Sisukord
661 suhted: Aadam, Abiellumine, Acanthophis, Aglypha, Ahassuumadu, Ahassuumadulased, Aipysurus, Ajuripats, Akson, Alalõualuu, Alamselts, Alethinophidia, Alexandre Brongniart, Alumiinium, Alumine kilpnäärmearter, Alumine kilpnäärmeveen, Amphiesma, Amuuri roninastik, Anakonda, Anastomoos, Androgeenid, Angerjas, Anomalepidae, Antarktika, Antikehad, Aordikaar, Aort, Aparallactus, Aristoteles, Armeenia, Armeenia eirenis, Armeenia rästik, Armillifer armillatus, Arter, Arteriool, Arterioosõõs, Aruba, Asklepios, Atum, Austrelaps, Autonoomne närvisüsteem, Avitaminoos, Šiva, Ülemine kilpnäärmearter, Ülemine kilpnäärmeveen, Õlavööde, Õud-lõgismadu, Baarium, Balanophis, Basofiil, ... Laienda indeks (611 rohkem) »
Aadam
AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.
Vaata Maolised ja Aadam
Abiellumine
Abiellumine ehk abielusõlmimine on juriidiline tehing, mille tulemusena abielu tekib.
Vaata Maolised ja Abiellumine
Acanthophis
Acanthophis (eesti keeles ka surmarästikud) on mürknastiklaste sugukonda kuuluv maoperekond, kuhu kuulub 4–15 liiki.
Vaata Maolised ja Acanthophis
Aglypha
Aglypha on enamikul madudel esinev hammaste tüüp.
Vaata Maolised ja Aglypha
Ahassuumadu
Ahassuumadu (Leptotyphlops) on ahassuumadulaste sugukonna maoperekond.
Vaata Maolised ja Ahassuumadu
Ahassuumadulased
Ahassuumadulased on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Ahassuumadulased
Aipysurus
Aipysurus on maoperekond.
Vaata Maolised ja Aipysurus
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Vaata Maolised ja Ajuripats
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Vaata Maolised ja Akson
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Vaata Maolised ja Alalõualuu
Alamselts
Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Vaata Maolised ja Alamselts
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Vaata Maolised ja Alethinophidia
Alexandre Brongniart
Alexandre Brongniart Alexandre Brongniart (10. veebruar 1770 Pariis – 7. oktoober 1847 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse keemik, mineraloog ja zooloog.
Vaata Maolised ja Alexandre Brongniart
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Maolised ja Alumiinium
Alumine kilpnäärmearter
Alumine kilpnäärmearter ehk kaudaalne kilpnäärmearter (ladina keeles arteria thyroidea inferior; a. thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.
Vaata Maolised ja Alumine kilpnäärmearter
Alumine kilpnäärmeveen
Alumine kilpnäärmeveen ehk kaudaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea inferior; vena thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.
Vaata Maolised ja Alumine kilpnäärmeveen
Amphiesma
Amphiesma on maoperekond.
Vaata Maolised ja Amphiesma
Amuuri roninastik
Amuuri roninastik (Elaphe schrenckii) on maoliik.
Vaata Maolised ja Amuuri roninastik
Anakonda
Anakonda ehk vesiboa (Eunectes) on maoliste perekond.
Vaata Maolised ja Anakonda
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Vaata Maolised ja Anastomoos
Androgeenid
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Vaata Maolised ja Androgeenid
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Maolised ja Angerjas
Anomalepidae
Anomalepidae on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Anomalepidae
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Maolised ja Antarktika
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Maolised ja Antikehad
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Vaata Maolised ja Aordikaar
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Vaata Maolised ja Aort
Aparallactus
Aparallactus on Lamprophiidae sugukonna maoperekond.
Vaata Maolised ja Aparallactus
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Maolised ja Aristoteles
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Maolised ja Armeenia
Armeenia eirenis
Armeenia eirenis (varasem nimetus ka armeenia eireenis, Eirenis punctatolineatus) on maoliik.
Vaata Maolised ja Armeenia eirenis
Armeenia rästik
Armeenia rästik (Vipera xanthina) on maoliik.
Vaata Maolised ja Armeenia rästik
Armillifer armillatus
Armillifer armillatus on Armillifer perekonna liik aerjalaliste klassist.
Vaata Maolised ja Armillifer armillatus
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Maolised ja Arter
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Vaata Maolised ja Arteriool
Arterioosõõs
Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Vaata Maolised ja Arterioosõõs
Aruba
Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.
Vaata Maolised ja Aruba
Asklepios
"Haige laps tuuakse Asklepiose templisse". John William Waterhouse 1877 Asklepios (ladinapäraselt Aesculapius) oli vanakreeka mütoloogias tervisejumal.
Vaata Maolised ja Asklepios
Atum
Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost.
Vaata Maolised ja Atum
Austrelaps
Austrelaps on maoperekond.
Vaata Maolised ja Austrelaps
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Vaata Maolised ja Autonoomne närvisüsteem
Avitaminoos
Avitaminoos ka toitumisvaegus ka täielik vitamiinipuudus on haiguslike seisundite rühm, mis on põhjustatud kroonilise vitamiinivaeguse (hüpovitaminoos) või täieliku vitamiinipuuduse tõttu.
Vaata Maolised ja Avitaminoos
Šiva
Šiva Indias Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi).
Vaata Maolised ja Šiva
Ülemine kilpnäärmearter
Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter (ladina keeles a. thyroidea superior;arteria thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.
Vaata Maolised ja Ülemine kilpnäärmearter
Ülemine kilpnäärmeveen
Ülemine kilpnäärmeveen ehk kraniaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea superior;vena thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.
Vaata Maolised ja Ülemine kilpnäärmeveen
Õlavööde
Õlavööde (ladina keeles cingulum membri superioris (inimesel) ja cingulum membri thoracici (loomal); tavakeeles õlad) on paljude selgroogsete kere osa, millele kinnituvad õlavarred, ka skeleti osa.
Vaata Maolised ja Õlavööde
Õud-lõgismadu
Õud-lõgismadu ehk kaskavela (Crotalus durissus) on lõgismao perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Õud-lõgismadu
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Vaata Maolised ja Baarium
Balanophis
Balanophis on maoperekond.
Vaata Maolised ja Balanophis
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Vaata Maolised ja Basofiil
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Maolised ja Belgia
Bioloog
Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.
Vaata Maolised ja Bioloog
Boa
Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Vaata Maolised ja Boa
Boalased
Boalased (Boidae) on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Boalased
Bolierialased
BolierialasedLoomade elu 5:261.
Vaata Maolised ja Bolierialased
Bonaire
Bonaire on 288 km² suurune saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal.
Vaata Maolised ja Bonaire
Botrops
Botrops (Bothrops) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Botrops
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Vaata Maolised ja Bronh
Bušmeister
pisi Bušmeister (Lachesis muta) on lõgismadulaste sugukonda kuuluv haruldane mürkmadu.
Vaata Maolised ja Bušmeister
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Maolised ja C-vitamiin
Caenophidia
Caenophidia on madude ülemsugukond ja fülogeneetilise klassifikatsiooni alusel madude infraseltsi kuuluv järk.
Vaata Maolised ja Caenophidia
Cambridge University Press
Pitt Building Cambridge'is, Cambridge University Pressi peakorter Cambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Maolised ja Cambridge University Press
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Maolised ja Carl von Linné
Cemophora
Cemophora on maoperekond.
Vaata Maolised ja Cemophora
Chilorhinophis gerardi
Chilorhinophis gerardi on Lamprophiidae sugukonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Chilorhinophis gerardi
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Colubridae
Curaçao
Handelskade in Willemstad, Curaçao Curaçao (hollandi; papiamento Kòrsou) on Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluv saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal.
Vaata Maolised ja Curaçao
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Vaata Maolised ja Dendriit
Denisoonia
Denisoonia (Denisonia) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Denisoonia
Diapsiidid
Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.
Vaata Maolised ja Diapsiidid
Dolichophis schmidti
Dolichophis schmidti on maoliik.
Vaata Maolised ja Dolichophis schmidti
Drymarchon
Drymarchon on maoperekond.
Vaata Maolised ja Drymarchon
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Vaata Maolised ja Duvernoy nääre
Eefa
Eefa (Echis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Eefa
Eemaldajanärv
Eemaldajanärv ehk VI peaajunärv ehk kuues kraniaalnärv (ladina keeles nervus abducens; nervus abducens) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.
Vaata Maolised ja Eemaldajanärv
Eesjäse
Eesjäse (membrum thoracicum, tavakeeles ka esijäse) on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu.
Vaata Maolised ja Eesjäse
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Maolised ja Eesti
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Maolised ja Eesti Maaülikool
Eeva
Johann Köler. Eeva pärast pattulangemist Eeva on Piibli järgi üks esimestest inimestest, Aadama naine, kelle Jumal tegi ühest Aadama küljeluust (1 Mo 2:21–23).
Vaata Maolised ja Eeva
Egiptuse kobra
Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.
Vaata Maolised ja Egiptuse kobra
Elaphe sauromates
Elaphe sauromates on maoliik.
Vaata Maolised ja Elaphe sauromates
Elapognathus
Elapognathus on maoperekond.
Vaata Maolised ja Elapognathus
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Maolised ja Elund
Eluviis
Eluviis ehk elulaad (inglise lifestyle) on igapäevase elu korralduse viis (riietumine, elukoht, tarbimisharjumused) ja valikud, mis on tihti omased kindlale sotsiaalsele rühmale, vanusele või isikutüübile.
Vaata Maolised ja Eluviis
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Vaata Maolised ja Emakas
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Maolised ja Embrüo
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Vaata Maolised ja Endeem
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Vaata Maolised ja Endokriinsüsteem
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Vaata Maolised ja Endoteel
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Maolised ja Enn Ernits
Enteerne närvisüsteem
Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Vaata Maolised ja Enteerne närvisüsteem
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Vaata Maolised ja Eosinofiilid
Erasmus Rotterdamist
Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (28. oktoober 1466, 1467 või 1469 Rotterdam – 12. juuli 1536 Basel) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor.
Vaata Maolised ja Erasmus Rotterdamist
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Vaata Maolised ja Erütrotsüüt
Erivärviline vilbasnastik
Erivärviline vilbasnastik (Hemorrhois ravergieri) on maoliik.
Vaata Maolised ja Erivärviline vilbasnastik
Esiku-teonärv
Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.
Vaata Maolised ja Esiku-teonärv
Esindaja
Esindaja on esindussuhtes olev isik kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.
Vaata Maolised ja Esindaja
Esmasneerutoruke
Esmasneerutoruke ehk eelneerujuha ehk Wolffi juha (ductys mesonephricus; ductus Wolffi) on selgroogse isaslooma sisesuguelund.
Vaata Maolised ja Esmasneerutoruke
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Maolised ja Esta-Laine Nahkur
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Maolised ja Evolutsioon
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Maolised ja Füsioloogia
Florida
Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel.
Vaata Maolised ja Florida
Foobia
Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana.
Vaata Maolised ja Foobia
Gabooni aafrikarästik
Gabooni aafrikarästik (Bitis gabonica) on rästiklaste sugukonda kuuluv mürkmadu, kes elab Saharast lõuna pool asuvates vihmametsades ja savannides.
Vaata Maolised ja Gabooni aafrikarästik
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Vaata Maolised ja Ganglion
Gürsa
Gürsa (Macrovipera lebetina) on maoliik.
Vaata Maolised ja Gürsa
Geb
Nut (üleval) ja Geb (all) Geb Geb oli vanaegiptuse mütoloogias maajumal.
Vaata Maolised ja Geb
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Maolised ja Geen
George Albert Boulenger
George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.
Vaata Maolised ja George Albert Boulenger
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Vaata Maolised ja Germaanium
Glükokortikosteroidid
Kortisooli keemiline struktuur Glükokortikoidid (ka glükokortikosteroidid) on looduslike steroidhormoonide (kortisool, kortikosteroon, kortisoon jt) rühma nimetus, mida sünteesitakse kolesteroolist ja mida eritavad märkmisväärselt neerupealise koore rakud (vähem tüümuse rakud) ning mis seonduvad enamiku selgroogsete loomade rakkude sees paiknevate glükokortikoid retseptoritega ja evivad keharakkudes teatud metaboolseid, põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid.
Vaata Maolised ja Glükokortikosteroidid
Gordon Burghardt
Gordon M. Burghardt (sündinud 11. oktoobril 1941 Milwaukees) on ameerika etoloog ja psühholoog.
Vaata Maolised ja Gordon Burghardt
Gorgod
Michelangelo Caravaggio maal Benvenuto Cellini skulptuur Firenzes Perseusest Medusa peaga Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa.
Vaata Maolised ja Gorgod
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Maolised ja Gramm
Haistmisnärv
Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.
Vaata Maolised ja Haistmisnärv
Haistmissibul
Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Vaata Maolised ja Haistmissibul
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Maolised ja Hallaine
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Vaata Maolised ja Halo Kirjastus
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.
Vaata Maolised ja Hambad
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Vaata Maolised ja Harderi nääre
Harilik eefa
Harilik eefa (Echis carinatus) on maoliik.
Vaata Maolised ja Harilik eefa
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Vaata Maolised ja Harilik rästik
Harilik silenastik
Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Harilik silenastik
Harilik sisalikumadu
Harilik sisalikumadu (Malpolon monspessulanus) on maoliik.
Vaata Maolised ja Harilik sisalikumadu
Hääl
Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.
Vaata Maolised ja Hääl
Häälekõri
Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.
Vaata Maolised ja Häälekõri
Hüpofüüsi kesksagar
Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.
Vaata Maolised ja Hüpofüüsi kesksagar
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Vaata Maolised ja Hüpotalamus
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Vaata Maolised ja Heinrich Heine
Hemikliitor
Hemikliitor (hemiclitoris, mitmuses hemiclitores) on soomuseliste seltsi emasloomade paariline kopulatsioonielund.
Vaata Maolised ja Hemikliitor
Hemipeenis
Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.
Vaata Maolised ja Hemipeenis
Hemorrhois nummifer
Hemorrhois nummifer on maoliik.
Vaata Maolised ja Hemorrhois nummifer
Henle ling
Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.
Vaata Maolised ja Henle ling
Hieroglüüfpüüton
HieroglüüfpüütonLoomade elu 5:250.
Vaata Maolised ja Hieroglüüfpüüton
Hiidanakonda
Hiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Hiidanakonda
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Maolised ja Hiina
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Maolised ja Hingamine
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Vaata Maolised ja Hingetoru
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Maolised ja Hobune
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Maolised ja Holland
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Maolised ja Hormoonid
Humoraalne immuunsus
Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.
Vaata Maolised ja Humoraalne immuunsus
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Maolised ja Iirimaa
Iirimaa saar
Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.
Vaata Maolised ja Iirimaa saar
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Maolised ja Imetajad
Immunoglobuliin Y
Immunoglobuliin Y ehk Y-antikeha (lühendatult IgY) on vesilahustuv valk, mis on peamine antikeha lindude, roomajate, kahepaiksete ja kopskalade veres.
Vaata Maolised ja Immunoglobuliin Y
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Vaata Maolised ja Immuunsüsteem
India kobra
India kobra ehk prillmadu (Naja naja) on maoliik.
Vaata Maolised ja India kobra
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Vaata Maolised ja India ookean
Infraselts
Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Vaata Maolised ja Infraselts
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Maolised ja Inglise keel
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Maolised ja Inimene
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Vaata Maolised ja Instinkt
Islandi saar
Islandi saare satelliidipilt thumb Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium.
Vaata Maolised ja Islandi saar
Jaava tüügasmadu
Jaava tüügasmadu (Acrochordus javanicus) on maoliik tüügasmadulaste sugukonnast.
Vaata Maolised ja Jaava tüügasmadu
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Vaata Maolised ja Jacobsoni elund
Jaht
Jaht võib olla.
Vaata Maolised ja Jaht
Jämepeamadulased
Jämepeamadulased on maoliste alamsugukond (Dipsadinae) sugukonnas Colubridae või sugukond (Dipsadidae)ülemsugukonnas Colubroidea.
Vaata Maolised ja Jämepeamadulased
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Vaata Maolised ja Jämesool
Joomine
Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnast ja neelab selle alla.
Vaata Maolised ja Joomine
Juha
Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.
Vaata Maolised ja Juha
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Maolised ja Jumal
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Vaata Maolised ja Jumalus
Kaadmium
Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.
Vaata Maolised ja Kaadmium
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Vaata Maolised ja Kaal
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Maolised ja Kael
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Vaata Maolised ja Kaelalülid
Kaeluseirenis
Kaeluseirenis (varasem nimetus ka kaeluseireenis, Eirenis collaris) on maoliik.
Vaata Maolised ja Kaeluseirenis
Kaelusmadu (perekond)
Kaelusmadu (Diadophis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Kaelusmadu (perekond)
Kaheharuline keel
''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.
Vaata Maolised ja Kaheharuline keel
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Maolised ja Kahepaiksed
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Vaata Maolised ja Kaksteistsõrmiksool
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Maolised ja Kalad
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Vaata Maolised ja Kalasoomused
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Maolised ja Kanada
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Vaata Maolised ja Kapillaar (anatoomia)
Kapuutsnastik
Kapuutsnastik (Macroprotodon cucullatus) on Colubridae sugukonna maoliik.
Vaata Maolised ja Kapuutsnastik
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Vaata Maolised ja Karnivoor
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Vaata Maolised ja Karvastik
Kassmadu
Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Kassmadu
Kastratsioon
Kastratsiooniks ehk kohitsemiseks ehk kastreerimiseks (ladina keeles castratio) nimetatakse isaste loomade (sh meeste) teatud sugunäärmete eemaldamist ja/või talitlevate sugunäärmete mõjutamist viisil, mis lõpetab munandite toimimise või takistab seda.
Vaata Maolised ja Kastratsioon
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Vaata Maolised ja Kasvaja
Kääbuslõgismadu
Kääbuslõgismadu (Sistrurus) on madudeperekond.
Vaata Maolised ja Kääbuslõgismadu
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Vaata Maolised ja Käbikeha
Kägistamine (zooloogia)
Kägistamine on mitme maoliigi kasutatav saaklooma surmamise meetod, mille korral saaklooma ümber keerdunud madu pigistab kinni oma haardes oleva looma vereringe, põhjustades seeläbi saaklooma surma.
Vaata Maolised ja Kägistamine (zooloogia)
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Maolised ja Käitumine
Kärssmadu
Kärssmadu (Heterodon) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Kärssmadu
Külgvaksamine
''Crotalus scutulatus'' külgvaksamisel Külgvaksamine ehk kaldvaksamine (inglise sidewinding) on madudele loomulik liikumisviis looduses, mille korral madu liigub külg ees.
Vaata Maolised ja Külgvaksamine
Kõõrdsilmmadu
Kõõrdsilmmadu (Helicops) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Kõõrdsilmmadu
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Vaata Maolised ja Kõht
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Vaata Maolised ja Kõhukilbised
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Vaata Maolised ja Kõhunääre
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Vaata Maolised ja Kõrb
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Vaata Maolised ja Kõri
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Vaata Maolised ja Kõrvalkilpnääre
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Vaata Maolised ja Kõvakest
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Maolised ja Keel
Keele-neelunärv
Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Vaata Maolised ja Keele-neelunärv
Keelealune närv
Keelealunenärv ehk XII peaajunärv ehk kaheteistkümnes kraniaalnärv ehk hüpoglossnärv (ladina keeles nervus hypoglossus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Vaata Maolised ja Keelealune närv
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Maolised ja Keelikloomad
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Maolised ja Keha
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Vaata Maolised ja Kehavedelik
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Vaata Maolised ja Kere
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Vaata Maolised ja Keskaju
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Vaata Maolised ja Keskkõrv
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Maolised ja Kesknärvisüsteem
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Vaata Maolised ja Kestumine
Kiirikmadulased
Kiirikmadulased (Xenopeltidae) on maoliste sugukond.
Vaata Maolised ja Kiirikmadulased
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Vaata Maolised ja Kilpkonnalised
Kilplõugmadu
Kilplõugmadu (Agkistrodon) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Kilplõugmadu
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Vaata Maolised ja Kilpnääre
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Vaata Maolised ja Kilpnäärmehormoonid
Kilpsabalased
KilpsabalasedLoomade elu 5:262.
Vaata Maolised ja Kilpsabalased
Kitsaspea-mamba
Kitsaspea-mamba ehk roheline mamba (Dendroaspis angusticeps) on Aafrika kaguosas esinev mürkmadu.
Vaata Maolised ja Kitsaspea-mamba
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Vaata Maolised ja Klaaskeha
Klaaskehaneste
Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.
Vaata Maolised ja Klaaskehaneste
Kladistika
elu puud" Kladistika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid.
Vaata Maolised ja Kladistika
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Maolised ja Klass (bioloogia)
Kloaaginääre
Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.
Vaata Maolised ja Kloaaginääre
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Vaata Maolised ja Kloaak
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Vaata Maolised ja Kohastumus
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Vaata Maolised ja Kolesterool
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Vaata Maolised ja Kolju
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Vaata Maolised ja Kolmiknärv
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Vaata Maolised ja Kolmnurk
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Maolised ja Koobalt
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Vaata Maolised ja Kopsuarter
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Maolised ja Kopsud
Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.
Vaata Maolised ja Kopsutüvi
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Vaata Maolised ja Kopulatsioon
Kopulatsioonikork
Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.
Vaata Maolised ja Kopulatsioonikork
Korallmadu
Korallmadu (Micrurus) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Korallmadu
Kortikosteroon
Kortikosteroon, mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni, on 21-süsinikuline steroidhormoon kortikosteroidide klassist, mida toodetakse neerupealiste koores.
Vaata Maolised ja Kortikosteroon
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Vaata Maolised ja Kraniaalnärvid
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Maolised ja Kreeka
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Maolised ja Kude
Kuningkobra
Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.
Vaata Maolised ja Kuningkobra
Kuningmadu
Kuningmadu (Lampropeltis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Kuningmadu
Kuningpüüton
Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.
Vaata Maolised ja Kuningpüüton
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Vaata Maolised ja Kurat
Kuri
''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.
Vaata Maolised ja Kuri
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Vaata Maolised ja Kurn
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Vaata Maolised ja Kusejuha
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Vaata Maolised ja Kusepõis
Kusesool
Kusesool (ladina urodeum) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosas paikneva kloaagi keskmine osa, kuhu suubuvad kusejuhad, isastel seemnejuhad ning emastel munajuha.
Vaata Maolised ja Kusesool
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Vaata Maolised ja Kusi
Kuulmekäik
Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.
Vaata Maolised ja Kuulmekäik
Laisabalased
Laisabalased on madude alamsugukond.
Vaata Maolised ja Laisabalased
Lamprophiidae
Lamprophiidae on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Lamprophiidae
Lantaan
Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.
Vaata Maolised ja Lantaan
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Maolised ja Lääne-India
Lääne-liivaboa
Lääne-liivaboa (Eryx jaculus) on boalaste sugukonna liivaboa (Eryx) perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Lääne-liivaboa
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Maolised ja Lähistroopika
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Maolised ja Lämmastik
Lühisababoa
Lühisababoa (Acrantophis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Lühisababoa
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Vaata Maolised ja Lüli
Lüliarter
Lüliarteriks ehk vertebraalarteriks (ladina arteria vertebralis) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat paarilist arterit, mis on rangluualuse arteri haru.
Vaata Maolised ja Lüliarter
Lülisambakanal
Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.
Vaata Maolised ja Lülisambakanal
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Vaata Maolised ja Lümf
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Vaata Maolised ja Lümfiklapikud
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Vaata Maolised ja Lümfisüdamed
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Vaata Maolised ja Lümfisüsteem
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Vaata Maolised ja Lümfisõlm
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Vaata Maolised ja Lümfisooned
Lümfiurked
Lümfiurgeteks (ladina ains sinus lymphaticus, mitm sinus lymphatici) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisõlmedes, lihastes või ka üldkehakatte all olevaid lümfiteid.
Vaata Maolised ja Lümfiurked
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Vaata Maolised ja Lümfoidkude
Lümfosarkoom
Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.
Vaata Maolised ja Lümfosarkoom
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Vaata Maolised ja Lümfotsüüt
Lõõtspillitaoline liikumine
Lõõtspillitaoline liikumine (inglise keeles concertina movement) on paljude jalutute loomade (näiteks madude) liikumisviis, mille korral loom roomab justkui ronides, nii et tema liikumine sarnaneb lõõtspilli liikumisega selle mängimisel.
Vaata Maolised ja Lõõtspillitaoline liikumine
Lõgismadu
Lõgismadu (van nimetus: latsutaja madu, Crotalus) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Lõgismadu
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Vaata Maolised ja Lõgismadulased
Lõgisti
Lõgisti ehk kõristi on mõnede madude saba tipus, osaliselt üksteise peal paiknevatest nahast (soomustest) kellukestest ehk nahkrõngastest kestamiste käigus tekkiv moodustis.
Vaata Maolised ja Lõgisti
Lõuna-silenastik
Lõuna-silenastik (Coronella girondica) on silenastiku perekonna maoliik.
Vaata Maolised ja Lõuna-silenastik
Lõunasaar
Tekapo järv Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal. Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas.
Vaata Maolised ja Lõunasaar
Leo Daniël Brongersma
Brongersma (1959) Leo Daniël Brongersma (17. mai 1907 Bloemendaal, Põhja-Hollandi provints – 24. juuli 1994 Leiden, Lõuna-Hollandi provints) oli Hollandi zooloog ja herpetoloog ning lektor.
Vaata Maolised ja Leo Daniël Brongersma
Leptodeira bakeri
Leptodeira bakeri on maoliik.
Vaata Maolised ja Leptodeira bakeri
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Vaata Maolised ja Leukotsüüt
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Maolised ja Levila
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Maolised ja Lihas
Liigesepind
Liigesepinnad (ladina facies articularis) on enamikul selgroogsete skeleti luudevahelised mittepidavate ühenduste – liigeste osad.
Vaata Maolised ja Liigesepind
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Maolised ja Liik (bioloogia)
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Maolised ja Liikumine
Liivaboa
Liivaboa (Eryx) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Liivaboa
Liivaboalased
Liivaboalased (Erycinae) on mürgita madude alamsugukond.
Vaata Maolised ja Liivaboalased
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Vaata Maolised ja Limaskest
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Maolised ja Limused
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Maolised ja Linnud
Lisahaistmissibul
Lisahaistmissibulaks (ladina keeles bulbus olfactorius accessorius) nimetatakse paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel haistmisaju osa.
Vaata Maolised ja Lisahaistmissibul
Lisanärv
Lisanärv ehk XI peaajunärv ehk üheteistkümnes kraniaalnärv (ladina keeles nervus accessorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närv.
Vaata Maolised ja Lisanärv
Loomaaed
California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.
Vaata Maolised ja Loomaaed
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Maolised ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Maolised ja Loomade elu
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Vaata Maolised ja Luuüdi
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Vaata Maolised ja Maailmajagu
Macropisthodon
Macropisthodon on maoperekond.
Vaata Maolised ja Macropisthodon
Macroprotodon brevis
Macroprotodon brevis on Colubridae sugukonna maoliik.
Vaata Maolised ja Macroprotodon brevis
Madagaskari saar
Madagaskari satelliidipilt Madagaskari saar on saar India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12.
Vaata Maolised ja Madagaskari saar
Madu (tähtkuju)
Konstellatsioon Mao Pea (''Serpentis Caput'') Maalt vaadatuna Konstellatsioon Mao saba (''Serpentis Cauda'') Maalt vaadatuna Madu (kreeka Ὄφις, ladina Serpens, omastav Serpentis, lüh Ser) on tähtkuju taevaskeral (põhjataevas).
Vaata Maolised ja Madu (tähtkuju)
Madu-odaangerjas
Madu-odaangerjas (varem ka maduangerjas; Myrichthys colubrinus) on kalaliik.
Vaata Maolised ja Madu-odaangerjas
Maduhaugas
Maduhaugas (Spilornis) on haugaslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Vaata Maolised ja Maduhaugas
Madukael
Madukael (Anhinga) on madukaellaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Vaata Maolised ja Madukael
Madukaelkilpkonn
Madukaelkilpkonn on kilpkonnaliste perekond.
Vaata Maolised ja Madukaelkilpkonn
Madukaellased (kilpkonnad)
Madukaellased (Chelidae) on kilpkonnaliste sugukond.
Vaata Maolised ja Madukaellased (kilpkonnad)
Madukaellased (linnud)
Madukaellased (Anhingidae) on lindude sugukond.
Vaata Maolised ja Madukaellased (linnud)
Madukala
Madukala (Ophidion) on kalaperekond.
Vaata Maolised ja Madukala
Madukotkas (perekond)
Madukotkas (Circaetus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Vaata Maolised ja Madukotkas (perekond)
Madulõugkala
Madulõugkala (Idiacanthus) on kalaperekond.
Vaata Maolised ja Madulõugkala
Madunõel
Madunõel (Nerophis ophidion) on merinõellaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Maolised ja Madunõel
Madupea
Madupea (Channa ehk Ophicephalus) on kalaperekond.
Vaata Maolised ja Madupea
Maduskink
Maduskink on skinklaste perekond.
Vaata Maolised ja Maduskink
Madusuu
Madusuu (Echiostoma barbatum) on kalaliik.
Vaata Maolised ja Madusuu
Madutähed
Madutähed ehk ofiuroidid (Ophiuroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad mere-elulised loomad, kes on suguluses meritähtedega.
Vaata Maolised ja Madutähed
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Vaata Maolised ja Magu
Maisi-roninastik
Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.
Vaata Maolised ja Maisi-roninastik
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Maolised ja Maks
Mandeltuum
Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka keeles ἀμυγδάλη 'mandel') on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.
Vaata Maolised ja Mandeltuum
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Maolised ja Mangaan
Mantel (neuroanatoomia)
Mantliks (lad pallium) nimetatakse selgroogsete loomade peaajus paiknevat suuraju poolkerade perifeerset osa.
Vaata Maolised ja Mantel (neuroanatoomia)
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Vaata Maolised ja Mao soomused
Maokandja
Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.
Vaata Maolised ja Maokandja
Maokasvandus
Maokasvandus ehk maofarm ehk serpentaarium ehk madude maja on madude kasvatamiseks ja neilt bioaktiivsete saaduste töönduslikuks kogumiseks ning töötlemiseks rajatud ettevõte.
Vaata Maolised ja Maokasvandus
Maolest
Maolest (Ophionyssus natricis) on lestaliikämblikulaadsete klassist.
Vaata Maolised ja Maolest
Maoliha
Maoliha (inglise snake meat) on koondnimetus rohkem või vähem töödeldud, inimestele söögikõlbulike madude kui tooraine ning sellest valmistatud lihatoitude kohta.
Vaata Maolised ja Maoliha
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Maolised ja Maolised
Maolukuti
Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.
Vaata Maolised ja Maolukuti
Maomahl
Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.
Vaata Maolised ja Maomahl
Maomürk
Maomürk on madude tugevalt modifitseeritud sülg, mis sisaldab toksiine saaklooma surmamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, lisaks ka saaklooma seedimise parandamiseks ning kaitseks ohu eest.
Vaata Maolised ja Maomürk
Maria Tilk
Maria Tilk (sünninimi Maria Aarma; 28. jaanuar 1948 Kirovi oblast, Vene NFSV – 7. jaanuar 2015) oli eesti ajaloolane, kasvatuskultuuri ajaloo uurija.
Vaata Maolised ja Maria Tilk
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Vaata Maolised ja Marrasknahk
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Maolised ja Martin Luther
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Vaata Maolised ja Mägi
Mülleri juha
Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.
Vaata Maolised ja Mülleri juha
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Vaata Maolised ja Mürgiaparaat
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Vaata Maolised ja Mürkmadu
Mürknastiklased
Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.
Vaata Maolised ja Mürknastiklased
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Maolised ja Meditsiin
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Vaata Maolised ja Melaniin
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Maolised ja Melanoom
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Vaata Maolised ja Melanotsüüt
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Maolised ja Meri
Merimadulased
Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.
Vaata Maolised ja Merimadulased
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Maolised ja Metabolism
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Vaata Maolised ja Metastaseerumine
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Vaata Maolised ja Mikroelemendid
Mitmikisadus
Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.
Vaata Maolised ja Mitmikisadus
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Maolised ja Molekul
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Vaata Maolised ja Monotsüüt
Montivipera raddei
Montivipera raddei on maoliik.
Vaata Maolised ja Montivipera raddei
Motoorne ajukoor
Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.
Vaata Maolised ja Motoorne ajukoor
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Vaata Maolised ja Motoorsed neuronid
Mudamadu (perekond)
Mudamadu (Farancia) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Mudamadu (perekond)
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Maolised ja Muna
Munahammas
Munahammas (ladina keeles ruptor ovi) on osade ovipaarsete selgroogsete ülanokal või ülalõual, harvemini alalõual paiknev terav hammas ehk hambataoline sarvestunud köbruke.
Vaata Maolised ja Munahammas
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Vaata Maolised ja Munajuha
Munajuhalehter
Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.
Vaata Maolised ja Munajuhalehter
Munandiarter
Munandiarter ehk testikulaararter (ladina aorta testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisarter, mis varustab munandeid arteriaalse verega.
Vaata Maolised ja Munandiarter
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Vaata Maolised ja Munandid
Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.
Vaata Maolised ja Munandimanus
Munandimanusejuha
Munandimanusejuha (ladina ductus epididymis) on paljude isasloomade kuse-suguelundkonda kuuluv paariline juha.
Vaata Maolised ja Munandimanusejuha
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Vaata Maolised ja Munasari
Munasarjaarter
Munasarjaarter (ladina aorta ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe suguelundite paarisarter, mis varustab munasarja arteriaalse verega.
Vaata Maolised ja Munasarjaarter
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Vaata Maolised ja Munemine
Must mamba
Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu.
Vaata Maolised ja Must mamba
Must-valge kobra
Must-valge kobra (Naja melanoleuca) on kobra perekonna maoliik.
Vaata Maolised ja Must-valge kobra
Mustmadu
Mustmadu (Pseudechis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Mustmadu
Naaga
Naaga Naaga (नाग) on hinduistlike ja budistlike uskumuste kohaselt väga suur mao (ussi) kujuline pooljumal, kes valvab eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid.
Vaata Maolised ja Naaga
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Maolised ja Nahk
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Vaata Maolised ja Naine
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Vaata Maolised ja Nastik
Nastik (perekond)
Nastik (Natrix) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Nastik (perekond)
Nastiklased
Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.
Vaata Maolised ja Nastiklased
Natricidae
Natricidae on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Natricidae
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Vaata Maolised ja Näärmed
Näärmehüpofüüs
Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.
Vaata Maolised ja Näärmehüpofüüs
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Maolised ja Nägemine
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Vaata Maolised ja Nägemisnärv
Nägemisristmik
Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik on (ladina keeles chiasma opticum) on ajus türgi sadula ees paiknev nägemisnärvide ja -traktide ühinemiskoht, kust saab alguse nägemiskulgla.
Vaata Maolised ja Nägemisristmik
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Vaata Maolised ja Näokolju
Näonärv
Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.
Vaata Maolised ja Näonärv
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Maolised ja Närv
Näsakoonus
Näsakoonus (conus papillaris) on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse.
Vaata Maolised ja Näsakoonus
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Vaata Maolised ja Neel
Neeru-sugusegmendid
Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.
Vaata Maolised ja Neeru-sugusegmendid
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Vaata Maolised ja Neerud
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Vaata Maolised ja Neerupealis
Nefron
Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.
Vaata Maolised ja Nefron
Nerodia
Nerodia on maoperekond.
Vaata Maolised ja Nerodia
Neurohüpofüüs
Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.
Vaata Maolised ja Neurohüpofüüs
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Maolised ja Neuron
Neuropeptiidid
Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.
Vaata Maolised ja Neuropeptiidid
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Vaata Maolised ja Neutrofiil
Newfoundland ja Labrador
Newfoundlandi ja Labradori provints on 1.
Vaata Maolised ja Newfoundland ja Labrador
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Maolised ja Nikkel
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Vaata Maolised ja Nina-pisarajuha
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Vaata Maolised ja Ninaõõs
Niudesool
Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Maolised ja Niudesool
Nokisrästik
Nokisrästik (Vipera ammodytes) on rästiklaste sugukonda rästiku perekonda kuuluv mürkmadu, kes elab peamiselt Balkanil, kuid tema levila ulatub Kirde-Itaaliast Küklaadideni.
Vaata Maolised ja Nokisrästik
Nordlandi maakond
Nordlandi maakond on 1.
Vaata Maolised ja Nordlandi maakond
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Maolised ja Norra
Nunavut
Nunavuti ala (inuktituti ᓄᓇᕗᑦ) on 1.
Vaata Maolised ja Nunavut
Odapeamadu
Odapeamadu ehk kufia (Trimeresurus) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Odapeamadu
Ofidiofoobia
''Typhlops vermicularis'' Ofidiofoobia ehk maofoobia on foobia madude ees ehk haiglaslik maokartus.
Vaata Maolised ja Ofidiofoobia
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Vaata Maolised ja Okasnahksed
Oliivjas vilbasnastik
Oliivjas vilbasnastik (Platyceps najadum) on maoliik.
Vaata Maolised ja Oliivjas vilbasnastik
Opheodrys
Opheodrys on maoperekond.
Vaata Maolised ja Opheodrys
Ophidia
Ophidia soomuseliste roomajate taksonoomiline rühm, mille hulka liigitatakse tänapäevased maolised ja maolaadsed sisalikulised (ophidian lizards).
Vaata Maolised ja Ophidia
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Vaata Maolised ja Otsaju
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Vaata Maolised ja Ovipaaria
Ovovivipaaria
OvovivipaariaENE, 1976, 5:542.
Vaata Maolised ja Ovovivipaaria
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Maolised ja Oxford University Press
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Maolised ja Paljunemine
Pantherophis
Pantherophis on maoperekond.
Vaata Maolised ja Pantherophis
Partenogenees
Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.
Vaata Maolised ja Partenogenees
Patagoonia
Patagoonia on geograafiline piirkond Lõuna-Ameerikas, mis hõlmab ligikaudu 1 035 995 ruutkilomeetrit Argentina ja Tšiili aladel Colorado jõest ning Biobio jõest lõunas.
Vaata Maolised ja Patagoonia
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Maolised ja Päikesekiirgus
Pärisboalased
Pärisboalased (Boinae) on madude alamsugukond.
Vaata Maolised ja Pärisboalased
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Vaata Maolised ja Pärisrästiklased
Pärsia eirenis
Pärsia eirenis (varasem nimetus ka pärsia eireenis, Eirenis persicus) on maoliik.
Vaata Maolised ja Pärsia eirenis
Püüton
Püüton (Python) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Püüton
Püütonlased
Püütonlased (Pythonidae) on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Püütonlased
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Maolised ja Põhja-Ameerika
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Maolised ja Põhja-Euroopa
Põhjasaar
thumb Põhjasaar (Aotearoa, Te Ika-a-Māui) on saar Vaikses ookeanis, üks Uus-Meremaa saartest.
Vaata Maolised ja Põhjasaar
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Vaata Maolised ja Põrn
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Maolised ja Pea
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Maolised ja Peaaju
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Vaata Maolised ja Peabronh
Peamine koesobivuskompleks
Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.
Vaata Maolised ja Peamine koesobivuskompleks
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Vaata Maolised ja Peensool
Pelikanilised
Pelikanilised(Pelecaniformes) on kosmopoliitne lindude selts.
Vaata Maolised ja Pelikanilised
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Maolised ja Perekond (bioloogia)
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Maolised ja Piibel
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Vaata Maolised ja Piklikaju
Pimemadu
Pimemadu (Typhlops) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Pimemadu
Pimemadulased
Pimemadulased (Typhlopidae) on madude alamseltsi sugukond.
Vaata Maolised ja Pimemadulased
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Vaata Maolised ja Pisarakanalike
Pituophis
Pituophis on maoperekond.
Vaata Maolised ja Pituophis
Piugmadu
Piugmadu (Dryophis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Piugmadu
Plasmoodium
Plasmoodium (Plasmodium) on rakusiseste parasiitsete protistide perekond.
Vaata Maolised ja Plasmoodium
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Vaata Maolised ja Platsenta
Platynota
Platynota on soomuseliste seltsi infraselts, mõnede allikate järgi ka Anguimorpha infraseltsi klaad.
Vaata Maolised ja Platynota
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Maolised ja Plii
Plokinärv
Plokinärv ehk IV peaajunärv ehk neljas kraniaalnärv (ladina keeles nervus trochlearis) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.
Vaata Maolised ja Plokinärv
Poegimine
Poegimine on imetajast emaslooma poolt järglase ilmaletoomine.
Vaata Maolised ja Poegimine
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Vaata Maolised ja Polaaralad
Polüandria (zooloogia)
Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Vaata Maolised ja Polüandria (zooloogia)
Polügüünia (zooloogia)
Polügüüniaks (inglise keeles polygyny) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade (näiteks linnud, maod) sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Vaata Maolised ja Polügüünia (zooloogia)
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Maolised ja Portugal
Primitiivne südametoru
pisi Primitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.
Vaata Maolised ja Primitiivne südametoru
Proatheris superciliaris
Proatheris superciliaris on rästiklaste sugukonna maoliik.
Vaata Maolised ja Proatheris superciliaris
Psammophylax
Psammophylax on maoperekond.
Vaata Maolised ja Psammophylax
Puhkeseisund
Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.
Vaata Maolised ja Puhkeseisund
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Vaata Maolised ja Puistu
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Maolised ja Putukad
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Maolised ja Puu
Ra
Ra Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal.
Vaata Maolised ja Ra
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Maolised ja Rakk
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Maolised ja Rakutuum
Ramphotyphlops
Ramphotyphlops on maoperekond.
Vaata Maolised ja Ramphotyphlops
Rasvkehad
Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.
Vaata Maolised ja Rasvkehad
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Maolised ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Maolised ja Räni
Rästik (perekond)
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Vaata Maolised ja Rästik (perekond)
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Vaata Maolised ja Rästiklased
Rästiknastik
Hispaanias Rästiknastik (Natrix maura) on nastiku perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Rästiknastik
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Vaata Maolised ja Röövloom
Regina (perekond)
Regina on maoliste alamseltsi kuuluv maoperekond.
Vaata Maolised ja Regina (perekond)
Rhabdophis
Rhabdophis on maoperekond.
Vaata Maolised ja Rhabdophis
Rhadinaea
Rhadinaea on maoperekond.
Vaata Maolised ja Rhadinaea
Rhynchocalamus melanocephalus
Rhynchocalamus melanocephalus on maoliik.
Vaata Maolised ja Rhynchocalamus melanocephalus
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Vaata Maolised ja Rinnak
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Vaata Maolised ja Rinnalülid
Ripskeha
Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.
Vaata Maolised ja Ripskeha
Ristlõige
Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.
Vaata Maolised ja Ristlõige
Ristluu
Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.
Vaata Maolised ja Ristluu
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Vaata Maolised ja Roided
Romaan (ajakiri)
Romaan oli aastast 1922 Tallinnas ilmunud ajakiri, mida andis välja kirjastus Areng ja mille peasisu moodustas tõlkekirjandus.
Vaata Maolised ja Romaan (ajakiri)
Roninastik
Roninastik (Elaphe) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Roninastik
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Maolised ja Roomajad
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Maolised ja Rootsi
Rudiment
Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.
Vaata Maolised ja Rudiment
Rullmadu
Rullmadu (Anilius scytale) on rullmadulaste sugukonna maoliik.
Vaata Maolised ja Rullmadu
Rullmadulased
RullmadulasedLoomade elu 5.
Vaata Maolised ja Rullmadulased
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Vaata Maolised ja Saakloom
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Maolised ja Saba
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Vaata Maolised ja Sabalülid
Sahkluu
Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Vaata Maolised ja Sahkluu
Sapipõiejuha
Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.
Vaata Maolised ja Sapipõiejuha
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vaata Maolised ja Sapipõis
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Vaata Maolised ja Sapp
Sarvaine
fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.
Vaata Maolised ja Sarvaine
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Vaata Maolised ja Sarvkest
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Maolised ja Söögitoru
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Maolised ja Süda
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Vaata Maolised ja Südame-veresoonkond
Südamehaigused
Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.
Vaata Maolised ja Südamehaigused
Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.
Vaata Maolised ja Südamekoda
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Vaata Maolised ja Südamevatsake
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Vaata Maolised ja Sülg
Sülitavad kobrad
Mürki sülitavateks kobradeks ehk sülitajateks kobradeks ehk sülitajamadudeks (inglise keeles spitting cobras) nimetatakse mitmeid roomajate seltsi maoliste alamseltsi kuuluvaid madusid, kes on võimelised enesekaitseks röövloomade ja inimese silmade suunas mürgina toimivat sülge pritsima.
Vaata Maolised ja Sülitavad kobrad
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Vaata Maolised ja Süljenäärmed
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Vaata Maolised ja Sümbol
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Vaata Maolised ja Sõõrmed
Schlemmi kanal
Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.
Vaata Maolised ja Schlemmi kanal
Scolecophidia
Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.
Vaata Maolised ja Scolecophidia
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Vaata Maolised ja Seedeelundkond
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Vaata Maolised ja Seedekulgla
Seemnejuha
Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.
Vaata Maolised ja Seemnejuha
Seemnesari
Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.
Vaata Maolised ja Seemnesari
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Vaata Maolised ja Seleen
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Vaata Maolised ja Selgroog
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Maolised ja Selgroogsed
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Vaata Maolised ja Seljaaju
Seljaajunärvid
Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.
Vaata Maolised ja Seljaajunärvid
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Maolised ja Selts (bioloogia)
Seminatrix
Seminatrix on maoperekond.
Vaata Maolised ja Seminatrix
Seoane rästik
Seoane rästik (Vipera seoanei) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik.
Vaata Maolised ja Seoane rästik
Side
Side on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Maolised ja Side
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Vaata Maolised ja Sidekude
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Vaata Maolised ja Sigimine
Sigimissüsteemid
Sigimissüsteemid ehk paljunemissüsteemid (inglise mating system) on koondnimetus taimede ja loomade eluvormide sugulise käitumise ja paljunemise vormide kohta.
Vaata Maolised ja Sigimissüsteemid
Silelihased
Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.
Vaata Maolised ja Silelihased
Silenastik (perekond)
Silenastik on maoliste alamseltsi kuuluv maoperekond.
Vaata Maolised ja Silenastik (perekond)
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Vaata Maolised ja Silinder
Silindermadu
Silindermadu (Cylindrophis) on silindermadulaste sugukonda kuuluv maoliste perekond.
Vaata Maolised ja Silindermadu
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Maolised ja Silm
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Vaata Maolised ja Silmaava
Silmakilbis
Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Vaata Maolised ja Silmakilbis
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Vaata Maolised ja Silmalaug
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Vaata Maolised ja Silmalääts
Silmaliigutajanärv
Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv (ladina keeles nervus oculomotorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.
Vaata Maolised ja Silmaliigutajanärv
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Vaata Maolised ja Silmamuna
Sinonatrix
Sinonatrix on maoperekond.
Vaata Maolised ja Sinonatrix
Sint Eustatius
Sint-Eustatius on saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.
Vaata Maolised ja Sint Eustatius
Sint Maarten
Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa, piirnedes põhjas Saint-Martiniga.
Vaata Maolised ja Sint Maarten
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Vaata Maolised ja Sisalikulised
Sisalikumadu
Sisalikumadu (Malpolon) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Sisalikumadu
Siseelund
Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.
Vaata Maolised ja Siseelund
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Vaata Maolised ja Sisekõrv
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Vaata Maolised ja Sisenõrenäärmed
Siuglemine
Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses (nii maapinnal kui ka veekogudes), mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades (lihaste kokkutõmme) ja neid läbides (lihaste lõtvumine).
Vaata Maolised ja Siuglemine
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Vaata Maolised ja Skelett
Somaatiline närvisüsteem
Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.
Vaata Maolised ja Somaatiline närvisüsteem
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Vaata Maolised ja Sool (anatoomia)
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Maolised ja Soolad
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Maolised ja Soome
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Vaata Maolised ja Soomused
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Vaata Maolised ja Soomuselised
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Vaata Maolised ja Soomussisalikud
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Vaata Maolised ja Sperm
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Vaata Maolised ja Sperma
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Maolised ja Stepp
Storeria
Storeria on maoperekond.
Vaata Maolised ja Storeria
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Vaata Maolised ja Strontsium
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Maolised ja Sugukond (bioloogia)
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Maolised ja Suguline sigimine
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Vaata Maolised ja Sugunääre
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Vaata Maolised ja Suguti
Suriname
Suriname (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.
Vaata Maolised ja Suriname
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Vaata Maolised ja Suuõõs
Suulaeluu
Suulaeluu (ladina os palatinum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokoljuluu.
Vaata Maolised ja Suulaeluu
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Vaata Maolised ja Suur vereringe
Suuraju poolkerad
Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.
Vaata Maolised ja Suuraju poolkerad
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Vaata Maolised ja Suurajukoor
Suurosa
Suurosa ehk magnum (ladina keeles magnum) on mõnede selgroogse emasloomade sisesuguelund, munajuha osa.
Vaata Maolised ja Suurosa
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Vaata Maolised ja T-lümfotsüüdid
Taandurilised
Taandurilised (Amphisbaenia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Maolised ja Taandurilised
Tagaaju
Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.
Vaata Maolised ja Tagaaju
Tagajäse
Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.
Vaata Maolised ja Tagajäse
Tagakaukaasia roninastik
Tagakaukaasia roninastik (Zamenis hohenackeri) on maoliik.
Vaata Maolised ja Tagakaukaasia roninastik
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Vaata Maolised ja Talveuni
Tantilla
Tantilla on maoperekond.
Vaata Maolised ja Tantilla
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Maolised ja Tartu
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Vaata Maolised ja Tšiili
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Maolised ja Tähtkuju
Tömpkoon-botrops
Tömpkoon-botrops (Bothrops ammodytoides) on maoliik.
Vaata Maolised ja Tömpkoon-botrops
Tömpnina-rästik
Tömpnina-rästik (Vipera latastei; Vipera latasti) on rästiku perekonna maoliik.
Vaata Maolised ja Tömpnina-rästik
Tüügasmadu
Väike tüügasmadu pisi pisi Tüügasmadu (Acrochordus) on maoliste perekond, mis moodustab omaette tüügasmadulaste sugukonna.
Vaata Maolised ja Tüügasmadu
Tüügasmadulased
Tüügasmadulased (Acrochordidae) on maoliste alamseltsi Alethinophidia infraseltsi kuuluv valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.
Vaata Maolised ja Tüügasmadulased
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Vaata Maolised ja Tüümus
Tüümuse epiteelirakud
Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.
Vaata Maolised ja Tüümuse epiteelirakud
Tüümuse koor
Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Vaata Maolised ja Tüümuse koor
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Vaata Maolised ja Tüümuse säsi
Tüümuse taandareng
Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.
Vaata Maolised ja Tüümuse taandareng
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Maolised ja Tühisool
Tümoom
Tümoom (thymoma) on tüümuse epiteelirakkudest pärinev kasvaja inimesel ja teistel loomadel.
Vaata Maolised ja Tümoom
Termolokatsioonielund
Ninasõõrmed on tähistatud musta noolega ja termolokaatorid punase noolega. Termolokatsioonielundiks ehk termolokaatoriks ehk infrapunakiirguselundiks ehk kaugtermoretseptoriks nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paiknevat infrapunakiirgust tajuvat ja sellele reageerivat meeleelundit.
Vaata Maolised ja Termolokatsioonielund
Testosteroon
Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.
Vaata Maolised ja Testosteroon
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Vaata Maolised ja Tetrapoodid
The Lancet
The Lancet (ka Lancet) on aastast 1823 Suurbritannias kord nädalas ilmuv ingliskeelne teaduslik meditsiiniajakiri.
Vaata Maolised ja The Lancet
Thermophis baileyi
Thermophis baileyi on maoliik.
Vaata Maolised ja Thermophis baileyi
Thomas More
Thomas More'i portree (Hans Holbein noorem, 1527) Sir Thomas More (ladinapäraselt ka Thomas Morus; tõenäoliselt 7. veebruar 1478 London – 6. juuli 1535 London, Tower) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kes on peamiselt tuntud oma teose "Utoopia" järgi.
Vaata Maolised ja Thomas More
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Vaata Maolised ja Tiibet
Tiibluu
Tiibluu (ladina os pterygoideum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline ajukolju luu, mis asub põhikiilluu tiibjätke pinnal.
Vaata Maolised ja Tiibluu
Tiigermadu (perekond)
Tiigermadu (Notechis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Tiigermadu (perekond)
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Vaata Maolised ja Tiinus
Titanoboa
Titanoboa oli Paleogeeni ajastul Lõuna-Ameerika mandril elanud madude perekond.
Vaata Maolised ja Titanoboa
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Vaata Maolised ja Toksiin
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Vaata Maolised ja Tonn
Trahheaalkops
Trahheaalkops (inglise keeles tracheal lung) on lülijalgsetel ja paljudel maolistel hingamiselundkonna elund.
Vaata Maolised ja Trahheaalkops
Trepi-roninastik
Trepi-roninastik (Rhinechis scalaris) on Colubridae sugukonna maoliik.
Vaata Maolised ja Trepi-roninastik
Tripimadu
Tripimadu (Thamnophis) on maoperekond.
Vaata Maolised ja Tripimadu
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Maolised ja Troopika
Tropidophiidae
Tropidophiidae (selts Squamata, infraselts Alethinophidia) on madude sugukond.
Vaata Maolised ja Tropidophiidae
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Vaata Maolised ja Trummikile
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Maolised ja Tsink
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Vaata Maolised ja Tuberkuloos
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Vaata Maolised ja Uitnärv
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Vaata Maolised ja Ujumine
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Vaata Maolised ja Ussid
Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.
Vaata Maolised ja Uus-Kaledoonia
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Maolised ja Uus-Meremaa
Vaagen
Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.
Vaata Maolised ja Vaagen
Vaagnakannus
Vaagnakannus (inglise keeles pelvic spur) on paariline tagajäsemete jäänus mõnedel selgroogsetel loomadel.
Vaata Maolised ja Vaagnakannus
Vagelpimemadu
Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Maolised ja Vagelpimemadu
Vagur eirenis
Vagur eirenis (varasem nimetus ka vagur eireenis, Eirenis modestus) on maoliik.
Vaata Maolised ja Vagur eirenis
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Vaata Maolised ja Vaheaju
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Maolised ja Vaikne ookean
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Maolised ja Valgeaine
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Vaata Maolised ja Vana-Egiptus
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Vaata Maolised ja Vanakreeka mütoloogia
Vasak ühisunearter
Vasak ühisunearter (ladina arteria carotis communis sinistra) on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela.
Vaata Maolised ja Vasak ühisunearter
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Maolised ja Vask
Vatsakesesisene kanal
Vatsakesesisene kanal on roomajate (va krokodillilised) südame vatsakese sees paiknev avaus.
Vaata Maolised ja Vatsakesesisene kanal
Vähesoomuseline roninastik
Vähesoomuseline roninastik (Elaphe quadrivirgata) on maoliik.
Vaata Maolised ja Vähesoomuseline roninastik
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Maolised ja Vähilaadsed
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Vaata Maolised ja Väike vereringe
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Vaata Maolised ja Väikeaju
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Vaata Maolised ja Väliskõrv
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Vaata Maolised ja Võrkkest
Võrkpüüton
Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik püütonlaste sugukonnast.
Vaata Maolised ja Võrkpüüton
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Maolised ja Veekogu
Veemadulased
Veemadulased (Homalopsidae) on valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.
Vaata Maolised ja Veemadulased
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Maolised ja Veen
Veenastik
Veenastik (Natrix tessellata) on maoliik. Veenastikud ujuvad väga hästi ning eelistavad elupaikadena veekogude läheduses ja nende kallastel paiknevaid varjulisemaid urgusid. Toituvad peamiselt kaladest.
Vaata Maolised ja Veenastik
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Maolised ja Venemaa
Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Vaata Maolised ja Venoosõõs
Venoosurge
Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.
Vaata Maolised ja Venoosurge
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Vaata Maolised ja Vererõhk
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Maolised ja Veresoon
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Maolised ja Veri
Vesivedelik
Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Vaata Maolised ja Vesivedelik
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Vaata Maolised ja Vikerkest
Vilbasnastik
Vilbasnastik (Coluber) on nastiklaste sugukonda kuuluv perekond madusid.
Vaata Maolised ja Vilbasnastik
Vipera darevskii
Vipera darevskii on maoliik.
Vaata Maolised ja Vipera darevskii
Vipera eriwanensis
Vipera eriwanensis on maoliik.
Vaata Maolised ja Vipera eriwanensis
Virginia (perekond)
Virginia on maoperekond.
Vaata Maolised ja Virginia (perekond)
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Vaata Maolised ja Vivipaaria
Vooglemine
Vooglemine ehk röövikutüüpi liikumine ehk otsejooneline liikumine (inglise rectilinear locomotion) on paljude jalutute loomade (näiteks madude) loomulik liikumisviis, mille korral loom roomab peaaegu ilma loogeteta.
Vaata Maolised ja Vooglemine
Yukon
Yukon on Kanada 1.
Vaata Maolised ja Yukon
1758
1758.
Vaata Maolised ja 1758
1800
1800.
Vaata Maolised ja 1800
1834
1834.
Vaata Maolised ja 1834
1843
1843.
Vaata Maolised ja 1843
1874
1874.
Vaata Maolised ja 1874
1913
1913.
Vaata Maolised ja 1913
1935
1935.
Vaata Maolised ja 1935
1948
1948.
Vaata Maolised ja 1948
1993
1993.
Vaata Maolised ja 1993
2012
2012.
Vaata Maolised ja 2012
2013
2013.
Vaata Maolised ja 2013
Tuntud ka kui Madu, Maod, Ofiidid, Serpentes.
, Belgia, Bioloog, Boa, Boalased, Bolierialased, Bonaire, Botrops, Bronh, Bušmeister, C-vitamiin, Caenophidia, Cambridge University Press, Carl von Linné, Cemophora, Chilorhinophis gerardi, Colubridae, Curaçao, Dendriit, Denisoonia, Diapsiidid, Dolichophis schmidti, Drymarchon, Duvernoy nääre, Eefa, Eemaldajanärv, Eesjäse, Eesti, Eesti Maaülikool, Eeva, Egiptuse kobra, Elaphe sauromates, Elapognathus, Elund, Eluviis, Emakas, Embrüo, Endeem, Endokriinsüsteem, Endoteel, Enn Ernits, Enteerne närvisüsteem, Eosinofiilid, Erasmus Rotterdamist, Erütrotsüüt, Erivärviline vilbasnastik, Esiku-teonärv, Esindaja, Esmasneerutoruke, Esta-Laine Nahkur, Evolutsioon, Füsioloogia, Florida, Foobia, Gabooni aafrikarästik, Ganglion, Gürsa, Geb, Geen, George Albert Boulenger, Germaanium, Glükokortikosteroidid, Gordon Burghardt, Gorgod, Gramm, Haistmisnärv, Haistmissibul, Hallaine, Halo Kirjastus, Hambad, Harderi nääre, Harilik eefa, Harilik rästik, Harilik silenastik, Harilik sisalikumadu, Hääl, Häälekõri, Hüpofüüsi kesksagar, Hüpotalamus, Heinrich Heine, Hemikliitor, Hemipeenis, Hemorrhois nummifer, Henle ling, Hieroglüüfpüüton, Hiidanakonda, Hiina, Hingamine, Hingetoru, Hobune, Holland, Hormoonid, Humoraalne immuunsus, Iirimaa, Iirimaa saar, Imetajad, Immunoglobuliin Y, Immuunsüsteem, India kobra, India ookean, Infraselts, Inglise keel, Inimene, Instinkt, Islandi saar, Jaava tüügasmadu, Jacobsoni elund, Jaht, Jämepeamadulased, Jämesool, Joomine, Juha, Jumal, Jumalus, Kaadmium, Kaal, Kael, Kaelalülid, Kaeluseirenis, Kaelusmadu (perekond), Kaheharuline keel, Kahepaiksed, Kaksteistsõrmiksool, Kalad, Kalasoomused, Kanada, Kapillaar (anatoomia), Kapuutsnastik, Karnivoor, Karvastik, Kassmadu, Kastratsioon, Kasvaja, Kääbuslõgismadu, Käbikeha, Kägistamine (zooloogia), Käitumine, Kärssmadu, Külgvaksamine, Kõõrdsilmmadu, Kõht, Kõhukilbised, Kõhunääre, Kõrb, Kõri, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keel, Keele-neelunärv, Keelealune närv, Keelikloomad, Keha, Kehavedelik, Kere, Keskaju, Keskkõrv, Kesknärvisüsteem, Kestumine, Kiirikmadulased, Kilpkonnalised, Kilplõugmadu, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Kilpsabalased, Kitsaspea-mamba, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kladistika, Klass (bioloogia), Kloaaginääre, Kloaak, Kohastumus, Kolesterool, Kolju, Kolmiknärv, Kolmnurk, Koobalt, Kopsuarter, Kopsud, Kopsutüvi, Kopulatsioon, Kopulatsioonikork, Korallmadu, Kortikosteroon, Kraniaalnärvid, Kreeka, Kude, Kuningkobra, Kuningmadu, Kuningpüüton, Kurat, Kuri, Kurn, Kusejuha, Kusepõis, Kusesool, Kusi, Kuulmekäik, Laisabalased, Lamprophiidae, Lantaan, Lääne-India, Lääne-liivaboa, Lähistroopika, Lämmastik, Lühisababoa, Lüli, Lüliarter, Lülisambakanal, Lümf, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfiurked, Lümfoidkude, Lümfosarkoom, Lümfotsüüt, Lõõtspillitaoline liikumine, Lõgismadu, Lõgismadulased, Lõgisti, Lõuna-silenastik, Lõunasaar, Leo Daniël Brongersma, Leptodeira bakeri, Leukotsüüt, Levila, Lihas, Liigesepind, Liik (bioloogia), Liikumine, Liivaboa, Liivaboalased, Limaskest, Limused, Linnud, Lisahaistmissibul, Lisanärv, Loomaaed, Loomad, Loomade elu, Luuüdi, Maailmajagu, Macropisthodon, Macroprotodon brevis, Madagaskari saar, Madu (tähtkuju), Madu-odaangerjas, Maduhaugas, Madukael, Madukaelkilpkonn, Madukaellased (kilpkonnad), Madukaellased (linnud), Madukala, Madukotkas (perekond), Madulõugkala, Madunõel, Madupea, Maduskink, Madusuu, Madutähed, Magu, Maisi-roninastik, Maks, Mandeltuum, Mangaan, Mantel (neuroanatoomia), Mao soomused, Maokandja, Maokasvandus, Maolest, Maoliha, Maolised, Maolukuti, Maomahl, Maomürk, Maria Tilk, Marrasknahk, Martin Luther, Mägi, Mülleri juha, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Mürknastiklased, Meditsiin, Melaniin, Melanoom, Melanotsüüt, Meri, Merimadulased, Metabolism, Metastaseerumine, Mikroelemendid, Mitmikisadus, Molekul, Monotsüüt, Montivipera raddei, Motoorne ajukoor, Motoorsed neuronid, Mudamadu (perekond), Muna, Munahammas, Munajuha, Munajuhalehter, Munandiarter, Munandid, Munandimanus, Munandimanusejuha, Munasari, Munasarjaarter, Munemine, Must mamba, Must-valge kobra, Mustmadu, Naaga, Nahk, Naine, Nastik, Nastik (perekond), Nastiklased, Natricidae, Näärmed, Näärmehüpofüüs, Nägemine, Nägemisnärv, Nägemisristmik, Näokolju, Näonärv, Närv, Näsakoonus, Neel, Neeru-sugusegmendid, Neerud, Neerupealis, Nefron, Nerodia, Neurohüpofüüs, Neuron, Neuropeptiidid, Neutrofiil, Newfoundland ja Labrador, Nikkel, Nina-pisarajuha, Ninaõõs, Niudesool, Nokisrästik, Nordlandi maakond, Norra, Nunavut, Odapeamadu, Ofidiofoobia, Okasnahksed, Oliivjas vilbasnastik, Opheodrys, Ophidia, Otsaju, Ovipaaria, Ovovivipaaria, Oxford University Press, Paljunemine, Pantherophis, Partenogenees, Patagoonia, Päikesekiirgus, Pärisboalased, Pärisrästiklased, Pärsia eirenis, Püüton, Püütonlased, Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa, Põhjasaar, Põrn, Pea, Peaaju, Peabronh, Peamine koesobivuskompleks, Peensool, Pelikanilised, Perekond (bioloogia), Piibel, Piklikaju, Pimemadu, Pimemadulased, Pisarakanalike, Pituophis, Piugmadu, Plasmoodium, Platsenta, Platynota, Plii, Plokinärv, Poegimine, Polaaralad, Polüandria (zooloogia), Polügüünia (zooloogia), Portugal, Primitiivne südametoru, Proatheris superciliaris, Psammophylax, Puhkeseisund, Puistu, Putukad, Puu, Ra, Rakk, Rakutuum, Ramphotyphlops, Rasvkehad, Raud, Räni, Rästik (perekond), Rästiklased, Rästiknastik, Röövloom, Regina (perekond), Rhabdophis, Rhadinaea, Rhynchocalamus melanocephalus, Rinnak, Rinnalülid, Ripskeha, Ristlõige, Ristluu, Roided, Romaan (ajakiri), Roninastik, Roomajad, Rootsi, Rudiment, Rullmadu, Rullmadulased, Saakloom, Saba, Sabalülid, Sahkluu, Sapipõiejuha, Sapipõis, Sapp, Sarvaine, Sarvkest, Söögitoru, Süda, Südame-veresoonkond, Südamehaigused, Südamekoda, Südamevatsake, Sülg, Sülitavad kobrad, Süljenäärmed, Sümbol, Sõõrmed, Schlemmi kanal, Scolecophidia, Seedeelundkond, Seedekulgla, Seemnejuha, Seemnesari, Seleen, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Seljaajunärvid, Selts (bioloogia), Seminatrix, Seoane rästik, Side, Sidekude, Sigimine, Sigimissüsteemid, Silelihased, Silenastik (perekond), Silinder, Silindermadu, Silm, Silmaava, Silmakilbis, Silmalaug, Silmalääts, Silmaliigutajanärv, Silmamuna, Sinonatrix, Sint Eustatius, Sint Maarten, Sisalikulised, Sisalikumadu, Siseelund, Sisekõrv, Sisenõrenäärmed, Siuglemine, Skelett, Somaatiline närvisüsteem, Sool (anatoomia), Soolad, Soome, Soomused, Soomuselised, Soomussisalikud, Sperm, Sperma, Stepp, Storeria, Strontsium, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Sugunääre, Suguti, Suriname, Suuõõs, Suulaeluu, Suur vereringe, Suuraju poolkerad, Suurajukoor, Suurosa, T-lümfotsüüdid, Taandurilised, Tagaaju, Tagajäse, Tagakaukaasia roninastik, Talveuni, Tantilla, Tartu, Tšiili, Tähtkuju, Tömpkoon-botrops, Tömpnina-rästik, Tüügasmadu, Tüügasmadulased, Tüümus, Tüümuse epiteelirakud, Tüümuse koor, Tüümuse säsi, Tüümuse taandareng, Tühisool, Tümoom, Termolokatsioonielund, Testosteroon, Tetrapoodid, The Lancet, Thermophis baileyi, Thomas More, Tiibet, Tiibluu, Tiigermadu (perekond), Tiinus, Titanoboa, Toksiin, Tonn, Trahheaalkops, Trepi-roninastik, Tripimadu, Troopika, Tropidophiidae, Trummikile, Tsink, Tuberkuloos, Uitnärv, Ujumine, Ussid, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vaagen, Vaagnakannus, Vagelpimemadu, Vagur eirenis, Vaheaju, Vaikne ookean, Valgeaine, Vana-Egiptus, Vanakreeka mütoloogia, Vasak ühisunearter, Vask, Vatsakesesisene kanal, Vähesoomuseline roninastik, Vähilaadsed, Väike vereringe, Väikeaju, Väliskõrv, Võrkkest, Võrkpüüton, Veekogu, Veemadulased, Veen, Veenastik, Venemaa, Venoosõõs, Venoosurge, Vererõhk, Veresoon, Veri, Vesivedelik, Vikerkest, Vilbasnastik, Vipera darevskii, Vipera eriwanensis, Virginia (perekond), Vivipaaria, Vooglemine, Yukon, 1758, 1800, 1834, 1843, 1874, 1913, 1935, 1948, 1993, 2012, 2013.