Kiiremini kui brauser!
73 suhted: Argoon, Armstrongi piir, Atmosfäär, Curiosity, Džomolungma, Deuteerium, Eksosfäär, Footon, Fotograafia, Gaas, Gale'i kraater, Hapnik, Härmatis, Hüpotees, Ionosfäär, Ioon, Isotoop, Järv, Jugavool, Karbonaadid, Kiudpilved, Kolmikpunkt, Kondensatsioon, Kraater, Ksenoon, Kuiv jää, Kuu, Lämmastik, Maa, Marss, Mass, MAVEN, Metaan, Meteoriit, Mikromeeter, Molaarmass, Molekul, NASA, Olympus Mons, Ookean, Opportunity (kulgur), Orbiit, Org, Osoonikiht, Paskal, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Phoenix (kosmosesond), Planeet, Polaaröö, ..., Poolus, Rõhk, Süsihappegaas, Süsinik, Spektraalanalüüs, Spektroskoopia, Sublimeerumine, Talv, Tehiskaaslane, Temperatuur, Termosfäär, Tihedus, Tonn, Ultraviolettkiirgus, Väärisgaasid, Vääveldioksiid, Veeaur, Vesi, Vesinik, Vingugaas, Virmalised, Vulkaan, Vulkanism. Laienda indeks (23 rohkem) »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Argoon · Näe rohkem »
Armstrongi piir
skafandrita, kasutades ainult hapnikumaski, hakkaksid tema kopsudes sisalduv vesi ja ka tema sülg keema Armstrongi piir on kõrgus, kus atmosfäärirõhk on nii madal (0,0618 atmosfääri või 6,3 kPa (47 mmHg)), et vesi keeb inimkeha normaaltemperatuuril (37,0 °C).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Armstrongi piir · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Curiosity
Curiosity on autosuurune NASA kulgur, mis uurib Marsil asuvat Gale'i kraatrit.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Curiosity · Näe rohkem »
Džomolungma
Džomolungma (ka Mount Everest) on merepinnast kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas, mis asub Aasias Himaalaja mäestikus.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Džomolungma · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Deuteerium · Näe rohkem »
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Eksosfäär · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Footon · Näe rohkem »
Fotograafia
thumb Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Fotograafia · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Gaas · Näe rohkem »
Gale'i kraater
Gale'i kraater Gale'i kraater asub Marsil.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Gale'i kraater · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Hapnik · Näe rohkem »
Härmatis
Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Härmatis · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Hüpotees · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Ioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Isotoop · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Järv · Näe rohkem »
Jugavool
Põhjapoolkera jugavool võib liikuda kiiremini kui 180 kilomeetrit tunnis. Siin on kõige kiiremad tuuled kujutatud punasena, aeglasemad sinisena Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Jugavool · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Kraater
Saint Helensi kraater (1980) Kameruni mäe kraatrid Kraater ehk vulkaanikraater on vulkaanilise materjali, vahel ka muu materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Kraater · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Kuu · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Lämmastik · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Maa · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Marss · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Mass · Näe rohkem »
MAVEN
Mars Atmosphere and Volatile EvolutioN Mission (MAVEN) on NASA kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marsi atmosfääri ja teha kindlaks, vee ja tiheda atmosfääri kadumise põhjused.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja MAVEN · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Metaan · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Meteoriit · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Molekul · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja NASA · Näe rohkem »
Olympus Mons
Kosmosesondi Viking 1 foto Olympus Monsist Olympus Mons on kilpvulkaan Marsil, mille kõrgus Marsi jalamilt on 22 km ja see kõrgub 27 km üle Marsi kõrguse nullpunkti.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Olympus Mons · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Ookean · Näe rohkem »
Opportunity (kulgur)
Opportunity (tuntud ka kui MER-B) oli NASA kulgur, mis uuris aastatel 2004–2018 Marssi.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Opportunity (kulgur) · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Orbiit · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Org · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Osoonikiht · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Paskal · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Phoenix (kosmosesond)
Phoenix oli NASA kosmoseaparaat, mis laskus Marsile 25. mail 2008.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Phoenix (kosmosesond) · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Planeet · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Polaaröö · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Poolus · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Rõhk · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Süsinik · Näe rohkem »
Spektraalanalüüs
Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Spektraalanalüüs · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Talv · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termosfäär
Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Termosfäär · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Tihedus · Näe rohkem »
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Tonn · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Vesinik · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Vingugaas · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Virmalised · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Vulkaan · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Marsi atmosfäär ja Vulkanism · Näe rohkem »
