Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Berg (riik), Bergi suurhertsogkond, Brandenburgi mark, Departemang (Prantsusmaa), Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Friedrich Wilhelm I, Friedrich Wilhelm II, Friedrich Wilhelm III, Gelsenkirchen, Georg Wilhelm (Brandenburg), Hamm, Jülichi hertsogkond, Johann Sigismund (Brandenburg), Kölni kuurvürstkond, Kleve hertsogkond, Krahvkond, Lippe, Märkischer Kreis, Münsteri piiskopkond, Napoleon I, Nordrhein-Westfalen, Personaalunioon, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse keel, Preisi kuningriik, Rein, Ruhr, Ruhri linnastu, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Sauerland, Tilsiti rahu, Vestfaal, Vestfaali provints.
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Uus!!: Marki krahvkond ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »
Berg (riik)
Berg oli riik – algul krahvkond, hiljem hertsogkond – Saksamaal Reinimaal.
Uus!!: Marki krahvkond ja Berg (riik) · Näe rohkem »
Bergi suurhertsogkond
Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805.
Uus!!: Marki krahvkond ja Bergi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Marki krahvkond ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Marki krahvkond ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Marki krahvkond ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Marki krahvkond ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Uus!!: Marki krahvkond ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm I. Antoine Pesne'i maal (1733) Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713.
Uus!!: Marki krahvkond ja Friedrich Wilhelm I · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm II
Friedrich Wilhelm II Friedrich Wilhelm II (25. september 1744 Berliin – 16. november 1797 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1786.
Uus!!: Marki krahvkond ja Friedrich Wilhelm II · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Marki krahvkond ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Gelsenkirchen
Gelsenkirchen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Uus!!: Marki krahvkond ja Gelsenkirchen · Näe rohkem »
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Uus!!: Marki krahvkond ja Georg Wilhelm (Brandenburg) · Näe rohkem »
Hamm
Hamm on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Uus!!: Marki krahvkond ja Hamm · Näe rohkem »
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Uus!!: Marki krahvkond ja Jülichi hertsogkond · Näe rohkem »
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Marki krahvkond ja Johann Sigismund (Brandenburg) · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Marki krahvkond ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Marki krahvkond ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »
Krahvkond
Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.
Uus!!: Marki krahvkond ja Krahvkond · Näe rohkem »
Lippe
thumb Lippe on jõgi Euroopas, Reini lisajõgi.
Uus!!: Marki krahvkond ja Lippe · Näe rohkem »
Märkischer Kreis
Märkischer Kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas.
Uus!!: Marki krahvkond ja Märkischer Kreis · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Marki krahvkond ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Marki krahvkond ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Marki krahvkond ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Marki krahvkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Marki krahvkond ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Marki krahvkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Marki krahvkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Marki krahvkond ja Rein · Näe rohkem »
Ruhr
Ruhri jõgi Essenis Ruhr on jõgi Saksamaal.
Uus!!: Marki krahvkond ja Ruhr · Näe rohkem »
Ruhri linnastu
Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Nordrhein-Westfalenis Saksamaal.
Uus!!: Marki krahvkond ja Ruhri linnastu · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Marki krahvkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Marki krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Marki krahvkond ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sauerland
Sauerlandi mäed Sauerland, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Sauerland on künklik maapiirkond, mis laotub enamikus Nordrhein-Westfaleni kaguosas, ositi raskelt metsane ja peale suurte orgude hõredalt asustatud.
Uus!!: Marki krahvkond ja Sauerland · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Marki krahvkond ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Marki krahvkond ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali provints
Lipp Vapp Saksa keisririigis Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946.
Uus!!: Marki krahvkond ja Vestfaali provints · Näe rohkem »
