Sisukord
171 suhted: Aadel, Aadlitiitel, Ainud, Al-Ándalus, Alam-Austria, Albrecht Karu, Altmark, Anšluss, Ancona, Anglosaksid, Antwerpeni markkrahvkond, Armeenia, Armeenia keel, Astuuria kuningriik, Austria Rannikumaa, Austria-Ungari, Avaari mark, Šoti margid, Ülem-Frangimaa ringkond, Balkani poolsaar, Barcelona krahv, Bautzen, Bellac, Bourbonid, Brandenburg, Brandenburgi mark, Celje, Charles IV, Confolens, Creuse'i departemang, Daimjo, De facto, Departemang, Drôme'i departemang, Edo, Edward III, Eider, Eikellegimaa, Elbe, Emiir, Enns (jõgi), Etnos, Feodalism, Finnmargi maakond, François I, Friuli mark, Germaani algkeel, Gero mark, Girona, Gregorius VII, ... Laienda indeks (121 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Mark (territoorium) ja Aadel
Aadlitiitel
Aadlitiitel on aadliku aste aadlisiseses hierarhias.
Vaata Mark (territoorium) ja Aadlitiitel
Ainud
Ainu mees 1880. aasta paiku Ainud on Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geneetiliselt erinevad tugevasti jaapanlastest.
Vaata Mark (territoorium) ja Ainud
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Vaata Mark (territoorium) ja Al-Ándalus
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Vaata Mark (territoorium) ja Alam-Austria
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Mark (territoorium) ja Albrecht Karu
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Mark (territoorium) ja Altmark
Anšluss
Austria märtsis 1938 Anšluss (saksa keeles Anschluss: 'ühendamine, liitmine', enne 1996. aasta keelereformi kirjutati kujul Anschluß) oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Riigi poolt märtsis 1938.
Vaata Mark (territoorium) ja Anšluss
Ancona
Ancona sadam Ancona on linn Itaalias, Marche maakonna ja Ancona provintsi halduskeskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Ancona
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Vaata Mark (territoorium) ja Anglosaksid
Antwerpeni markkrahvkond
Antwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11.
Vaata Mark (territoorium) ja Antwerpeni markkrahvkond
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Mark (territoorium) ja Armeenia
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Vaata Mark (territoorium) ja Armeenia keel
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Vaata Mark (territoorium) ja Astuuria kuningriik
Austria Rannikumaa
Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).
Vaata Mark (territoorium) ja Austria Rannikumaa
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Mark (territoorium) ja Austria-Ungari
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Vaata Mark (territoorium) ja Avaari mark
Šoti margid
Šoti margid Carlisle'i loss – Inglise Läänemargi peakorter Alnwicki loss – Inglise Keskmargi peakorter Lochmabeni loss – Šoti Läänemargi kindlus Šoti margid oli mõiste, mida kasutati Inglise-Šoti piiril hiliskeskajal ja varauusajal.
Vaata Mark (territoorium) ja Šoti margid
Ülem-Frangimaa ringkond
Ülem-Frangimaa ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Mark (territoorium) ja Ülem-Frangimaa ringkond
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Mark (territoorium) ja Balkani poolsaar
Barcelona krahv
Barcelona krahv (katalaani Comte de Barcelona, hispaania Conde de Barcelona) oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9.–18.
Vaata Mark (territoorium) ja Barcelona krahv
Bautzen
Bautzen (ülemsorbi keeles Budyšin) on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Bautzeni kreisi keskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Bautzen
Bellac
Bellac on linn Prantsusmaal Haute-Vienne'i departemangus.
Vaata Mark (territoorium) ja Bellac
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Vaata Mark (territoorium) ja Bourbonid
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Vaata Mark (territoorium) ja Brandenburg
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Mark (territoorium) ja Brandenburgi mark
Celje
Celje (ladina Celeia, saksa Cilli) on linn Sloveenias Savinja jõe ääres Štajerskas.
Vaata Mark (territoorium) ja Celje
Charles IV
Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.
Vaata Mark (territoorium) ja Charles IV
Confolens
Confolens on linn Prantsusmaal Charente'i departemangus.
Vaata Mark (territoorium) ja Confolens
Creuse'i departemang
Creuse'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas.
Vaata Mark (territoorium) ja Creuse'i departemang
Daimjo
Daimjo (jaapani keeles 大名 daimyō) oli kõrgeim kohalik valitseja feodaalses Jaapanis (11.–19. sajandil).
Vaata Mark (territoorium) ja Daimjo
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Mark (territoorium) ja De facto
Departemang
Departemang (prantsuse département, hispaania departamento) on paljude riikide haldus- ja poliitiline alljaotus.
Vaata Mark (territoorium) ja Departemang
Drôme'i departemang
Drôme'i departemang on 2.
Vaata Mark (territoorium) ja Drôme'i departemang
Edo
Edo oli Jaapani pealinna Tōkyō nimi kuni 1868.
Vaata Mark (territoorium) ja Edo
Edward III
Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
Vaata Mark (territoorium) ja Edward III
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Vaata Mark (territoorium) ja Eider
Eikellegimaa
Eikellegimaa (ladina keeles terra nullius) on mitte kellegi valduses olev maa-ala rindejoonel või kahe naaberriigi piiritõkete vahel.
Vaata Mark (territoorium) ja Eikellegimaa
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Mark (territoorium) ja Elbe
Emiir
Emiir (araabia keeles أمير ʾamīr 'käskija', 'komandör', 'vürst') on enamasti araabia maades kasutatav valitsejatiitel.
Vaata Mark (territoorium) ja Emiir
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Vaata Mark (territoorium) ja Enns (jõgi)
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Vaata Mark (territoorium) ja Etnos
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Mark (territoorium) ja Feodalism
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Vaata Mark (territoorium) ja Finnmargi maakond
François I
thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.
Vaata Mark (territoorium) ja François I
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Mark (territoorium) ja Friuli mark
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Vaata Mark (territoorium) ja Germaani algkeel
Gero mark
Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.
Vaata Mark (territoorium) ja Gero mark
Girona
Girona on linn Hispaanias Kataloonias, Girona provintsi keskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Girona
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Vaata Mark (territoorium) ja Gregorius VII
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Mark (territoorium) ja Hamburg
Haute-Vienne'i departemang
Haute-Vienne'i departemang on 2.
Vaata Mark (territoorium) ja Haute-Vienne'i departemang
Hedmarki maakond
Hedmarki maakond oli 1.
Vaata Mark (territoorium) ja Hedmarki maakond
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Vaata Mark (territoorium) ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Mark (territoorium) ja Hispaania
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Vaata Mark (territoorium) ja Hispaania mark
Hokkaidō
pisi Hokkaidō (北海道) on Jaapani põhjaosas asuv saar, suuruselt teine saar riigis.
Vaata Mark (territoorium) ja Hokkaidō
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Mark (territoorium) ja Holstein
Horvaatia sõjaväestatud piiriala
Sõjaväestatud piiriala. Horvaatia sõjaväestatud piiriala (horvaadi: Hrvatska vojna krajina või Hrvatska vojna granica) oli sõjaväestatud piiriala ringkond, territoorium Habsburgide monarhias, alguses Austria keisririigis ja siis Austria-Ungaris.
Vaata Mark (territoorium) ja Horvaatia sõjaväestatud piiriala
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Vaata Mark (territoorium) ja Idamark
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Mark (territoorium) ja Iirimaa
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Vaata Mark (territoorium) ja Indoeuroopa algkeel
Indre'i departemang
Indre'i departemang on 2.
Vaata Mark (territoorium) ja Indre'i departemang
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Mark (territoorium) ja Iseseisvus
Itaalia ühinemine
Itaalia ühinemisprotsess 1815–1870. Itaalia ühinemine (itaalia keeles il Risorgimento) oli poliitiline ja ühiskondlik liikumine 19. sajandi Itaalias, mis ühendas sealsed arvukad riigid Itaalia kuningriigiks.
Vaata Mark (territoorium) ja Itaalia ühinemine
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Vaata Mark (territoorium) ja Itaalia kuningriik (1861–1946)
James VI ja I
James I (19. juuni 1566 – 27. märts 1625) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Šotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani.
Vaata Mark (territoorium) ja James VI ja I
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Mark (territoorium) ja Karantaania
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Mark (territoorium) ja Karl Suur
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Mark (territoorium) ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Mark (territoorium) ja Karolingide impeerium
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata Mark (territoorium) ja Kasakad
Kastiilia kuningriik
Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.
Vaata Mark (territoorium) ja Kastiilia kuningriik
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Mark (territoorium) ja Kärnteni mark
Kõmrid
Kõmrid (kõmri keeles Cymry, varem eesti keeles uelslased) on rahvas Suurbritannias Walesi poolsaarel.
Vaata Mark (territoorium) ja Kõmrid
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Mark (territoorium) ja Kirikuriik
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Mark (territoorium) ja Krahv
Krahvkond
Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.
Vaata Mark (territoorium) ja Krahvkond
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Mark (territoorium) ja Kraini mark
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Vaata Mark (territoorium) ja Kuriilid
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Mark (territoorium) ja Ladina keel
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Mark (territoorium) ja Lausitzi mark
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Mark (territoorium) ja Läänemeri
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Vaata Mark (territoorium) ja Liidumaa
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Vaata Mark (territoorium) ja Limes
Lippe
thumb Lippe on jõgi Euroopas, Reini lisajõgi.
Vaata Mark (territoorium) ja Lippe
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Mark (territoorium) ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Mark (territoorium) ja Ludwig Vaga
Lusignani dünastia
Lusignani dünastia vapp Lusignani dünastia oli prantsuse päritolu kuninglik dünastia, mis valitses 12.–15.
Vaata Mark (territoorium) ja Lusignani dünastia
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Mark (territoorium) ja Madalmaad
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Vaata Mark (territoorium) ja Magdeburg
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Mantova
Marche
Marche on maakond Itaalias.
Vaata Mark (territoorium) ja Marche
Maribor
Maribor on linn Sloveenias Drava jõe ääres; Štajerska (Sloveenia Steiermargi) ja Maribori valla keskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Maribor
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Mark (territoorium) ja Marki krahvkond
Markii
Markii on krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias ja mujal.
Vaata Mark (territoorium) ja Markii
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Mark (territoorium) ja Markkrahv
Markland
Markland (Metsamaa, vanaislandi sõnast mark 'mets') on maa, mille avastas Islandi-Gröönimaa meresõitja Leifr Eiríksson umbes aastal 1000.
Vaata Mark (territoorium) ja Markland
Matilde di Canossa
Matilde di Canossa, fragment maalist Matilde di Canossa (itaalia keeles Matilde, ladina keeles Matilda, Mathilda; märts 1046 Mantova – 24. juuli 1115 Bondeno di Roncore) oli Toscana markkrahvinna, tuntud ka Suure krahvinna ja Toscana Matildena.
Vaata Mark (territoorium) ja Matilde di Canossa
Maurid
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.
Vaata Mark (territoorium) ja Maurid
Märkischer Kreis
Märkischer Kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas.
Vaata Mark (territoorium) ja Märkischer Kreis
Mérida
Mérida on linn Hispaania edelaosas Badajozi provintsis Tierra de Mérida - Vegas Bajase maakonnas, Extremadura autonoomse piirkonna halduskeskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Mérida
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Mark (territoorium) ja Meißeni markkrahvkond
Meiji restauratsioon
Keiser Mutsuhito (Meiji) teel Kyōtost Tōkyōsse. Meiji restauratsioon (jaapani 明治維新 Meiji Ishin) oli sündmuste ahel Jaapanis, mis taastas keisrivõimu 1868.
Vaata Mark (territoorium) ja Meiji restauratsioon
Mercia
Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Vaata Mark (territoorium) ja Mercia
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Mark (territoorium) ja Merseburgi mark
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Mark (territoorium) ja Mets
Nõmm
Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.
Vaata Mark (territoorium) ja Nõmm
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Mark (territoorium) ja Neumark
Nièvre'i departemang
Nièvre'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas.
Vaata Mark (territoorium) ja Nièvre'i departemang
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Vaata Mark (territoorium) ja Nordalbingien
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Vaata Mark (territoorium) ja Nordmark
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Vaata Mark (territoorium) ja Nordrhein-Westfalen
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Vaata Mark (territoorium) ja Normanni vallutus Inglismaal
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Vaata Mark (territoorium) ja Normannid
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Vaata Mark (territoorium) ja Obodriidid
Oksitaani keel
Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.
Vaata Mark (territoorium) ja Oksitaani keel
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Vaata Mark (territoorium) ja Oslo
Oudenaarde
Oudenaarde on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi Oudenaarde haldusringkonna keskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Oudenaarde
Palissaad
Palisaad on üksteise kõrvale tihedalt maasse rammitud ja ülaotstest teravdatud palkidest tõke.
Vaata Mark (territoorium) ja Palissaad
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Vaata Mark (territoorium) ja Pannoonia mark
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Vaata Mark (territoorium) ja Pärsia keel
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Mark (territoorium) ja Püreneed
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Vaata Mark (territoorium) ja Petšeneegid
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Vaata Mark (territoorium) ja Philippe IV
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Vaata Mark (territoorium) ja Polovetsid
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Mark (territoorium) ja Pommeri
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Mark (territoorium) ja Poola jagamised
Portugali kuningriik
Portugali kuningriik (portugal Reino de Portugal) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1139–1910.
Vaata Mark (territoorium) ja Portugali kuningriik
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Mark (territoorium) ja Prantsuse revolutsioon
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Vaata Mark (territoorium) ja Provints (Prantsusmaa)
Ptuj
Ptuj on linn Sloveenias Drava jõe ääres Štajerskas.
Vaata Mark (territoorium) ja Ptuj
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Mark (territoorium) ja Regent
Richard II
Richard II Richard II (6. jaanuar 1367 – 14. veebruar 1400) oli Inglismaa kuningas aastatel 1377–1399.
Vaata Mark (territoorium) ja Richard II
Ruhri linnastu
Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Nordrhein-Westfalenis Saksamaal.
Vaata Mark (territoorium) ja Ruhri linnastu
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Mark (territoorium) ja Saale
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Mark (territoorium) ja Saamid
Sabbioneta
Sabbioneta on linn Itaalias Lombardia maakonnas Mantova provintsis.
Vaata Mark (territoorium) ja Sabbioneta
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Mark (territoorium) ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Mark (territoorium) ja Saksa-Rooma riik
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Mark (territoorium) ja Saksi Idamark
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Vaata Mark (territoorium) ja Saksimaa
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Vaata Mark (territoorium) ja Sassaniidide riik
Sõjaväestatud piiriala
Sõjaväestatud piiriala oli provints Habsburgide monarhia ning hiljem Austria keisririigi ja Austria-Ungari lõunapiiril.
Vaata Mark (territoorium) ja Sõjaväestatud piiriala
Schlei
Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.
Vaata Mark (territoorium) ja Schlei
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Mark (territoorium) ja Schleswigi hertsogkond
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Vaata Mark (territoorium) ja Septimaania
Slavoonia sõjaväestatud piiriala
Slavoonia sõjaväestatud piiriala aastal 1849 Slavoonia sõjaväestatud piiriala (horvaadi: Slavonska vojna krajina või Slavonska vojna granica) oli sõjaväestatud piiriala ringkond, territoorium Habsburgide monarhias, alguses Austria keisririigis ja siis Austria-Ungaris.
Vaata Mark (territoorium) ja Slavoonia sõjaväestatud piiriala
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Mark (territoorium) ja Sloveenia
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Vaata Mark (territoorium) ja Sorbid
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Vaata Mark (territoorium) ja Steiermark (mark)
Suur Hiina müür
Suur Hiina müür (hiina keeles: 萬里長城 Wànlǐ Chángchéng; ('10 000 lii müür') on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvallutajate (mongolid, turgid jt) sissetungi eest.
Vaata Mark (territoorium) ja Suur Hiina müür
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Vaata Mark (territoorium) ja Suur-Poola
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Mark (territoorium) ja Szczecin
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Mark (territoorium) ja Taani
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Mark (territoorium) ja Tšehhid
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Vaata Mark (territoorium) ja Türgi keel
Telemargi maakond
Telemargi maakond oli Norra maakond.
Vaata Mark (territoorium) ja Telemargi maakond
Tokugawa Ieyasu
Tokugawa Ieyasu (sünninimega Matsudaira Takechiyo; 31. jaanuar 1543 – 1. juuni 1616) oli Jaapani šogun ja Tokugawa šogunaadi asutaja, mis valitses Jaapanit 1603.
Vaata Mark (territoorium) ja Tokugawa Ieyasu
Toledo
Toledo on linn Hispaanias, Castilla–La Mancha piirkonna pealinn ja Toledo provintsi keskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Toledo
Umbria
Umbria on maakond Itaalias.
Vaata Mark (territoorium) ja Umbria
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Mark (territoorium) ja Ungari keel
Valenciennes
Raekoda Valenciennes 17. sajandil Valenciennes (hollandi Valencijn, ld Valentianae) on linn ja vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
Vaata Mark (territoorium) ja Valenciennes
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Vaata Mark (territoorium) ja Vanainglise keel
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.
Vaata Mark (territoorium) ja Vanapõhja keel
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Mark (territoorium) ja Vendid
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Mark (territoorium) ja Viikingid
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Mark (territoorium) ja Viin
Walesi margid
Walesi margid (kõmri Y Mers) on mõiste, mis tänapäevases kasutuses tähistab ebatäpselt defineeritud ala piki ja ümber piiri Inglismaa ja Walesi vahel Ühendkuningriigis.
Vaata Mark (territoorium) ja Walesi margid
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Vaata Mark (territoorium) ja Zaragoza
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Mark (territoorium) ja Zeitzi mark
Tuntud ka kui Mark (haldusüksus).