismadu

Kääbuslõgismadu (Sistrurus) on madudeperekond.

Vaata Maolised ja Kääbuslõgismadu

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.

Vaata Maolised ja Käbikeha

Kägistamine (zooloogia)

Kägistamine on mitme maoliigi kasutatav saaklooma surmamise meetod, mille korral saaklooma ümber keerdunud madu pigistab kinni oma haardes oleva looma vereringe, põhjustades seeläbi saaklooma surma.

Vaata Maolised ja Kägistamine (zooloogia)

Käitumine

Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.

Vaata Maolised ja Käitumine

Kärssmadu

Kärssmadu (Heterodon) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Kärssmadu

Külgvaksamine

''Crotalus scutulatus'' külgvaksamisel Külgvaksamine ehk kaldvaksamine (inglise sidewinding) on madudele loomulik liikumisviis looduses, mille korral madu liigub külg ees.

Vaata Maolised ja Külgvaksamine

Kõõrdsilmmadu

Kõõrdsilmmadu (Helicops) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Kõõrdsilmmadu

Kõht

Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.

Vaata Maolised ja Kõht

Kõhukilbised

Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.

Vaata Maolised ja Kõhukilbised

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Vaata Maolised ja Kõhunääre

Kõrb

Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Vaata Maolised ja Kõrb

Kõri

Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.

Vaata Maolised ja Kõri

Kõrvalkilpnääre

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.

Vaata Maolised ja Kõrvalkilpnääre

Kõvakest

Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.

Vaata Maolised ja Kõvakest

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Vaata Maolised ja Keel

Keele-neelunärv

Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Vaata Maolised ja Keele-neelunärv

Keelealune närv

Keelealunenärv ehk XII peaajunärv ehk kaheteistkümnes kraniaalnärv ehk hüpoglossnärv (ladina keeles nervus hypoglossus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Vaata Maolised ja Keelealune närv

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Vaata Maolised ja Keelikloomad

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Vaata Maolised ja Keha

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Vaata Maolised ja Kehavedelik

Kere

Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.

Vaata Maolised ja Kere

Keskaju

Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.

Vaata Maolised ja Keskaju

Keskkõrv

Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.

Vaata Maolised ja Keskkõrv

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Vaata Maolised ja Kesknärvisüsteem

Kestumine

tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.

Vaata Maolised ja Kestumine

Kiirikmadulased

Kiirikmadulased (Xenopeltidae) on maoliste sugukond.

Vaata Maolised ja Kiirikmadulased

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Vaata Maolised ja Kilpkonnalised

Kilplõugmadu

Kilplõugmadu (Agkistrodon) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Kilplõugmadu

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Vaata Maolised ja Kilpnääre

Kilpnäärmehormoonid

Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.

Vaata Maolised ja Kilpnäärmehormoonid

Kilpsabalased

KilpsabalasedLoomade elu 5:262.

Vaata Maolised ja Kilpsabalased

Kitsaspea-mamba

Kitsaspea-mamba ehk roheline mamba (Dendroaspis angusticeps) on Aafrika kaguosas esinev mürkmadu.

Vaata Maolised ja Kitsaspea-mamba

Klaaskeha

Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.

Vaata Maolised ja Klaaskeha

Klaaskehaneste

Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.

Vaata Maolised ja Klaaskehaneste

Kladistika

elu puud" Kladistika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid.

Vaata Maolised ja Kladistika

Klass (bioloogia)

Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.

Vaata Maolised ja Klass (bioloogia)

Kloaaginääre

Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.

Vaata Maolised ja Kloaaginääre

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Vaata Maolised ja Kloaak

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Vaata Maolised ja Kohastumus

Kolesterool

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.

Vaata Maolised ja Kolesterool

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Vaata Maolised ja Kolju

Kolmiknärv

Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.

Vaata Maolised ja Kolmiknärv

Kolmnurk

Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.

Vaata Maolised ja Kolmnurk

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Vaata Maolised ja Koobalt

Kopsuarter

Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.

Vaata Maolised ja Kopsuarter

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Vaata Maolised ja Kopsud

Kopsutüvi

Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.

Vaata Maolised ja Kopsutüvi

Kopulatsioon

Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.

Vaata Maolised ja Kopulatsioon

Kopulatsioonikork

Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.

Vaata Maolised ja Kopulatsioonikork

Korallmadu

Korallmadu (Micrurus) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Korallmadu

Kortikosteroon

Kortikosteroon, mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni, on 21-süsinikuline steroidhormoon kortikosteroidide klassist, mida toodetakse neerupealiste koores.

Vaata Maolised ja Kortikosteroon

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Vaata Maolised ja Kraniaalnärvid

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Vaata Maolised ja Kreeka

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Vaata Maolised ja Kude

Kuningkobra

Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.

Vaata Maolised ja Kuningkobra

Kuningmadu

Kuningmadu (Lampropeltis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Kuningmadu

Kuningpüüton

Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.

Vaata Maolised ja Kuningpüüton

Kurat

Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.

Vaata Maolised ja Kurat

Kuri

''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.

Vaata Maolised ja Kuri

Kurn

Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.

Vaata Maolised ja Kurn

Kusejuha

Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.

Vaata Maolised ja Kusejuha

Kusepõis

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.

Vaata Maolised ja Kusepõis

Kusesool

Kusesool (ladina urodeum) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosas paikneva kloaagi keskmine osa, kuhu suubuvad kusejuhad, isastel seemnejuhad ning emastel munajuha.

Vaata Maolised ja Kusesool

Kusi

Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.

Vaata Maolised ja Kusi

Kuulmekäik

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.

Vaata Maolised ja Kuulmekäik

Laisabalased

Laisabalased on madude alamsugukond.

Vaata Maolised ja Laisabalased

Lamprophiidae

Lamprophiidae on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Lamprophiidae

Lantaan

Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.

Vaata Maolised ja Lantaan

Lääne-India

Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.

Vaata Maolised ja Lääne-India

Lääne-liivaboa

Lääne-liivaboa (Eryx jaculus) on boalaste sugukonna liivaboa (Eryx) perekonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Lääne-liivaboa

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Vaata Maolised ja Lähistroopika

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Vaata Maolised ja Lämmastik

Lühisababoa

Lühisababoa (Acrantophis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Lühisababoa

Lüli

Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.

Vaata Maolised ja Lüli

Lüliarter

Lüliarteriks ehk vertebraalarteriks (ladina arteria vertebralis) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat paarilist arterit, mis on rangluualuse arteri haru.

Vaata Maolised ja Lüliarter

Lülisambakanal

Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.

Vaata Maolised ja Lülisambakanal

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Vaata Maolised ja Lümf

Lümfiklapikud

Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.

Vaata Maolised ja Lümfiklapikud

Lümfisüdamed

Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.

Vaata Maolised ja Lümfisüdamed

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Vaata Maolised ja Lümfisüsteem

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Vaata Maolised ja Lümfisõlm

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Vaata Maolised ja Lümfisooned

Lümfiurked

Lümfiurgeteks (ladina ains sinus lymphaticus, mitm sinus lymphatici) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisõlmedes, lihastes või ka üldkehakatte all olevaid lümfiteid.

Vaata Maolised ja Lümfiurked

Lümfoidkude

Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.

Vaata Maolised ja Lümfoidkude

Lümfosarkoom

Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.

Vaata Maolised ja Lümfosarkoom

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Vaata Maolised ja Lümfotsüüt

Lõõtspillitaoline liikumine

Lõõtspillitaoline liikumine (inglise keeles concertina movement) on paljude jalutute loomade (näiteks madude) liikumisviis, mille korral loom roomab justkui ronides, nii et tema liikumine sarnaneb lõõtspilli liikumisega selle mängimisel.

Vaata Maolised ja Lõõtspillitaoline liikumine

Lõgismadu

Lõgismadu (van nimetus: latsutaja madu, Crotalus) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Lõgismadu

Lõgismadulased

Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.

Vaata Maolised ja Lõgismadulased

Lõgisti

Lõgisti ehk kõristi on mõnede madude saba tipus, osaliselt üksteise peal paiknevatest nahast (soomustest) kellukestest ehk nahkrõngastest kestamiste käigus tekkiv moodustis.

Vaata Maolised ja Lõgisti

Lõuna-silenastik

Lõuna-silenastik (Coronella girondica) on silenastiku perekonna maoliik.

Vaata Maolised ja Lõuna-silenastik

Lõunasaar

Tekapo järv Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal. Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas.

Vaata Maolised ja Lõunasaar

Leo Daniël Brongersma

Brongersma (1959) Leo Daniël Brongersma (17. mai 1907 Bloemendaal, Põhja-Hollandi provints – 24. juuli 1994 Leiden, Lõuna-Hollandi provints) oli Hollandi zooloog ja herpetoloog ning lektor.

Vaata Maolised ja Leo Daniël Brongersma

Leptodeira bakeri

Leptodeira bakeri on maoliik.

Vaata Maolised ja Leptodeira bakeri

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Vaata Maolised ja Leukotsüüt

Levila

Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.

Vaata Maolised ja Levila

Lihas

Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Vaata Maolised ja Lihas

Liigesepind

Liigesepinnad (ladina facies articularis) on enamikul selgroogsete skeleti luudevahelised mittepidavate ühenduste – liigeste osad.

Vaata Maolised ja Liigesepind

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Vaata Maolised ja Liik (bioloogia)

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Vaata Maolised ja Liikumine

Liivaboa

Liivaboa (Eryx) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Liivaboa

Liivaboalased

Liivaboalased (Erycinae) on mürgita madude alamsugukond.

Vaata Maolised ja Liivaboalased

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Vaata Maolised ja Limaskest

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Vaata Maolised ja Limused

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Vaata Maolised ja Linnud

Lisahaistmissibul

Lisahaistmissibulaks (ladina keeles bulbus olfactorius accessorius) nimetatakse paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel haistmisaju osa.

Vaata Maolised ja Lisahaistmissibul

Lisanärv

Lisanärv ehk XI peaajunärv ehk üheteistkümnes kraniaalnärv (ladina keeles nervus accessorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närv.

Vaata Maolised ja Lisanärv

Loomaaed

California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.

Vaata Maolised ja Loomaaed

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Vaata Maolised ja Loomad

Loomade elu

1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.

Vaata Maolised ja Loomade elu

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Vaata Maolised ja Luuüdi

Maailmajagu

Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.

Vaata Maolised ja Maailmajagu

Macropisthodon

Macropisthodon on maoperekond.

Vaata Maolised ja Macropisthodon

Macroprotodon brevis

Macroprotodon brevis on Colubridae sugukonna maoliik.

Vaata Maolised ja Macroprotodon brevis

Madagaskari saar

Madagaskari satelliidipilt Madagaskari saar on saar India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12.

Vaata Maolised ja Madagaskari saar

Madu (tähtkuju)

Konstellatsioon Mao Pea (''Serpentis Caput'') Maalt vaadatuna Konstellatsioon Mao saba (''Serpentis Cauda'') Maalt vaadatuna Madu (kreeka Ὄφις, ladina Serpens, omastav Serpentis, lüh Ser) on tähtkuju taevaskeral (põhjataevas).

Vaata Maolised ja Madu (tähtkuju)

Madu-odaangerjas

Madu-odaangerjas (varem ka maduangerjas; Myrichthys colubrinus) on kalaliik.

Vaata Maolised ja Madu-odaangerjas

Maduhaugas

Maduhaugas (Spilornis) on haugaslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Vaata Maolised ja Maduhaugas

Madukael

Madukael (Anhinga) on madukaellaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Vaata Maolised ja Madukael

Madukaelkilpkonn

Madukaelkilpkonn on kilpkonnaliste perekond.

Vaata Maolised ja Madukaelkilpkonn

Madukaellased (kilpkonnad)

Madukaellased (Chelidae) on kilpkonnaliste sugukond.

Vaata Maolised ja Madukaellased (kilpkonnad)

Madukaellased (linnud)

Madukaellased (Anhingidae) on lindude sugukond.

Vaata Maolised ja Madukaellased (linnud)

Madukala

Madukala (Ophidion) on kalaperekond.

Vaata Maolised ja Madukala

Madukotkas (perekond)

Madukotkas (Circaetus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Vaata Maolised ja Madukotkas (perekond)

Madulõugkala

Madulõugkala (Idiacanthus) on kalaperekond.

Vaata Maolised ja Madulõugkala

Madunõel

Madunõel (Nerophis ophidion) on merinõellaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Vaata Maolised ja Madunõel

Madupea

Madupea (Channa ehk Ophicephalus) on kalaperekond.

Vaata Maolised ja Madupea

Maduskink

Maduskink on skinklaste perekond.

Vaata Maolised ja Maduskink

Madusuu

Madusuu (Echiostoma barbatum) on kalaliik.

Vaata Maolised ja Madusuu

Madutähed

Madutähed ehk ofiuroidid (Ophiuroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad mere-elulised loomad, kes on suguluses meritähtedega.

Vaata Maolised ja Madutähed

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Vaata Maolised ja Magu

Maisi-roninastik

Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.

Vaata Maolised ja Maisi-roninastik

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Vaata Maolised ja Maks

Mandeltuum

Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka keeles ἀμυγδάλη 'mandel') on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.

Vaata Maolised ja Mandeltuum

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Vaata Maolised ja Mangaan

Mantel (neuroanatoomia)

Mantliks (lad pallium) nimetatakse selgroogsete loomade peaajus paiknevat suuraju poolkerade perifeerset osa.

Vaata Maolised ja Mantel (neuroanatoomia)

Mao soomused

Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.

Vaata Maolised ja Mao soomused

Maokandja

Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.

Vaata Maolised ja Maokandja

Maokasvandus

Maokasvandus ehk maofarm ehk serpentaarium ehk madude maja on madude kasvatamiseks ja neilt bioaktiivsete saaduste töönduslikuks kogumiseks ning töötlemiseks rajatud ettevõte.

Vaata Maolised ja Maokasvandus

Maolest

Maolest (Ophionyssus natricis) on lestaliikämblikulaadsete klassist.

Vaata Maolised ja Maolest

Maoliha

Maoliha (inglise snake meat) on koondnimetus rohkem või vähem töödeldud, inimestele söögikõlbulike madude kui tooraine ning sellest valmistatud lihatoitude kohta.

Vaata Maolised ja Maoliha

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Vaata Maolised ja Maolised

Maolukuti

Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.

Vaata Maolised ja Maolukuti

Maomahl

Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.

Vaata Maolised ja Maomahl

Maomürk

Maomürk on madude tugevalt modifitseeritud sülg, mis sisaldab toksiine saaklooma surmamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, lisaks ka saaklooma seedimise parandamiseks ning kaitseks ohu eest.

Vaata Maolised ja Maomürk

Maria Tilk

Maria Tilk (sünninimi Maria Aarma; 28. jaanuar 1948 Kirovi oblast, Vene NFSV – 7. jaanuar 2015) oli eesti ajaloolane, kasvatuskultuuri ajaloo uurija.

Vaata Maolised ja Maria Tilk

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Vaata Maolised ja Marrasknahk

Martin Luther

Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Vaata Maolised ja Martin Luther

Mägi

Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Vaata Maolised ja Mägi

Mülleri juha

Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.

Vaata Maolised ja Mülleri juha

Mürgiaparaat

Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.

Vaata Maolised ja Mürgiaparaat

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Vaata Maolised ja Mürkmadu

Mürknastiklased

Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.

Vaata Maolised ja Mürknastiklased

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.

Vaata Maolised ja Meditsiin

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Vaata Maolised ja Melaniin

Melanoom

Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.

Vaata Maolised ja Melanoom

Melanotsüüt

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.

Vaata Maolised ja Melanotsüüt

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Vaata Maolised ja Meri

Merimadulased

Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.

Vaata Maolised ja Merimadulased

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Vaata Maolised ja Metabolism

Metastaseerumine

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.

Vaata Maolised ja Metastaseerumine

Mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).

Vaata Maolised ja Mikroelemendid

Mitmikisadus

Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.

Vaata Maolised ja Mitmikisadus

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Vaata Maolised ja Molekul

Monotsüüt

Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Vaata Maolised ja Monotsüüt

Montivipera raddei

Montivipera raddei on maoliik.

Vaata Maolised ja Montivipera raddei

Motoorne ajukoor

Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.

Vaata Maolised ja Motoorne ajukoor

Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Vaata Maolised ja Motoorsed neuronid

Mudamadu (perekond)

Mudamadu (Farancia) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Mudamadu (perekond)

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.

Vaata Maolised ja Muna

Munahammas

Munahammas (ladina keeles ruptor ovi) on osade ovipaarsete selgroogsete ülanokal või ülalõual, harvemini alalõual paiknev terav hammas ehk hambataoline sarvestunud köbruke.

Vaata Maolised ja Munahammas

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Vaata Maolised ja Munajuha

Munajuhalehter

Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.

Vaata Maolised ja Munajuhalehter

Munandiarter

Munandiarter ehk testikulaararter (ladina aorta testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisarter, mis varustab munandeid arteriaalse verega.

Vaata Maolised ja Munandiarter

Munandid

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Vaata Maolised ja Munandid

Munandimanus

Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.

Vaata Maolised ja Munandimanus

Munandimanusejuha

Munandimanusejuha (ladina ductus epididymis) on paljude isasloomade kuse-suguelundkonda kuuluv paariline juha.

Vaata Maolised ja Munandimanusejuha

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Vaata Maolised ja Munasari

Munasarjaarter

Munasarjaarter (ladina aorta ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe suguelundite paarisarter, mis varustab munasarja arteriaalse verega.

Vaata Maolised ja Munasarjaarter

Munemine

Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).

Vaata Maolised ja Munemine

Must mamba

Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu.

Vaata Maolised ja Must mamba

Must-valge kobra

Must-valge kobra (Naja melanoleuca) on kobra perekonna maoliik.

Vaata Maolised ja Must-valge kobra

Mustmadu

Mustmadu (Pseudechis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Mustmadu

Naaga

Naaga Naaga (नाग) on hinduistlike ja budistlike uskumuste kohaselt väga suur mao (ussi) kujuline pooljumal, kes valvab eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid.

Vaata Maolised ja Naaga

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Vaata Maolised ja Nahk

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Vaata Maolised ja Naine

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.

Vaata Maolised ja Nastik

Nastik (perekond)

Nastik (Natrix) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Nastik (perekond)

Nastiklased

Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.

Vaata Maolised ja Nastiklased

Natricidae

Natricidae on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Natricidae

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Vaata Maolised ja Näärmed

Näärmehüpofüüs

Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.

Vaata Maolised ja Näärmehüpofüüs

Nägemine

Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.

Vaata Maolised ja Nägemine

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).

Vaata Maolised ja Nägemisnärv

Nägemisristmik

Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik on (ladina keeles chiasma opticum) on ajus türgi sadula ees paiknev nägemisnärvide ja -traktide ühinemiskoht, kust saab alguse nägemiskulgla.

Vaata Maolised ja Nägemisristmik

Näokolju

Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.

Vaata Maolised ja Näokolju

Näonärv

Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.

Vaata Maolised ja Näonärv

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Vaata Maolised ja Närv

Näsakoonus

Näsakoonus (conus papillaris) on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse.

Vaata Maolised ja Näsakoonus

Neel

Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.

Vaata Maolised ja Neel

Neeru-sugusegmendid

Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.

Vaata Maolised ja Neeru-sugusegmendid

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Vaata Maolised ja Neerud

Neerupealis

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Vaata Maolised ja Neerupealis

Nefron

Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.

Vaata Maolised ja Nefron

Nerodia

Nerodia on maoperekond.

Vaata Maolised ja Nerodia

Neurohüpofüüs

Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.

Vaata Maolised ja Neurohüpofüüs

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Vaata Maolised ja Neuron

Neuropeptiidid

Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.

Vaata Maolised ja Neuropeptiidid

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Vaata Maolised ja Neutrofiil

Newfoundland ja Labrador

Newfoundlandi ja Labradori provints on 1.

Vaata Maolised ja Newfoundland ja Labrador

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Vaata Maolised ja Nikkel

Nina-pisarajuha

Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.

Vaata Maolised ja Nina-pisarajuha

Ninaõõs

Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.

Vaata Maolised ja Ninaõõs

Niudesool

Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.

Vaata Maolised ja Niudesool

Nokisrästik

Nokisrästik (Vipera ammodytes) on rästiklaste sugukonda rästiku perekonda kuuluv mürkmadu, kes elab peamiselt Balkanil, kuid tema levila ulatub Kirde-Itaaliast Küklaadideni.

Vaata Maolised ja Nokisrästik

Nordlandi maakond

Nordlandi maakond on 1.

Vaata Maolised ja Nordlandi maakond

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).

Vaata Maolised ja Norra

Nunavut

Nunavuti ala (inuktituti ᓄᓇᕗᑦ) on 1.

Vaata Maolised ja Nunavut

Odapeamadu

Odapeamadu ehk kufia (Trimeresurus) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Odapeamadu

Ofidiofoobia

''Typhlops vermicularis'' Ofidiofoobia ehk maofoobia on foobia madude ees ehk haiglaslik maokartus.

Vaata Maolised ja Ofidiofoobia

Okasnahksed

Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.

Vaata Maolised ja Okasnahksed

Oliivjas vilbasnastik

Oliivjas vilbasnastik (Platyceps najadum) on maoliik.

Vaata Maolised ja Oliivjas vilbasnastik

Opheodrys

Opheodrys on maoperekond.

Vaata Maolised ja Opheodrys

Ophidia

Ophidia soomuseliste roomajate taksonoomiline rühm, mille hulka liigitatakse tänapäevased maolised ja maolaadsed sisalikulised (ophidian lizards).

Vaata Maolised ja Ophidia

Otsaju

Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.

Vaata Maolised ja Otsaju

Ovipaaria

OvipaariaENE, 1976, 5:542.

Vaata Maolised ja Ovipaaria

Ovovivipaaria

OvovivipaariaENE, 1976, 5:542.

Vaata Maolised ja Ovovivipaaria

Oxford University Press

Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Maolised ja Oxford University Press

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Vaata Maolised ja Paljunemine

Pantherophis

Pantherophis on maoperekond.

Vaata Maolised ja Pantherophis

Partenogenees

Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.

Vaata Maolised ja Partenogenees

Patagoonia

Patagoonia on geograafiline piirkond Lõuna-Ameerikas, mis hõlmab ligikaudu 1 035 995 ruutkilomeetrit Argentina ja Tšiili aladel Colorado jõest ning Biobio jõest lõunas.

Vaata Maolised ja Patagoonia

Päikesekiirgus

pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Vaata Maolised ja Päikesekiirgus

Pärisboalased

Pärisboalased (Boinae) on madude alamsugukond.

Vaata Maolised ja Pärisboalased

Pärisrästiklased

Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.

Vaata Maolised ja Pärisrästiklased

Pärsia eirenis

Pärsia eirenis (varasem nimetus ka pärsia eireenis, Eirenis persicus) on maoliik.

Vaata Maolised ja Pärsia eirenis

Püüton

Püüton (Python) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Püüton

Püütonlased

Püütonlased (Pythonidae) on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Püütonlased

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Vaata Maolised ja Põhja-Ameerika

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Vaata Maolised ja Põhja-Euroopa

Põhjasaar

thumb Põhjasaar (Aotearoa, Te Ika-a-Māui) on saar Vaikses ookeanis, üks Uus-Meremaa saartest.

Vaata Maolised ja Põhjasaar

Põrn

Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Vaata Maolised ja Põrn

Pea

Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Vaata Maolised ja Pea

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Vaata Maolised ja Peaaju

Peabronh

Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.

Vaata Maolised ja Peabronh

Peamine koesobivuskompleks

Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Vaata Maolised ja Peamine koesobivuskompleks

Peensool

Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.

Vaata Maolised ja Peensool

Pelikanilised

Pelikanilised(Pelecaniformes) on kosmopoliitne lindude selts.

Vaata Maolised ja Pelikanilised

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Vaata Maolised ja Perekond (bioloogia)

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Maolised ja Piibel

Piklikaju

Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.

Vaata Maolised ja Piklikaju

Pimemadu

Pimemadu (Typhlops) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Pimemadu

Pimemadulased

Pimemadulased (Typhlopidae) on madude alamseltsi sugukond.

Vaata Maolised ja Pimemadulased

Pisarakanalike

Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.

Vaata Maolised ja Pisarakanalike

Pituophis

Pituophis on maoperekond.

Vaata Maolised ja Pituophis

Piugmadu

Piugmadu (Dryophis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Piugmadu

Plasmoodium

Plasmoodium (Plasmodium) on rakusiseste parasiitsete protistide perekond.

Vaata Maolised ja Plasmoodium

Platsenta

Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.

Vaata Maolised ja Platsenta

Platynota

Platynota on soomuseliste seltsi infraselts, mõnede allikate järgi ka Anguimorpha infraseltsi klaad.

Vaata Maolised ja Platynota

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Vaata Maolised ja Plii

Plokinärv

Plokinärv ehk IV peaajunärv ehk neljas kraniaalnärv (ladina keeles nervus trochlearis) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Vaata Maolised ja Plokinärv

Poegimine

Poegimine on imetajast emaslooma poolt järglase ilmaletoomine.

Vaata Maolised ja Poegimine

Polaaralad

Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.

Vaata Maolised ja Polaaralad

Polüandria (zooloogia)

Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).

Vaata Maolised ja Polüandria (zooloogia)

Polügüünia (zooloogia)

Polügüüniaks (inglise keeles polygyny) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade (näiteks linnud, maod) sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).

Vaata Maolised ja Polügüünia (zooloogia)

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Vaata Maolised ja Portugal

Primitiivne südametoru

pisi Primitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.

Vaata Maolised ja Primitiivne südametoru

Proatheris superciliaris

Proatheris superciliaris on rästiklaste sugukonna maoliik.

Vaata Maolised ja Proatheris superciliaris

Psammophylax

Psammophylax on maoperekond.

Vaata Maolised ja Psammophylax

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.

Vaata Maolised ja Puhkeseisund

Puistu

Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.

Vaata Maolised ja Puistu

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Vaata Maolised ja Putukad

Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

Vaata Maolised ja Puu

Ra

Ra Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal.

Vaata Maolised ja Ra

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Maolised ja Rakk

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Vaata Maolised ja Rakutuum

Ramphotyphlops

Ramphotyphlops on maoperekond.

Vaata Maolised ja Ramphotyphlops

Rasvkehad

Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.

Vaata Maolised ja Rasvkehad

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Maolised ja Raud

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Vaata Maolised ja Räni

Rästik (perekond)

Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Vaata Maolised ja Rästik (perekond)

Rästiklased

Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.

Vaata Maolised ja Rästiklased

Rästiknastik

Hispaanias Rästiknastik (Natrix maura) on nastiku perekonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Rästiknastik

Röövloom

Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.

Vaata Maolised ja Röövloom

Regina (perekond)

Regina on maoliste alamseltsi kuuluv maoperekond.

Vaata Maolised ja Regina (perekond)

Rhabdophis

Rhabdophis on maoperekond.

Vaata Maolised ja Rhabdophis

Rhadinaea

Rhadinaea on maoperekond.

Vaata Maolised ja Rhadinaea

Rhynchocalamus melanocephalus

Rhynchocalamus melanocephalus on maoliik.

Vaata Maolised ja Rhynchocalamus melanocephalus

Rinnak

Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.

Vaata Maolised ja Rinnak

Rinnalülid

Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.

Vaata Maolised ja Rinnalülid

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.

Vaata Maolised ja Ripskeha

Ristlõige

Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.

Vaata Maolised ja Ristlõige

Ristluu

Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.

Vaata Maolised ja Ristluu

Roided

Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.

Vaata Maolised ja Roided

Romaan (ajakiri)

Romaan oli aastast 1922 Tallinnas ilmunud ajakiri, mida andis välja kirjastus Areng ja mille peasisu moodustas tõlkekirjandus.

Vaata Maolised ja Romaan (ajakiri)

Roninastik

Roninastik (Elaphe) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Roninastik

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Vaata Maolised ja Roomajad

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Maolised ja Rootsi

Rudiment

Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.

Vaata Maolised ja Rudiment

Rullmadu

Rullmadu (Anilius scytale) on rullmadulaste sugukonna maoliik.

Vaata Maolised ja Rullmadu

Rullmadulased

RullmadulasedLoomade elu 5.

Vaata Maolised ja Rullmadulased

Saakloom

Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.

Vaata Maolised ja Saakloom

Saba

Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.

Vaata Maolised ja Saba

Sabalülid

Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.

Vaata Maolised ja Sabalülid

Sahkluu

Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Vaata Maolised ja Sahkluu

Sapipõiejuha

Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.

Vaata Maolised ja Sapipõiejuha

Sapipõis

Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Vaata Maolised ja Sapipõis

Sapp

Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.

Vaata Maolised ja Sapp

Sarvaine

fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.

Vaata Maolised ja Sarvaine

Sarvkest

Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.

Vaata Maolised ja Sarvkest

Söögitoru

Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.

Vaata Maolised ja Söögitoru

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Vaata Maolised ja Süda

Südame-veresoonkond

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Vaata Maolised ja Südame-veresoonkond

Südamehaigused

Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.

Vaata Maolised ja Südamehaigused

Südamekoda

Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.

Vaata Maolised ja Südamekoda

Südamevatsake

Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.

Vaata Maolised ja Südamevatsake

Sülg

Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).

Vaata Maolised ja Sülg

Sülitavad kobrad

Mürki sülitavateks kobradeks ehk sülitajateks kobradeks ehk sülitajamadudeks (inglise keeles spitting cobras) nimetatakse mitmeid roomajate seltsi maoliste alamseltsi kuuluvaid madusid, kes on võimelised enesekaitseks röövloomade ja inimese silmade suunas mürgina toimivat sülge pritsima.

Vaata Maolised ja Sülitavad kobrad

Süljenäärmed

Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.

Vaata Maolised ja Süljenäärmed

Sümbol

Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.

Vaata Maolised ja Sümbol

Sõõrmed

Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.

Vaata Maolised ja Sõõrmed

Schlemmi kanal

Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.

Vaata Maolised ja Schlemmi kanal

Scolecophidia

Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.

Vaata Maolised ja Scolecophidia

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Vaata Maolised ja Seedeelundkond

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Vaata Maolised ja Seedekulgla

Seemnejuha

Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.

Vaata Maolised ja Seemnejuha

Seemnesari

Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.

Vaata Maolised ja Seemnesari

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Vaata Maolised ja Seleen

Selgroog

Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.

Vaata Maolised ja Selgroog

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Vaata Maolised ja Selgroogsed

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Vaata Maolised ja Seljaaju

Seljaajunärvid

Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.

Vaata Maolised ja Seljaajunärvid

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Vaata Maolised ja Selts (bioloogia)

Seminatrix

Seminatrix on maoperekond.

Vaata Maolised ja Seminatrix

Seoane rästik

Seoane rästik (Vipera seoanei) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik.

Vaata Maolised ja Seoane rästik

Side

Side on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Maolised ja Side

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Vaata Maolised ja Sidekude

Sigimine

Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).

Vaata Maolised ja Sigimine

Sigimissüsteemid

Sigimissüsteemid ehk paljunemissüsteemid (inglise mating system) on koondnimetus taimede ja loomade eluvormide sugulise käitumise ja paljunemise vormide kohta.

Vaata Maolised ja Sigimissüsteemid

Silelihased

Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.

Vaata Maolised ja Silelihased

Silenastik (perekond)

Silenastik on maoliste alamseltsi kuuluv maoperekond.

Vaata Maolised ja Silenastik (perekond)

Silinder

Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.

Vaata Maolised ja Silinder

Silindermadu

Silindermadu (Cylindrophis) on silindermadulaste sugukonda kuuluv maoliste perekond.

Vaata Maolised ja Silindermadu

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Vaata Maolised ja Silm

Silmaava

Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.

Vaata Maolised ja Silmaava

Silmakilbis

Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.

Vaata Maolised ja Silmakilbis

Silmalaug

Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.

Vaata Maolised ja Silmalaug

Silmalääts

Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.

Vaata Maolised ja Silmalääts

Silmaliigutajanärv

Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv (ladina keeles nervus oculomotorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Vaata Maolised ja Silmaliigutajanärv

Silmamuna

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.

Vaata Maolised ja Silmamuna

Sinonatrix

Sinonatrix on maoperekond.

Vaata Maolised ja Sinonatrix

Sint Eustatius

Sint-Eustatius on saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.

Vaata Maolised ja Sint Eustatius

Sint Maarten

Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa, piirnedes põhjas Saint-Martiniga.

Vaata Maolised ja Sint Maarten

Sisalikulised

Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.

Vaata Maolised ja Sisalikulised

Sisalikumadu

Sisalikumadu (Malpolon) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Sisalikumadu

Siseelund

Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.

Vaata Maolised ja Siseelund

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Vaata Maolised ja Sisekõrv

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.

Vaata Maolised ja Sisenõrenäärmed

Siuglemine

Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses (nii maapinnal kui ka veekogudes), mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades (lihaste kokkutõmme) ja neid läbides (lihaste lõtvumine).

Vaata Maolised ja Siuglemine

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Vaata Maolised ja Skelett

Somaatiline närvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.

Vaata Maolised ja Somaatiline närvisüsteem

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Vaata Maolised ja Sool (anatoomia)

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Vaata Maolised ja Soolad

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Maolised ja Soome

Soomused

Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.

Vaata Maolised ja Soomused

Soomuselised

Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.

Vaata Maolised ja Soomuselised

Soomussisalikud

Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.

Vaata Maolised ja Soomussisalikud

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Vaata Maolised ja Sperm

Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.

Vaata Maolised ja Sperma

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Vaata Maolised ja Stepp

Storeria

Storeria on maoperekond.

Vaata Maolised ja Storeria

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Vaata Maolised ja Strontsium

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Vaata Maolised ja Sugukond (bioloogia)

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Vaata Maolised ja Suguline sigimine

Sugunääre

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.

Vaata Maolised ja Sugunääre

Suguti

Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.

Vaata Maolised ja Suguti

Suriname

Suriname (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.

Vaata Maolised ja Suriname

Suuõõs

Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.

Vaata Maolised ja Suuõõs

Suulaeluu

Suulaeluu (ladina os palatinum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokoljuluu.

Vaata Maolised ja Suulaeluu

Suur vereringe

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Vaata Maolised ja Suur vereringe

Suuraju poolkerad

Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.

Vaata Maolised ja Suuraju poolkerad

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Vaata Maolised ja Suurajukoor

Suurosa

Suurosa ehk magnum (ladina keeles magnum) on mõnede selgroogse emasloomade sisesuguelund, munajuha osa.

Vaata Maolised ja Suurosa

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Vaata Maolised ja T-lümfotsüüdid

Taandurilised

Taandurilised (Amphisbaenia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Vaata Maolised ja Taandurilised

Tagaaju

Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.

Vaata Maolised ja Tagaaju

Tagajäse

Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.

Vaata Maolised ja Tagajäse

Tagakaukaasia roninastik

Tagakaukaasia roninastik (Zamenis hohenackeri) on maoliik.

Vaata Maolised ja Tagakaukaasia roninastik

Talveuni

Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.

Vaata Maolised ja Talveuni

Tantilla

Tantilla on maoperekond.

Vaata Maolised ja Tantilla

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Maolised ja Tartu

Tšiili

Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Vaata Maolised ja Tšiili

Tähtkuju

Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.

Vaata Maolised ja Tähtkuju

Tömpkoon-botrops

Tömpkoon-botrops (Bothrops ammodytoides) on maoliik.

Vaata Maolised ja Tömpkoon-botrops

Tömpnina-rästik

Tömpnina-rästik (Vipera latastei; Vipera latasti) on rästiku perekonna maoliik.

Vaata Maolised ja Tömpnina-rästik

Tüügasmadu

Väike tüügasmadu pisi pisi Tüügasmadu (Acrochordus) on maoliste perekond, mis moodustab omaette tüügasmadulaste sugukonna.

Vaata Maolised ja Tüügasmadu

Tüügasmadulased

Tüügasmadulased (Acrochordidae) on maoliste alamseltsi Alethinophidia infraseltsi kuuluv valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.

Vaata Maolised ja Tüügasmadulased

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Vaata Maolised ja Tüümus

Tüümuse epiteelirakud

Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.

Vaata Maolised ja Tüümuse epiteelirakud

Tüümuse koor

Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.

Vaata Maolised ja Tüümuse koor

Tüümuse säsi

Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.

Vaata Maolised ja Tüümuse säsi

Tüümuse taandareng

Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.

Vaata Maolised ja Tüümuse taandareng

Tühisool

Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.

Vaata Maolised ja Tühisool

Tümoom

Tümoom (thymoma) on tüümuse epiteelirakkudest pärinev kasvaja inimesel ja teistel loomadel.

Vaata Maolised ja Tümoom

Termolokatsioonielund

Ninasõõrmed on tähistatud musta noolega ja termolokaatorid punase noolega. Termolokatsioonielundiks ehk termolokaatoriks ehk infrapunakiirguselundiks ehk kaugtermoretseptoriks nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paiknevat infrapunakiirgust tajuvat ja sellele reageerivat meeleelundit.

Vaata Maolised ja Termolokatsioonielund

Testosteroon

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Vaata Maolised ja Testosteroon

Tetrapoodid

Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.

Vaata Maolised ja Tetrapoodid

The Lancet

The Lancet (ka Lancet) on aastast 1823 Suurbritannias kord nädalas ilmuv ingliskeelne teaduslik meditsiiniajakiri.

Vaata Maolised ja The Lancet

Thermophis baileyi

Thermophis baileyi on maoliik.

Vaata Maolised ja Thermophis baileyi

Thomas More

Thomas More'i portree (Hans Holbein noorem, 1527) Sir Thomas More (ladinapäraselt ka Thomas Morus; tõenäoliselt 7. veebruar 1478 London – 6. juuli 1535 London, Tower) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kes on peamiselt tuntud oma teose "Utoopia" järgi.

Vaata Maolised ja Thomas More

Tiibet

Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.

Vaata Maolised ja Tiibet

Tiibluu

Tiibluu (ladina os pterygoideum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline ajukolju luu, mis asub põhikiilluu tiibjätke pinnal.

Vaata Maolised ja Tiibluu

Tiigermadu (perekond)

Tiigermadu (Notechis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Tiigermadu (perekond)

Tiinus

Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.

Vaata Maolised ja Tiinus

Titanoboa

Titanoboa oli Paleogeeni ajastul Lõuna-Ameerika mandril elanud madude perekond.

Vaata Maolised ja Titanoboa

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Vaata Maolised ja Toksiin

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Vaata Maolised ja Tonn

Trahheaalkops

Trahheaalkops (inglise keeles tracheal lung) on lülijalgsetel ja paljudel maolistel hingamiselundkonna elund.

Vaata Maolised ja Trahheaalkops

Trepi-roninastik

Trepi-roninastik (Rhinechis scalaris) on Colubridae sugukonna maoliik.

Vaata Maolised ja Trepi-roninastik

Tripimadu

Tripimadu (Thamnophis) on maoperekond.

Vaata Maolised ja Tripimadu

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Vaata Maolised ja Troopika

Tropidophiidae

Tropidophiidae (selts Squamata, infraselts Alethinophidia) on madude sugukond.

Vaata Maolised ja Tropidophiidae

Trummikile

Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.

Vaata Maolised ja Trummikile

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata Maolised ja Tsink

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Vaata Maolised ja Tuberkuloos

Uitnärv

Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.

Vaata Maolised ja Uitnärv

Ujumine

Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.

Vaata Maolised ja Ujumine

Ussid

Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.

Vaata Maolised ja Ussid

Uus-Kaledoonia

Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.

Vaata Maolised ja Uus-Kaledoonia

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Vaata Maolised ja Uus-Meremaa

Vaagen

Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.

Vaata Maolised ja Vaagen

Vaagnakannus

Vaagnakannus (inglise keeles pelvic spur) on paariline tagajäsemete jäänus mõnedel selgroogsetel loomadel.

Vaata Maolised ja Vaagnakannus

Vagelpimemadu

Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.

Vaata Maolised ja Vagelpimemadu

Vagur eirenis

Vagur eirenis (varasem nimetus ka vagur eireenis, Eirenis modestus) on maoliik.

Vaata Maolised ja Vagur eirenis

Vaheaju

Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.

Vaata Maolised ja Vaheaju

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Vaata Maolised ja Vaikne ookean

Valgeaine

Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Vaata Maolised ja Valgeaine

Vana-Egiptus

Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Vaata Maolised ja Vana-Egiptus

Vanakreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.

Vaata Maolised ja Vanakreeka mütoloogia

Vasak ühisunearter

Vasak ühisunearter (ladina arteria carotis communis sinistra) on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela.

Vaata Maolised ja Vasak ühisunearter

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Vaata Maolised ja Vask

Vatsakesesisene kanal

Vatsakesesisene kanal on roomajate (va krokodillilised) südame vatsakese sees paiknev avaus.

Vaata Maolised ja Vatsakesesisene kanal

Vähesoomuseline roninastik

Vähesoomuseline roninastik (Elaphe quadrivirgata) on maoliik.

Vaata Maolised ja Vähesoomuseline roninastik

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.

Vaata Maolised ja Vähilaadsed

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Vaata Maolised ja Väike vereringe

Väikeaju

Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Vaata Maolised ja Väikeaju

Väliskõrv

Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.

Vaata Maolised ja Väliskõrv

Võrkkest

Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Vaata Maolised ja Võrkkest

Võrkpüüton

Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik püütonlaste sugukonnast.

Vaata Maolised ja Võrkpüüton

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Vaata Maolised ja Veekogu

Veemadulased

Veemadulased (Homalopsidae) on valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.

Vaata Maolised ja Veemadulased

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

Vaata Maolised ja Veen

Veenastik

Veenastik (Natrix tessellata) on maoliik. Veenastikud ujuvad väga hästi ning eelistavad elupaikadena veekogude läheduses ja nende kallastel paiknevaid varjulisemaid urgusid. Toituvad peamiselt kaladest.

Vaata Maolised ja Veenastik

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Maolised ja Venemaa

Venoosõõs

Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.

Vaata Maolised ja Venoosõõs

Venoosurge

Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.

Vaata Maolised ja Venoosurge

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Vaata Maolised ja Vererõhk

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Vaata Maolised ja Veresoon

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Vaata Maolised ja Veri

Vesivedelik

Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.

Vaata Maolised ja Vesivedelik

Vikerkest

Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.

Vaata Maolised ja Vikerkest

Vilbasnastik

Vilbasnastik (Coluber) on nastiklaste sugukonda kuuluv perekond madusid.

Vaata Maolised ja Vilbasnastik

Vipera darevskii

Vipera darevskii on maoliik.

Vaata Maolised ja Vipera darevskii

Vipera eriwanensis

Vipera eriwanensis on maoliik.

Vaata Maolised ja Vipera eriwanensis

Virginia (perekond)

Virginia on maoperekond.

Vaata Maolised ja Virginia (perekond)

Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Vaata Maolised ja Vivipaaria

Vooglemine

Vooglemine ehk röövikutüüpi liikumine ehk otsejooneline liikumine (inglise rectilinear locomotion) on paljude jalutute loomade (näiteks madude) loomulik liikumisviis, mille korral loom roomab peaaegu ilma loogeteta.

Vaata Maolised ja Vooglemine

Yukon

Yukon on Kanada 1.

Vaata Maolised ja Yukon

1758

1758.

Vaata Maolised ja 1758

1800

1800.

Vaata Maolised ja 1800

1834

1834.

Vaata Maolised ja 1834

1843

1843.

Vaata Maolised ja 1843

1874

1874.

Vaata Maolised ja 1874

1913

1913.

Vaata Maolised ja 1913

1935

1935.

Vaata Maolised ja 1935

1948

1948.

Vaata Maolised ja 1948

1993

1993.

Vaata Maolised ja 1993

2012

2012.

Vaata Maolised ja 2012

2013

2013.

Vaata Maolised ja 2013

Tuntud ka kui Madu, Maod, Ofiidid, Serpentes.

, Belgia, Bioloog, Boa, Boalased, Bolierialased, Bonaire, Botrops, Bronh, Bušmeister, C-vitamiin, Caenophidia, Cambridge University Press, Carl von Linné, Cemophora, Chilorhinophis gerardi, Colubridae, Curaçao, Dendriit, Denisoonia, Diapsiidid, Dolichophis schmidti, Drymarchon, Duvernoy nääre, Eefa, Eemaldajanärv, Eesjäse, Eesti, Eesti Maaülikool, Eeva, Egiptuse kobra, Elaphe sauromates, Elapognathus, Elund, Eluviis, Emakas, Embrüo, Endeem, Endokriinsüsteem, Endoteel, Enn Ernits, Enteerne närvisüsteem, Eosinofiilid, Erasmus Rotterdamist, Erütrotsüüt, Erivärviline vilbasnastik, Esiku-teonärv, Esindaja, Esmasneerutoruke, Esta-Laine Nahkur, Evolutsioon, Füsioloogia, Florida, Foobia, Gabooni aafrikarästik, Ganglion, Gürsa, Geb, Geen, George Albert Boulenger, Germaanium, Glükokortikosteroidid, Gordon Burghardt, Gorgod, Gramm, Haistmisnärv, Haistmissibul, Hallaine, Halo Kirjastus, Hambad, Harderi nääre, Harilik eefa, Harilik rästik, Harilik silenastik, Harilik sisalikumadu, Hääl, Häälekõri, Hüpofüüsi kesksagar, Hüpotalamus, Heinrich Heine, Hemikliitor, Hemipeenis, Hemorrhois nummifer, Henle ling, Hieroglüüfpüüton, Hiidanakonda, Hiina, Hingamine, Hingetoru, Hobune, Holland, Hormoonid, Humoraalne immuunsus, Iirimaa, Iirimaa saar, Imetajad, Immunoglobuliin Y, Immuunsüsteem, India kobra, India ookean, Infraselts, Inglise keel, Inimene, Instinkt, Islandi saar, Jaava tüügasmadu, Jacobsoni elund, Jaht, Jämepeamadulased, Jämesool, Joomine, Juha, Jumal, Jumalus, Kaadmium, Kaal, Kael, Kaelalülid, Kaeluseirenis, Kaelusmadu (perekond), Kaheharuline keel, Kahepaiksed, Kaksteistsõrmiksool, Kalad, Kalasoomused, Kanada, Kapillaar (anatoomia), Kapuutsnastik, Karnivoor, Karvastik, Kassmadu, Kastratsioon, Kasvaja, Kääbuslõgismadu, Käbikeha, Kägistamine (zooloogia), Käitumine, Kärssmadu, Külgvaksamine, Kõõrdsilmmadu, Kõht, Kõhukilbised, Kõhunääre, Kõrb, Kõri, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keel, Keele-neelunärv, Keelealune närv, Keelikloomad, Keha, Kehavedelik, Kere, Keskaju, Keskkõrv, Kesknärvisüsteem, Kestumine, Kiirikmadulased, Kilpkonnalised, Kilplõugmadu, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Kilpsabalased, Kitsaspea-mamba, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kladistika, Klass (bioloogia), Kloaaginääre, Kloaak, Kohastumus, Kolesterool, Kolju, Kolmiknärv, Kolmnurk, Koobalt, Kopsuarter, Kopsud, Kopsutüvi, Kopulatsioon, Kopulatsioonikork, Korallmadu, Kortikosteroon, Kraniaalnärvid, Kreeka, Kude, Kuningkobra, Kuningmadu, Kuningpüüton, Kurat, Kuri, Kurn, Kusejuha, Kusepõis, Kusesool, Kusi, Kuulmekäik, Laisabalased, Lamprophiidae, Lantaan, Lääne-India, Lääne-liivaboa, Lähistroopika, Lämmastik, Lühisababoa, Lüli, Lüliarter, Lülisambakanal, Lümf, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfiurked, Lümfoidkude, Lümfosarkoom, Lümfotsüüt, Lõõtspillitaoline liikumine, Lõgismadu, Lõgismadulased, Lõgisti, Lõuna-silenastik, Lõunasaar, Leo Daniël Brongersma, Leptodeira bakeri, Leukotsüüt, Levila, Lihas, Liigesepind, Liik (bioloogia), Liikumine, Liivaboa, Liivaboalased, Limaskest, Limused, Linnud, Lisahaistmissibul, Lisanärv, Loomaaed, Loomad, Loomade elu, Luuüdi, Maailmajagu, Macropisthodon, Macroprotodon brevis, Madagaskari saar, Madu (tähtkuju), Madu-odaangerjas, Maduhaugas, Madukael, Madukaelkilpkonn, Madukaellased (kilpkonnad), Madukaellased (linnud), Madukala, Madukotkas (perekond), Madulõugkala, Madunõel, Madupea, Maduskink, Madusuu, Madutähed, Magu, Maisi-roninastik, Maks, Mandeltuum, Mangaan, Mantel (neuroanatoomia), Mao soomused, Maokandja, Maokasvandus, Maolest, Maoliha, Maolised, Maolukuti, Maomahl, Maomürk, Maria Tilk, Marrasknahk, Martin Luther, Mägi, Mülleri juha, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Mürknastiklased, Meditsiin, Melaniin, Melanoom, Melanotsüüt, Meri, Merimadulased, Metabolism, Metastaseerumine, Mikroelemendid, Mitmikisadus, Molekul, Monotsüüt, Montivipera raddei, Motoorne ajukoor, Motoorsed neuronid, Mudamadu (perekond), Muna, Munahammas, Munajuha, Munajuhalehter, Munandiarter, Munandid, Munandimanus, Munandimanusejuha, Munasari, Munasarjaarter, Munemine, Must mamba, Must-valge kobra, Mustmadu, Naaga, Nahk, Naine, Nastik, Nastik (perekond), Nastiklased, Natricidae, Näärmed, Näärmehüpofüüs, Nägemine, Nägemisnärv, Nägemisristmik, Näokolju, Näonärv, Närv, Näsakoonus, Neel, Neeru-sugusegmendid, Neerud, Neerupealis, Nefron, Nerodia, Neurohüpofüüs, Neuron, Neuropeptiidid, Neutrofiil, Newfoundland ja Labrador, Nikkel, Nina-pisarajuha, Ninaõõs, Niudesool, Nokisrästik, Nordlandi maakond, Norra, Nunavut, Odapeamadu, Ofidiofoobia, Okasnahksed, Oliivjas vilbasnastik, Opheodrys, Ophidia, Otsaju, Ovipaaria, Ovovivipaaria, Oxford University Press, Paljunemine, Pantherophis, Partenogenees, Patagoonia, Päikesekiirgus, Pärisboalased, Pärisrästiklased, Pärsia eirenis, Püüton, Püütonlased, Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa, Põhjasaar, Põrn, Pea, Peaaju, Peabronh, Peamine koesobivuskompleks, Peensool, Pelikanilised, Perekond (bioloogia), Piibel, Piklikaju, Pimemadu, Pimemadulased, Pisarakanalike, Pituophis, Piugmadu, Plasmoodium, Platsenta, Platynota, Plii, Plokinärv, Poegimine, Polaaralad, Polüandria (zooloogia), Polügüünia (zooloogia), Portugal, Primitiivne südametoru, Proatheris superciliaris, Psammophylax, Puhkeseisund, Puistu, Putukad, Puu, Ra, Rakk, Rakutuum, Ramphotyphlops, Rasvkehad, Raud, Räni, Rästik (perekond), Rästiklased, Rästiknastik, Röövloom, Regina (perekond), Rhabdophis, Rhadinaea, Rhynchocalamus melanocephalus, Rinnak, Rinnalülid, Ripskeha, Ristlõige, Ristluu, Roided, Romaan (ajakiri), Roninastik, Roomajad, Rootsi, Rudiment, Rullmadu, Rullmadulased, Saakloom, Saba, Sabalülid, Sahkluu, Sapipõiejuha, Sapipõis, Sapp, Sarvaine, Sarvkest, Söögitoru, Süda, Südame-veresoonkond, Südamehaigused, Südamekoda, Südamevatsake, Sülg, Sülitavad kobrad, Süljenäärmed, Sümbol, Sõõrmed, Schlemmi kanal, Scolecophidia, Seedeelundkond, Seedekulgla, Seemnejuha, Seemnesari, Seleen, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Seljaajunärvid, Selts (bioloogia), Seminatrix, Seoane rästik, Side, Sidekude, Sigimine, Sigimissüsteemid, Silelihased, Silenastik (perekond), Silinder, Silindermadu, Silm, Silmaava, Silmakilbis, Silmalaug, Silmalääts, Silmaliigutajanärv, Silmamuna, Sinonatrix, Sint Eustatius, Sint Maarten, Sisalikulised, Sisalikumadu, Siseelund, Sisekõrv, Sisenõrenäärmed, Siuglemine, Skelett, Somaatiline närvisüsteem, Sool (anatoomia), Soolad, Soome, Soomused, Soomuselised, Soomussisalikud, Sperm, Sperma, Stepp, Storeria, Strontsium, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Sugunääre, Suguti, Suriname, Suuõõs, Suulaeluu, Suur vereringe, Suuraju poolkerad, Suurajukoor, Suurosa, T-lümfotsüüdid, Taandurilised, Tagaaju, Tagajäse, Tagakaukaasia roninastik, Talveuni, Tantilla, Tartu, Tšiili, Tähtkuju, Tömpkoon-botrops, Tömpnina-rästik, Tüügasmadu, Tüügasmadulased, Tüümus, Tüümuse epiteelirakud, Tüümuse koor, Tüümuse säsi, Tüümuse taandareng, Tühisool, Tümoom, Termolokatsioonielund, Testosteroon, Tetrapoodid, The Lancet, Thermophis baileyi, Thomas More, Tiibet, Tiibluu, Tiigermadu (perekond), Tiinus, Titanoboa, Toksiin, Tonn, Trahheaalkops, Trepi-roninastik, Tripimadu, Troopika, Tropidophiidae, Trummikile, Tsink, Tuberkuloos, Uitnärv, Ujumine, Ussid, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vaagen, Vaagnakannus, Vagelpimemadu, Vagur eirenis, Vaheaju, Vaikne ookean, Valgeaine, Vana-Egiptus, Vanakreeka mütoloogia, Vasak ühisunearter, Vask, Vatsakesesisene kanal, Vähesoomuseline roninastik, Vähilaadsed, Väike vereringe, Väikeaju, Väliskõrv, Võrkkest, Võrkpüüton, Veekogu, Veemadulased, Veen, Veenastik, Venemaa, Venoosõõs, Venoosurge, Vererõhk, Veresoon, Veri, Vesivedelik, Vikerkest, Vilbasnastik, Vipera darevskii, Vipera eriwanensis, Virginia (perekond), Vivipaaria, Vooglemine, Yukon, 1758, 1800, 1834, 1843, 1874, 1913, 1935, 1948, 1993, 2012, 2013.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika