Sisukord
275 suhted: Abrasiivkulumine, Abrasiivsus, Ajam, Ajamikett, Aksiaallaager, Alalisvoolumootor, Alusringjoon, Amortisaator, Andur, Aparaadiõli, Archimedese kruvi, Arretiir, Arvprogrammjuhtimine, Arvprogrammpink, Aurumasin, Auto, Autosidur, Ava (masinaehitus), Avapind, Avardamine, Avardi, Avasüsteem, Baasalus, Detail (masinaehitus), Eelsüüteküünal, Elastne sidur, Elastsus, Elektroonika mõisteid, Elektrotehnika mõisteid, Energeetika mõisteid, Erosioonkulumine, Fikseeriv laager, Fluoritud õli, Fotoelektriline andur, Freesimine, Fretingkorrosioon, Grafiitmääre, Haavelkalestamine, Hammasülekanne, Hammasliide, Hammasratas, Hammasrataspump, Hammassidur, Hüdraulika mõisteid, Hüdromootor, Hüdrotransformaator, Hüdrovormimine, Hüpoidõli, Hõõrdülekanne, Hõõrdkeevitus, ... Laienda indeks (225 rohkem) »
Abrasiivkulumine
Abrasiivkulumine on kulumine, mille puhul abrasiivosakesed (liiv, tolm, metallikillud) kraabivad ja lõikavad materjali pinda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Abrasiivkulumine
Abrasiivsus
Abrasiivsus (inglise: abrasivity) on abrasiivi kulutamisvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Abrasiivsus
Ajam
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ajam
Ajamikett
Ajamiketid on ketid, mis kannavad kettajamis võllilt võllile üle pöördemomenti.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ajamikett
Aksiaallaager
Aksiaallaager ehk tugilaager on laager, mis on mõeldud vastu võtma ainult aksiaalkoormust.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Aksiaallaager
Alalisvoolumootor
Alalisvoolumootor Püsimagnetergutusega alalisvoolumootori ristlõige kommutaatoril on ainult kaks lamelli, siis väli vaheldub iga poolpöörde ehk 180 kraadi järel Alalisvoolumootor (ka alalisvoolumasin) on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Alalisvoolumootor
Alusringjoon
Alusringjoon (inglise: base circle) on kujuteldav ringjoon, mille abil kujundatakse hammasrataste hammaste evolventsed külgprofiilid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Alusringjoon
Amortisaator
Amortisaator on tõuke- või löögileevendi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Amortisaator
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Andur
Aparaadiõli
Aparaadiõli (inglise instrument oil) on väga puhas madala hangumistemperatuuriga õli aparaatide ja peenmehhanismide määrimiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Aparaadiõli
Archimedese kruvi
Archimedese kruvi Archimedese kruvi on tigukonveier, millega tõstetakse vett.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Archimedese kruvi
Arretiir
Arretiir on seade kantavatel mõõteriistadel, mille abil saab mõõtemehhanismi liikumatult fikseerida, et see kandmisel või transportimisel ei vigastuks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Arretiir
Arvprogrammjuhtimine
CNC tööpink Wasino CNC-pink Arvprogrammjuhtimine ehk APJ ehk CNC on tööpinkide ja masinate tähtedest ja numbritest koosneva programmiga juhtimine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Arvprogrammjuhtimine
Arvprogrammpink
Arvprogrammpink ehk arvjuhtimispink ehk arvprogrammjuhtimisega tööpink on tööpink, mida juhitakse tähtedest ja numbritest koosneva programmiga.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Arvprogrammpink
Aurumasin
James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast Aurumasin on soojusmootor, mis muudab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Aurumasin
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Auto
Autosidur
Autosidur on sidur, mida kasutatakse mootori pöördemomendi ülekandmiseks jõuülekandele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Autosidur
Ava (masinaehitus)
Ava ja võlli näitlik joonis Avaks nimetatakse liite detaili, mis haarab teist detaili (võlli) ja mida mõõdetakse seestpoolt.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ava (masinaehitus)
Avapind
Avapinnaks nimetatakse sisemõõtmetega iseloomustatavat pinda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Avapind
Avardamine
Avardamine on valamisel, stantsimisel või puurimisel saadud ava täpsemaks töötlemine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Avardamine
Avardi
Avardi on lõikeriist, mida kasutatakse valamisel, stantsimisel või puurimisel saadud avade täpsemaks töötlemiseks ehk avardamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Avardi
Avasüsteem
Ava- ja võllisüsteemi skeem. Viirutatud kastid tähistavad tinglikult võllide tolerantsitsooni ja viirutamata kastid avade tolerantsitsooni. Avasüsteem (inglise hole basis system of fits) on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad ava piirmõõtmed muutumatuks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Avasüsteem
Baasalus
Baasalus on spetsiaalne töölaud, kuhu saab kinnitada rakise.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Baasalus
Detail (masinaehitus)
Detail on masina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua koostamisoperatsioone.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Detail (masinaehitus)
Eelsüüteküünal
Eelsüüteküünal Eelsüüteküünal on elektriline seadis, mida kasutatakse diiselmootorite käivitamise lihtsustamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Eelsüüteküünal
Elastne sidur
Elastne sidur on mittelülitatav sidur, mis pehmendab lööke ja tõukeid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Elastne sidur
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Elastsus
Elektroonika mõisteid
Siin on loetletud elektroonika mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Elektroonika mõisteid
Elektrotehnika mõisteid
Siin on loetletud elektrotehnika mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Elektrotehnika mõisteid
Energeetika mõisteid
Siin on loetletud energeetika mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Energeetika mõisteid
Erosioonkulumine
Erosioonkulumine on mehaaniline kulumine, mida põhjustab tahkete osakeste, vedeliku- või gaasijuga.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Erosioonkulumine
Fikseeriv laager
Fikseeriv laager võtab vastu radiaalkoormusi ja telgjõudu mõlemas suunas.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Fikseeriv laager
Fluoritud õli
Fluoritud õli (inglise fluorinated oil) on masinaehituses üks määrdeõli liik.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Fluoritud õli
Fotoelektriline andur
Fotoelektriline andur on andur, mille tajuriks võivad olla järgmised optoelektroonika seadised.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Fotoelektriline andur
Freesimine
rightFreesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Freesimine
Fretingkorrosioon
Fretingkorrosioon on mehaaniline kulumine, mis tekib istupinnas, kui kehad üksteise suhtes väikese amplituudiga (1...150 μm) võnguvad.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Fretingkorrosioon
Grafiitmääre
Grafiitmääre on must hõbedase läikega kaltsiummääre süntees- või silindriõli baasil, sisaldab umbes 10% grafiiti.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Grafiitmääre
Haavelkalestamine
Haavelkalestamine ehk haaveldamine on meetod detailide väsimustugevuse tõstmiseks pindkihi kohaliku kalestamise teel haavlijoas.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Haavelkalestamine
Hammasülekanne
Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hammasülekanne
Hammasliide
Hammasliide ka soonliide ja nuutliide on liide, mis kujtab endast samateljeliste detailide ühendust pöördemomendi ülekandmiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hammasliide
Hammasratas
Hammasratas on hammastega ratas, mis tavaliselt kannab üle pöördemomenti teistele hammasratastele või hammastega elementidele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hammasratas
Hammasrataspump
Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hammasrataspump
Hammassidur
Hammassidur on mittelülitatav kompenseeriv sidur, mis võimaldab telgede nurgiasendit ning võllide mõningast nihkumist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hammassidur
Hüdraulika mõisteid
Siin on loetletud hüdraulika mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hüdraulika mõisteid
Hüdromootor
Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku hüdraulilise energia mootori väljuva võlli mehaaniliseks energiaks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hüdromootor
Hüdrotransformaator
Hüdrotransformaatori läbilõige Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo on hüdrauliline seade pöördemomendi muutmiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hüdrotransformaator
Hüdrovormimine
Hüdrovormimine on survetöötlemise protsess, mille puhul lehtmetall surutakse vedeliku survejõul vastu matriitsi pinda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hüdrovormimine
Hüpoidõli
Hüpoidõli (saksa Hypoidöl) on sööbekindel õli, mis leiab kasutust peamiselt hüpoidülekandega autodes tagasillaõlina.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hüpoidõli
Hõõrdülekanne
Hõõrdülekanne on ülekanne, mis koosneb vähemalt kahest hõõrdrattast, mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hõõrdülekanne
Hõõrdkeevitus
pisi Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mille leiutas aastal 1991 TWI (The Welding Institute).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hõõrdkeevitus
Helvesväsimus
Helvesväsimus on kontaktväsimuse eriliik, mida iseloomustab liistakutaoliste väsimuskulumisproduktide eraldumine pindkihist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Helvesväsimus
Hiiliv tõrge
Hiiliv tõrge on tõrge, mis on põhjustatud detaili või seadme karakteristikute sujuvast muutumisest ajas.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hiiliv tõrge
Hoonimine
Hoonimine on viimistlusmeetod, mis võimaldab saada suure täpsusega siledaid, spetsiifilise mikroprofiiliga silindrilisi sisepindu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Hoonimine
Induktiivtajur
Induktiivtajuriks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus mehaanilise sisendsuuruse (deformatsiooni, siirde, jõu, momendi) muutus põhjustab elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Induktiivtajur
Informaatika mõisteid
Siin on loetletud informaatika (sh infotehnoloogia) mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Informaatika mõisteid
Isepidurduvus
Isepidurduvus (inglise: self-locking) on mehhanismi omadus olla käitatav ainult sisendlüli (mootoripoolse lüli) kaudu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Isepidurduvus
Isetsentreeruv padrun
Isetsentreeruv padrun on laialt levinud padrun lühikeste toorikute kinnitamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Isetsentreeruv padrun
Ist
Istuks nimetatakse detailide liikuvuse astet liites ehk millisel määral nad üksteise suhtes saavad liikuda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ist
Jagamisrakis
Jagamisrakised on peamiselt freesimisel kasutatavad rakised.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Jagamisrakis
Jäik sidur
Jäik sidur on mittelülitatav sidur võllide jäigaks ühendamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Jäik sidur
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Jäikus
Jõuandur
Jõuandur on andur millega registreeritakse jõu suurust ning vastavust ettenähtule.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Jõuandur
Jõumasin
Jõumasin on masin, mis muudab mingit liiki energiat mehaaniliseks energiaks, millega siis käitatakse töömasinaid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Jõumasin
Joaskulumine
Joaskulumine on mehaaniline kulumine, mille puhul pinda murendab selle vastu lendav abrasiiv.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Joaskulumine
Jootmine
trükkplaadil Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Jootmine
Kaasavedav padrun
Kaasavedav padrun on padrun, mida kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemisel tsentrite vahel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kaasavedav padrun
Kaaspind
Kaaspindadeks nimetatakse liites kokkupuutuvaid pindu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kaaspind
Kael (masinaehitus)
Kael ehk vahetapp on tapp, mis asetseb kahe võllipoole vahel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kael (masinaehitus)
Kaelustihend
Kaelustihend on tihend, mida kasutatakse nii õli kui ka plastse määrdeainega määritud laagerdustes.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kaelustihend
Kammlõikamine
Kammlõikamine on metallide lõikamine, mis toimub kammlõikepinkidel tööriistaga, mida nimetatakse lõikekammiks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kammlõikamine
Karter
Karter ehk õlivann kaitseb töötavat mehhanismi mustuse ja tolmu eest ning on õlimahutiks pidevmäärimisega mehhanismidel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Karter
Kasutegur
Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kasutegur
Kavitatsioonkulumine
Kavitatsioonkulumine on mehaaniline kulumine, mida tekitab vedelikes väikeste gaasimullide (kavernite) plahvatuslik sulgumine ja sellest põhjustatud väikses ruumipiirkonnas rõhu ja temperatuuri tõus.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kavitatsioonkulumine
Külmkeevitamine
Külmkeevitamine ehk kontaktkeevitamine on toatemperatuuril sama koostisega puhastatud pinnaga metallide liitmine vaakumis.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Külmkeevitamine
Külmstantsimine
Külmstantsimine on toatemperatuuril metallide survega töötlemine kasutades selleks mitmesuguseid stantse, et nende abil vahetult materjali deformeerida.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Külmstantsimine
Keere
mutri sisepinnal Keere on detaili silindrilise või koonilise kujuga sise- või välispinnale mööda kruvijoont moodustatud kindla profiiliga soon.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keere
Keermesülekanne
Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keermesülekanne
Keermesliide
Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keermesliide
Keermetamine
Keermetamine on keermelõikamine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keermetamine
Keevisliide
Roostevaba terase keevisõmblus Keevisliide ehk keevisõmblus on liikumatu mittelahtivõetav liide, mis saadakse keevitamise teel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keevisliide
Keevitamine
Metallkehade keevitamine Keevitamine Kadrina EPTs 1987. aastal Keevitamine ehk keevitus (inglise welding) on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keevitamine
Keevitatavus
Keevitatavus iseloomustab keevitamise raskusastet konkreetsetel tingimustel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keevitatavus
Keskmine lõtk
Keskmine lõtk on toote valmistamisel tekkivate tegelike lõtkude aritmeetiline keskmine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keskmine lõtk
Keskmine ping
Keskmine ping on toote valmistamisel tekkivate pingude aritmeetiline keskmine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Keskmine ping
Kesktemperatuuriline määre
Kesktemperatuuriline määre ehk MT-määre on määre, mis on ette nähtud tööks temperatuurivahemikus –30...+120 °C.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kesktemperatuuriline määre
Ketassidur
Mittelülitatav ketassidur. Siduri pooled on omavahel liidetud poltliitega Ketassidur kujutab endast kahte äärikut, mis asetatakse ühendatavate võllide otstele ning tõmmatakse kokku poltidega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ketassidur
Ketiratas
KetiratasDo: ketiratta välisdiameeterDp: jaotusringjoone diameeter Ketiratas on masinaelement, mida kasutatakse kettülekandes.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ketiratas
Kett
Ajamiketid Lasti- ja veokett (ümarlülikett) Kett on järjestikku haagitud jäikadest lülidest koosnev painduv tarind.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kett
Kettülekanne
Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel ketiratastega, mis kujutavad endast spetsiaalselt selleks otstarbeks toodetud hammasrattaid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kettülekanne
Kiilmehhanism
Kiilmehhanism (inglise straight-wedge mechanism või edge effecting linear motion) on mehhanismide ja masinate teoorias mehhanism, mille vedav ja veetav lüli liiguvad translatoorselt ning kiiruste ja kiirenduste suhe on püsiv.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kiilmehhanism
Kinnisliide
Kinnisliide on liide, mis liidab kaasdetailid ühtseks tervikuks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kinnisliide
Klemmliide
Klemmliide on pinguga liide kus vajalik pindsurve tekitatakse klemmi või poolitava rummu ristsuunas kruvipingutusega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Klemmliide
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kolb
Kolbpump
Kolbpump (inglise keeles piston pump) on mahtpumba üks eriliik.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kolbpump
Kolvirõngad
Kolvirõngad on sisepõlemismootori detailid, mille ülesanne on tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kolvirõngad
Kompenseeriv sidur
Kompenseeriv sidur on mittelülitatav sidur, mis tagab ühendatavate võllide kindla töö ka koostamise väikeste ebatäpsuste korral, kompenseerib võllide deformeerumist koormuse mõjul ning temperatuuri kõikumise tagajärjel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kompenseeriv sidur
Kompressoriõli
Kompressoriõli (inglise compressor oil) on hästi puhastatud õli tööstuslike rotatsioon- ja tsentrifugaalkompressorite tihendamiseks, määrimiseks ja jahutamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kompressoriõli
Kondiõli
Kondiõli on väikese viskoossusega loomne õli.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kondiõli
Kontroll- ja juhtimismasin
Kontroll- ja juhtimismasin on masinaehituses masin, mida kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kontroll- ja juhtimismasin
Kontrollarvutus (masinaehitus)
Kontrollarvutus toimub pärast detaili ja koostu konstrueerimist, kui on täpselt teada kõigi elementide kuju ja mõõtmed, materjalid, pinnatöötlus ja rakendatavad jõud.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kontrollarvutus (masinaehitus)
Koost
Koost ehk sõlm on mehhanismi, seadme või rajatise osa, mille elemendid on omavahel ühendatud liidete teel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Koost
Koostamine
Koostamine on masina või seadme kokkupanemine detailidest.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Koostamine
Korrasolek
Korrasolek on masina seisund, mis rahuldab mitte ainult põhilisi, vaid ka teisejärgulisi nõudeid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Korrasolek
Korrosioonmehaaniline kulumine
Korrosioonmehaaniline kulumine on kulumine, mis tekib korrodeerivate ainete ja elektrilise reaktsiooni toimel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Korrosioonmehaaniline kulumine
Korrosioonväsimus
Korrosioonväsimus on metallis vahelduvalpingel korrodeeriva keskkonna kaastoimel kulgev väsimusprao kiire areng, mis viib detaili suhteliselt kiire purunemiseni.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Korrosioonväsimus
Kruustangid
Lauakruustangid Kruustangid on laialdaselt kasutatavad kinnitusrakised.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kruustangid
Kruvipump
Archimedese kruvi on kruvipump Kruvipump on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kruvipump
Kulumine
Kulumine on hõõrdega kaasnev tahke keha pinna järkjärguline purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kulumine
Kulumiskindlus
Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kulumiskindlus
Kuumapüsivus
Kuumapüsivuseks nimetatakse materjali võimet vastu panna pinna keemilisele lagunemisele kuuma õhu või gaasi toimel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kuumapüsivus
Kuumustugevus
Kuumustugevus on vastupidavus mehaanilistele koormustele kõrgel temperatuuril.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Kuumustugevus
Laager
Animatsioon kuullaagrist Kuullaager (kuulub veerelaagrite alla) Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Laager
Laagrikael
Laagrikaelaks nimetatakse võlli pinda, mis jääb laagri alla.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Laagrikael
Laast
Käsitsi lõigatud kuusest katusepilpad ehk -laastud Kõrvemaal 2021 Laast on lõiketöötlemisel eralduv peenestatud materjal.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Laast
Labapump
Tasakaalustamata labapump Labapump Tasakaalustatud labapump BMW 7.28i kliimaseadmes Labapump on pump, milles pöörlevad labad pumpavad vedelikku.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Labapump
Labürinttihend
Labürinttihendeid on erisuguse konstruktsiooniga. Siin on esitatud üks lihtsamaid labürinttihendeid Labürinttihendid on tihendid, mis tihendavad seetõttu, et neil on kitsad ja käänulised radiaal- ja telgpilud.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Labürinttihend
Lamerihmülekanne
Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lamerihmülekanne
Laupfrees
pisi Laupfrees on frees, millel on hambad otspinnal ja välisdiameetril.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Laupfrees
Läbim
Läbim on siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Läbim
Lüli ülekandesuhe
Lüli ülekandesuhe on tegur, mis iseloomustab koostislüli muutuse mõju sulgevale lülile.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lüli ülekandesuhe
Lülitatav sidur
Lülitatav sidur on sidur, mis võimaldab võlle lahutada ja ühendada nii masina seisu kui ka töötamise ajal.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lülitatav sidur
Lünett (masinaehitus)
Lünett on rakis, mida kasutatakse täiendava toena pikkade, vähese jäikusega võllide töötlemisel treipinkides.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lünett (masinaehitus)
Lõiketöötlemine
Lõiketöötlemine on töötlusviis, mille käigus materjali lõigatakse.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lõiketöötlemine
Lõtk
Lõtkuks nimetatakse ava ja võlli läbimõõtude (tegelike mõõtmete) vahet, ehk pilu suurust, mis jääb liitesse ava ja võlli vahele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lõtk
Lõtkuga ist
Lõtkuga ist on ist, mida kasutatakse liikuvate liidete moodustamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lõtkuga ist
Lihvimine
Liivapaberiga puitdetaili lihvimine Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lihvimine
Lihvketas
Lihvketas Lihvketas on abrasiivmaterjalist tööpinnaga tööriist, mis on loodud terase, roostevaba terase, alumiiniumi, valumalmi, valuterase, kivi, betooni jne.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lihvketas
Lihvmääre
Lihvmääre on määre, mida kasutatakse põhiliselt lintlihvimisel ja mis takistab tööpinna ummistumist ja parandab lihvimistulemust.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lihvmääre
Liide (masinaehitus)
Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Liide (masinaehitus)
Liikumatu liide
Liikumatu liide on liide, mis välistab kaasdetailide omavahelise liikumise tööolukorras.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Liikumatu liide
Liimliide
Liimliide on liimi abil moodustatud liikumatu ühendus toorikute või detailide vahel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Liimliide
Liist
Põranda ja seina kokkupuutekohas olev liist Liist (inglise ''baseboard'') toa interjööris Liist on kitsas piklik, harilikult õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist või muust materjalist kinnitus- või kaunistusriba.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Liist
Liite võll
Liite võll või lihtsalt võll on detail, mida haarab mingi teine detail.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Liite võll
Lisaõhuklapp
Lisaõhuklapp on seade sisepõlemismootoris, mille kaudu saab mootor käivitamisel lisaõhku.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Lisaõhuklapp
Liugelaager
Liugelaagri CAD joonis Liugelaager ehk radiaallaager, mõnes kasutusalas nimetatud ka puksiks, on mehaaniline element, mida kasutatakse pöörlevate võllide ja statsionaarsete tugielementide vahelise hõõrdumise vähendamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Liugelaager
Malta mehhanism
Malta mehhanism Malta mehhanism on mehhanism, mis muudab vedava lüli ühtlase pöörlemise veetava lüli katkendlikuks liikumiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Malta mehhanism
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Masin
Masinaehitus
Masinaehitus on teaduse ja tehnika haru, mille sisuks on masinate ja seadmete ehitus ning konstrueerimine, masinate ja detailide valmistamine, tootmisprotsesside automatiseerimine, arvutiprogrammide rakendamine tööstuses.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Masinaehitus
Masinaehitusmaterjalid
Masinaehitusmaterjalid on materjalid, mida masinaehituses kasutatakse detailide valmistamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Masinaehitusmaterjalid
Masinaelement
Masinaelement on masina elementaarosa, mis täidab mingit kindlat ülesannet.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Masinaelement
Masinkruustangid
Masinkruustangid Masinkruustangid on mehaaniline seade, mis on ette nähtud töödeldavate detailide paigalhoidmiseks töötlemistoimingute ajal – masikruustangid võivad toimida käsitsi komponendina või töötlemisseadmena.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Masinkruustangid
Masstootmine
Masstootmine ehk hulgitootmine on samalaadse toodangu pidev valmistamine suures koguses.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Masstootmine
Matriits
Matriits ehk maater, sõna kasutatakse eesti keeleruumis stantsimisel tarvitatava vajutusvormi või ladumismasinas tarvitatava valuvormi või valmis trükilaolt pappmassisse pressitud jäljendi, millesse valatakse sula trükitina stereotüübi saamiseks, tähenduses (Võõrsõnade leksikon, 1981:403).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Matriits
Mõõteahel
Mõõteahel on niisugune omavahel seotud mõõtmete kogum, mis määrab vaadeldavate pindade või telgede vastastikuse asendi koos seda asendit kirjeldava mõõtmega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mõõteahel
Mõõteriistade loend
Siin on loetletud mõõteriistu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mõõteriistade loend
Mõõtmestamine
Naela joonis Mõõtjooneotste tüübid Mõõtmestamine on joonise varustamine mõõtmetega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mõõtmestamine
Meeterkeere
Meeterkeere on maailmas tavakasutuses levinuim keermesüsteem.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Meeterkeere
Mehaaniline kulumine
Mehaaniline kulumine on kulumine, mille põhjustab hõõre kahe või rohkema kokkupuutuva pinna liikumisel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mehaaniline kulumine
Mehhanism
Mehhanismiks nimetatakse tehislikult loodud kehade süsteemi, mis on ette nähtud ühe või mitme keha liikumise teisendamiseks ühe või mitme teise keha nõutavaks liikumiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mehhanism
Metallilõikepink
Metallilõikepingid on tööpingid, mis on mõeldud metallide töötlemiseks laastu eemaldamise teel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Metallilõikepink
Metallkeraamika
Metallkeraamikaks nimetatakse metallipulbritest paagutamise teel toodete valmistamist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Metallkeraamika
Mittelülitatav sidur
Mittelülitatav sidur on sidur, mida ei saa masina töötamise ajal lahutada.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mittelülitatav sidur
Mitteringjoonelisus
Mitteringjoonelisus on reaalse profiili punktide maksimaalne kaugus piirderingjoonest.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mitteringjoonelisus
Mittesilindrilisus
Mittesilindrilisus on reaalse pinna punktide maksimaalne kaugus piirdesilindrist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mittesilindrilisus
Mittesirgjoonelisus
Mittesirgjoonelisus on reaalse profiili punktide maksimaalne kaugus piirdesirgest.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mittesirgjoonelisus
Mittetasapinnalisus
Mittetasapinnalisus on reaalse pinna punktide maksimaalne kaugus piirdepinnast.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mittetasapinnalisus
Mutter
Mutter sisekuuskantpoldi otsas Mutter on keermestatud avaga keermesliite kinnitusdetail.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Mutter
Neetimine
Needitud alumiinumplaat, kus on kasutuses nelja erinevat tüüpi neete. Neetimine on mehaaniline kinnitusprotsess, mis hõlmab spetsiaalsete neetide kasutamist, mis koosnevad peast, varrest ja sabast ning tavaliselt valmistatud terasest, vasest, messingist või alumiiniumist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Neetimine
Neetliide
Neetliide on mittelahtivõetav liide, mis saadakse ühendatavatesse detailidesse tehtud avasse asetatud needivarva neetimisega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Neetliide
Nimimõõde
Nimimõõde (inglise keeles nominal size, basic size) on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse piirhälbeid (lubatud kõrvalekaldeid nimimõõdust).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Nimimõõde
Operatsioon (masinaehitus)
Operatsiooniks nimetatakse masinaehituses tehnoloogilise protsessi osa, mis sooritatakse ühel töökohal kuni üleminekuni järgmise tooriku töötlemiseni.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Operatsioon (masinaehitus)
Padrun (masinaehitus)
Padrun on spetsiaalne kinnitusrakis.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Padrun (masinaehitus)
Paigaldus
Paigaldus on tehnoloogilise operatsiooni osa, mis viiakse läbi ühe või enama tooriku, detaili või koostu juures ühe kinnituse juures tööpingis või rakises.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Paigaldus
Paindlik mehhanism
Paindlik mehhanism on mehhanism, mis saavutab vähemalt mingi osa oma liikuvusest painduvate elementide läbipaine tõttu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Paindlik mehhanism
Pidur
Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pidur
Piirhälve
Piirhälve (inglise keeles limit deviaton, permissible deviation) näitab piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Piirhälve
Piirseisund
Piirseisund on masina seisund, mille juures tema edasine kasutamine tuleb katkestada seoses tõrkega või ka vajadusega teha masinale keskmine või kapitaalremont.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Piirseisund
Pindväsimuskulumine
Pindväsimuskulumine ehk piting tekib detaili pinnakihi mikromahtude korduva deformeerimise tagajärjel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pindväsimuskulumine
Ping
Pinguks nimetatakse võlli ja ava mõõtmete vahet enne koostamist, kusjuures pingu puhul on ava väiksem kui võll.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ping
Pinguga liide
Pinguga liiteks nimetatakse masinaehituses liidet, mille puhul läbimõõdult suurem sisemine detail pressitakse avasse.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pinguga liide
Pinna asendihälve
Pinna asendihälbeks nimetatakse vaadeldava pinna ja tema nimiasendi vahelist hälvet, pinna sümmeetriatelje või sümmeetriatasapinna hälvet lähtepinna suhtes või pindade vastastikuse nimiasendi hälvet.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pinna asendihälve
Pinnakaredus
Pinnakaredus on keha või detaili pinna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga konarused, mida vaadeldakse teataval kindlal lähtepikkusel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pinnakaredus
Pinnaviimistlusketas
Pinnaviimistlusketas on lihvketas, mis on ette nähtud pinna puhastamiseks, laki või värvikihi eemaldamiseks ja lihvimisjälgede eemaldamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pinnaviimistlusketas
Plaanseibpadrun
Plaanseibpadrun on padrun, mida kasutatakse erikujuga toorikute kinnitamiseks treimistöödel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Plaanseibpadrun
Planetaarülekanne
Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Planetaarülekanne
Plankimine
Plankimine on abrasiivviimistlusprotsess, mille puhul abrasiivosakesed on surutud töödeldava pinna ja suhteliselt pehmest materjalist (malm, vask) plankuri vahele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Plankimine
Plastne deformatsioon
Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Plastne deformatsioon
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Plastsus
Pneumaatika mõisteid
Siin on loetletud pneumaatika mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pneumaatika mõisteid
Polt
Polt ja mutter Polt on välise keermega kinnitusvahend.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Polt
Poolitamata muhvsidur
Poolitamata muhvsidur on ühendatavate võllide otstele asetatav puks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Poolitamata muhvsidur
Poolitatud muhvsidur
Poolitatud muhvsidur on jäik sidur, mis koosneb kahest poltidega ühendatavast poolest ning mida kasutatakse ühesuguse läbimõõduga võllide ühendamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Poolitatud muhvsidur
Positsioon (masinaehitus)
Positsioon on operatsiooni osa, mis tehakse ühe kinnitusega ja detaili muutumatu asendiga pingi tööorganite suhtes.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Positsioon (masinaehitus)
Programmeeritav loogikakontroller
Programmeeritav loogikakontroller ehk PLC (programmable logic controller – programmeeritav loogikakontroller), kõnekeeles tihti ka lihtsalt kontroller, on spetsiaalne arvuti, mida kasutatakse masinate ja protsesside juhtimiseks varem koostatud programmi järgi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Programmeeritav loogikakontroller
Projektarvutus (masinaehitus)
Projektarvutus on masinaehituses projekteerimisega kaasnev arvutus.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Projektarvutus (masinaehitus)
Puidutöötluspink
Höövelpink Puidutöötluspinke ehk puidutööpinke kasutatakse saematerjali, puitdetailide, mööbli, puidust ehitusdetailide ja muude puittoodete valmistamisel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Puidutöötluspink
Puks
Puksiks nimetatakse tehnikas vaheelementi, millega välditakse teatud pindade omavahelist kokkupuudet.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Puks
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Pump
Puurimine
Puuripadrun ehk spindel Puurimine on üks levinud auguvalmistamisviise.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Puurimine
Raal-tehnoanalüüs
Raal-tehnoanalüüs (ingl computer-aided engineering, CAE) on arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (nt mehaanikas, masinaehituses); arvuti toel masinate ja seadmete projekteerimine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Raal-tehnoanalüüs
Raalprojekteerimine
Raalprojekteerimine (inglise computer-aided design, CAD) on arvuti abil toodete, hoonete, masinate ja seadmete kujundamine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Raalprojekteerimine
Radiaalaksiaallaager
Radiaallaksiaallaager on laager, mis on mõeldud vastu võtma radiaalkoormust ja ühesuunalist aksiaalkoormust.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Radiaalaksiaallaager
Radiaallaager
Radiaallaager on laager, mis on mõeldud vastu võtma kas ainult radiaalkoormust (silinderrull-laagrid) või nii radiaal- kui ka vähest mõlemasuunalist aksiaalkoormust (kuullaagrid).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Radiaallaager
Rakis
Rakis on seade töödeldava detaili kinnitamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rakis
Ratas
Puust ratas 2. aastatuhandest eKr Ratas on kettakujuline, ideaalse ringkontuuriga osa (ese), mis serviti püstasendis pöörleb ümber oma telje.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ratas
Reduktor
Tigureduktor Reduktor (saksa keeles - getriebe) on ülekandemehhanism masinaehituses, tavaliselt kinnine hammas- või tiguülekandega ja kett- või rihmülekandega, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Reduktor
Relee
Relee (prantsuse k relais ′vahetus′) on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele (sisendsignaalile) reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Relee
Reostaatandur
Reostaatandur on andur, millega mõõdetakse siirdeid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Reostaatandur
Rihm (mehaaniline)
Rihm Mehaaniline rihm on painduvast materjalist silmus, mida kasutatakse kahe või enama pöörleva võlli mehaaniliseks ühendamiseks, enamasti paralleelselt.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rihm (mehaaniline)
Rihmaratas
Kolmekordne kiilrihmaratas Rihmaratas on masinaelement, millel jookseb lõppematu lint ehk rihm.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rihmaratas
Rihmülekanne
Klassikaline kiilrihmülekanne Ümarrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rihmülekanne
Rikkisolek
Rikkisolek on masina seisund, mil ta ei vasta kas või üheleainsale tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõudele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rikkisolek
Robootika
Robootika ehk robotitehnika (inglise robotics) on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Robootika
Robot
Inimesesarnane robot Robot (tšehhi sõnast robota – 'sunnitöö') on programmeeritav, automaatselt isetoimiv/-töötav masin, mida kasutatakse inimese liikumist ja tajumist asendavates töödes või toimingutes.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Robot
Rootor (elektrotehnika)
Rootor on elektrimootori või elektrigeneraatori pöörlev osa.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rootor (elektrotehnika)
Rotovormimine
Rotovormimise protsess Rotovormimine on vormimise meetod, mida kasutatakse seest õõnsate esemete valmistamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rotovormimine
Rulllaager
Rulllaager Rulllaager (inglise keeles roller bearing) on laager, mille veerevõrude vahel on rullid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rulllaager
Rullumismeetod
Rullumismeetod (inglise: generating method või generating process) on meetod hammasrataste valmistamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Rullumismeetod
Saritootmine
Saritootmine (ka: seeriatootmine) masinatööstuses on detailide, masinate või masinaosade perioodiline korduvvalmistamine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Saritootmine
Sööbekulumine
Sööbekulumine ehk molekulaarmehaaniline kulumine ehk adhesioonkulumine on kulumine, mis tekib kehadevaheliste molekulaarjõudude tulemusena.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Sööbekulumine
Süüteküünal
Süüteküünal. Ülevalt alla kontaktotsik, isolaator (keraamiline korpus), metallkorpus koos keermega, tihendseib, keskelektrood ja külgelektrood Kaarlahendus süüteküünla elektroodide vahel Süüteküünal on elektriline seadis, mida kasutatakse sisepõlemismootoris küttesegu süütamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Süüteküünal
Sõrmpukssidur
Sõrmpukssiduri joonis Sõrmpukssidur on mittelülitatav elastne sidur.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Sõrmpukssidur
Seadeelement
Seadeelement on masinaelement, mis määrab töödeldava detaili asendi rakises.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Seadeelement
Sidur
Sidur on seade, mis on ette nähtud vedava võlli pöörlemise ülekandmiseks veetavale võllile.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Sidur
Siire (masinaehitus)
Siire on operatsiooni osa, mille käigus töödeldakse tooriku sama pinda sama tööriista ja sama töörežiimiga.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Siire (masinaehitus)
Silinderhõõrdülekanne
Silinderhõõrdülekanne on hõõrdülekanne, mille puhul kasutatakse siledaid silinderrattaid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Silinderhõõrdülekanne
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Sisepõlemismootor
Solidool
Solidool ehk kaltsiummääre on veekindel ja hea mehaanilise stabiilsusega määre.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Solidool
Soojuskindlus
Soojuskindlus ehk kuumakindlus on materjali võime säilitada tugevust ja mitte roomata kõrgetel temperatuuridel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Soojuskindlus
Soveldamine
Soveldamine on detailide viimistlusoperatsioon tihedalt sulguvate (hermeetiliste) liidete valmistamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Soveldamine
Stants
PainutusstantsStants on seade lehtmaterjali vormimiseks, mis töötab löögiga ja võib sisaldada järgmisi operatsioone: kontuuri väljalõikamine, augulöömine, kraadilöömine, mahalõikamine, painutamine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Stants
Stantsimine
Painutusstants Stantsimine on lehtmaterjali (lehtmaterjal on materjal, mille üks mõõde on oluliselt väiksem teistest mõõtmetest) vormimisoperatsioon, mis võib sisaldada.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Stantsimine
Superfiniš
Superfiniš on viimistlusmeetod, mille puhul nagu hoonimiselgi kasutatakse lõikuritene luiske, kuid hoonimisest erinevalt saab lisaks silindrilistele sisepindadele töödelda ka silindrilisi ja koonilisi välispindu ning tasapindu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Superfiniš
Survevalu
Survevalu ehk injektsioonvormimine on survetöötluse liik, mille puhul sula aine juhitakse surve all valuvormi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Survevalu
Suurendav lüli
Suurendav lüli on mõõteahela lüli, mille suurendamisel suureneb ka sulgev lüli.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Suurendav lüli
Tapp (masinaehitus)
Tapp on masinates võlli või telje osa, mis laagrile toetudes fikseerib võlli või telge.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tapp (masinaehitus)
Taylori printsiip
Taylori printsiip on printsiip, mille kohaselt peavad läbivad kaliibrid minema avasse või võlli kogu liite pikkuses, mitteläbivad kaliibrid peavad olema aga võimalikult lühikesed, et lühendada kontrollimiseks kuluvat aega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Taylori printsiip
Täisnurkkeere
Täisnurkkeere on keere, mille profiil on ristkülikukujuline.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Täisnurkkeere
Täpsusklass
Täpsusklass määrab ära detaili tolerantsid, mis leitakse piirhälvete tabelitest.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Täpsusklass
Töökindlus
Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Töökindlus
Töömasin
Töömasin on masin, mis muudab detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või teisaldab mitmesugust lasti.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Töömasin
Tööpink
Tööpink on paikne tehnoloogiline masin, spetsiaalne töölaud, pink või seade teatud tööoperatsioonide sooritamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tööpink
Tööstusrobot
Tööstusrobot on tootmises kasutatav automatiseeritud ja ümber programmeeritav mitmeotstarbeline masin, mida saab kontrollida kolmes või enamas teljes.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tööstusrobot
Töötlemine
Töötlemine ehk töötlus on algmaterjali eesmärgistatud muutmine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Töötlemine
Töövõime (masinaehitus)
Töövõime on masina olek, mille puhul ta on võimeline normaalselt töötama ehk töötama tehnilises dokumentatsioonis sätestatud tingimustel ja parameetritega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Töövõime (masinaehitus)
Tõrge
Tõrge on sündmus, mille tagajärjel masin kaotab töövõime.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tõrge
Tegelik mõõde
Tegelik mõõde (inglise keeles actual size) on valmisdetaili mõõde, mis on mõõdetud ettenähtud täpsusega.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tegelik mõõde
Tehnoloogiline masin
Tehnoloogiline masin on masin, mis muudab töödeldava detaili või materjali kuju, mõõtmeid või omadusi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tehnoloogiline masin
Telg
Telg on masinaelement, mis on ette nähtud temal paiknevate detailide toetamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Telg
Tempel (stantsimine)
Tempel on stantsi liikuv osa, mis rakendab detailile survejõudu.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tempel (stantsimine)
Terakasvaja
Terakasvaja on metallide lõikamisega kaasnev nähtus, mis kujutab endast lõiketera serval tekkivat plastselt deformeerunud ja terale keevitunud töödeldavat metalli.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Terakasvaja
Termomehaaniline liide
Termomehaaniline liide on madalatel temperatuuridel kujumäluga materjalidest moodustatud pinguga liide.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Termomehaaniline liide
Termotakistustajur
Termotakistustajur on tajur, mille töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Termotakistustajur
Tiguülekanne
Tigureduktor. Näha on tigu ja tiguratas Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tiguülekanne
Tihend
Tihendeid Tihend on tahke keha, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tihend
Tihendusmääre
Tihendusmääre on määre, mida kasutatakse keermestatud toruühendite, gaasikraanide, pumpade jms hermetiseerimiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tihendusmääre
Tikkpolt
Tikkpolt on polt, millel puudub poldipea.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tikkpolt
Tolerants
Tolerants (inglise dimension tolerance, tolerance) on masinaehituses mõõtme lubatav kõikumise ulatus ehk piirmõõtmete ehk piirhälvete vahe.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tolerants
Tollkeere
Tollkeere kuulub UTS- (United Thread Standart) standardile ja on kasutusel põhiliselt Ameerikas ja Kanadas.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tollkeere
Tolmulapp
Tolmulapp on tekstiilist või muust sobivast materjalist lapp, millega pühitakse tolmu mööblilt ja muudelt pindadelt.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tolmulapp
Transpordimasin
Transpordimasin on masinaehituses masin, mis on mõeldud kauba transportimiseks ning lastide teisaldamiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Transpordimasin
Trapetskeere
Trapetskeere on keere, mille puhul keerme profiil on trapetsikujuline.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Trapetskeere
Treimine
Treimist ootav kokkuliimitud toorik. 2008. aasta. Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumisteks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Treimine
Treipink
Treipingi ehitus Puidutreipink Mihkli Talumuuseumis Treipink on treimisel kasutatav tööpink.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Treipink
Treitera
Treitera on lõikamise tööriist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Treitera
Triboloogia
Triboloogia on teadusharu, mis käsitleb detailide hõõret, määrimist ja kulumist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Triboloogia
Tsangpadrun
Tsangpadrun on rakis, mis leiab kasutamist põhiliselt varbmaterjali töötlemisel revolvertrei- ja APJ treipinkides.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tsangpadrun
Tsenter (masinaehitus)
Tsenter on rakis, mida kasutatakse võllitüüpi ja teiste detailide kinnitamiseks treimisel.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tsenter (masinaehitus)
Tugevus
Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tugevus
Tugevusõpetuse mõisteid
Siin on loetletud tugevusõpetuse mõisteid.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Tugevusõpetuse mõisteid
Turbiiniõli
Turbiiniõli (ingliseturbine oil) on suure oksüdatsioonikindlusega ja kõrge kvaliteediga mineraalõli.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Turbiiniõli
Ujuv laager
Ujuv laager on laager, mis võtab vastu ainult radiaalkoormusi (teljega risti koormusi), saab aga teljesuunas liikuda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Ujuv laager
Vaheristikuga sidur
Vaheristikuga siduri lihtsustatud joonis. 1 Siduri esimene pool; 2 vaheristik; 3 siduri teine pool. Vaheristikuga sidur on mittelülitatav kompenseeriv sidur, mis võimaldab võllide väikest telgnihkumist.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Vaheristikuga sidur
Vahetatavus
Vahetatavuse puhul saavutatakse liite või masina etteantud täpsus ilma detailide valiku ja sobitamiseta.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Vahetatavus
Vähendav lüli
Vähendav lüli on mõõteahela lüli, mille vähendamisel väheneb ka sulgev lüli.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Vähendav lüli
Väntvõll
Sisepõlemismootori väntvõll. Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud - roheline Väntvõll on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Väntvõll
Värtnaõli
Värtnaõli ehk spindliõli (inglise spindle oil) on vedel õli vähekoormatud kiirekäiguliste laagerduste määrimiseks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Värtnaõli
Võll
Võll on tehnikas piklik silindriline laagritele toetuv pöörlev masinaelement, mis kannab üle pöördemomendi (erinevalt teljest, mis pöördemomenti üle ei kanna) ning toetab sellele paigaldatud detaile (hammas-, rihma-, hoo-, jm rattaid).
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Võll
Võllhammasratas
Võllhammasratas on hammasratas, mis ülekandes on võlliga koos üks detail.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Võllhammasratas
Võllisüsteem
Võllisüsteem (inglise keeles shaft basis system of fits) on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Võllisüsteem
Võllpind
Võllpinnaks ehk võllipinnaks nimetatakse välismõõtudega iseloomustatavat pinda.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Võllpind
Vedru
keerdvedru tõmbele kinnituselementidega. Ülemine on keeruga, alumine täiskeeruga keerdlvedru survele Teleskoopiline vedru käsitööriistal Lehtvedru veoautol Torsioonvedru Vedru on masina või mehhanismi elastne konstruktsioonielement, mis sellele mõjuval deformeerival jõul, kuju muutuse kaudu, salvestab energiat.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Vedru
Veerelaager
Animatsioon kuullaagrist Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade – kuulide või rullide – olemasolu ja seetõttu veerehõõrdumine.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Veerelaager
Veokett
Veokett on kett, mida kasutatakse konveierite, tõstukite, ekskavaatorite ja muude selliste masinate tõmbeorganina.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Veokett
Vibrokindlus
Vibrokindlus ehk vibratsioonikindlus on masinaelemendi omadus töötada vajalikus režiimidiapasoonis, vältides resonantsipiirkondi.
Vaata Masinaehituse mõisteid ja Vibrokindlus
Tuntud ka kui Masinaehituse mõisted.
, Helvesväsimus, Hiiliv tõrge, Hoonimine, Induktiivtajur, Informaatika mõisteid, Isepidurduvus, Isetsentreeruv padrun, Ist, Jagamisrakis, Jäik sidur, Jäikus, Jõuandur, Jõumasin, Joaskulumine, Jootmine, Kaasavedav padrun, Kaaspind, Kael (masinaehitus), Kaelustihend, Kammlõikamine, Karter, Kasutegur, Kavitatsioonkulumine, Külmkeevitamine, Külmstantsimine, Keere, Keermesülekanne, Keermesliide, Keermetamine, Keevisliide, Keevitamine, Keevitatavus, Keskmine lõtk, Keskmine ping, Kesktemperatuuriline määre, Ketassidur, Ketiratas, Kett, Kettülekanne, Kiilmehhanism, Kinnisliide, Klemmliide, Kolb, Kolbpump, Kolvirõngad, Kompenseeriv sidur, Kompressoriõli, Kondiõli, Kontroll- ja juhtimismasin, Kontrollarvutus (masinaehitus), Koost, Koostamine, Korrasolek, Korrosioonmehaaniline kulumine, Korrosioonväsimus, Kruustangid, Kruvipump, Kulumine, Kulumiskindlus, Kuumapüsivus, Kuumustugevus, Laager, Laagrikael, Laast, Labapump, Labürinttihend, Lamerihmülekanne, Laupfrees, Läbim, Lüli ülekandesuhe, Lülitatav sidur, Lünett (masinaehitus), Lõiketöötlemine, Lõtk, Lõtkuga ist, Lihvimine, Lihvketas, Lihvmääre, Liide (masinaehitus), Liikumatu liide, Liimliide, Liist, Liite võll, Lisaõhuklapp, Liugelaager, Malta mehhanism, Masin, Masinaehitus, Masinaehitusmaterjalid, Masinaelement, Masinkruustangid, Masstootmine, Matriits, Mõõteahel, Mõõteriistade loend, Mõõtmestamine, Meeterkeere, Mehaaniline kulumine, Mehhanism, Metallilõikepink, Metallkeraamika, Mittelülitatav sidur, Mitteringjoonelisus, Mittesilindrilisus, Mittesirgjoonelisus, Mittetasapinnalisus, Mutter, Neetimine, Neetliide, Nimimõõde, Operatsioon (masinaehitus), Padrun (masinaehitus), Paigaldus, Paindlik mehhanism, Pidur, Piirhälve, Piirseisund, Pindväsimuskulumine, Ping, Pinguga liide, Pinna asendihälve, Pinnakaredus, Pinnaviimistlusketas, Plaanseibpadrun, Planetaarülekanne, Plankimine, Plastne deformatsioon, Plastsus, Pneumaatika mõisteid, Polt, Poolitamata muhvsidur, Poolitatud muhvsidur, Positsioon (masinaehitus), Programmeeritav loogikakontroller, Projektarvutus (masinaehitus), Puidutöötluspink, Puks, Pump, Puurimine, Raal-tehnoanalüüs, Raalprojekteerimine, Radiaalaksiaallaager, Radiaallaager, Rakis, Ratas, Reduktor, Relee, Reostaatandur, Rihm (mehaaniline), Rihmaratas, Rihmülekanne, Rikkisolek, Robootika, Robot, Rootor (elektrotehnika), Rotovormimine, Rulllaager, Rullumismeetod, Saritootmine, Sööbekulumine, Süüteküünal, Sõrmpukssidur, Seadeelement, Sidur, Siire (masinaehitus), Silinderhõõrdülekanne, Sisepõlemismootor, Solidool, Soojuskindlus, Soveldamine, Stants, Stantsimine, Superfiniš, Survevalu, Suurendav lüli, Tapp (masinaehitus), Taylori printsiip, Täisnurkkeere, Täpsusklass, Töökindlus, Töömasin, Tööpink, Tööstusrobot, Töötlemine, Töövõime (masinaehitus), Tõrge, Tegelik mõõde, Tehnoloogiline masin, Telg, Tempel (stantsimine), Terakasvaja, Termomehaaniline liide, Termotakistustajur, Tiguülekanne, Tihend, Tihendusmääre, Tikkpolt, Tolerants, Tollkeere, Tolmulapp, Transpordimasin, Trapetskeere, Treimine, Treipink, Treitera, Triboloogia, Tsangpadrun, Tsenter (masinaehitus), Tugevus, Tugevusõpetuse mõisteid, Turbiiniõli, Ujuv laager, Vaheristikuga sidur, Vahetatavus, Vähendav lüli, Väntvõll, Värtnaõli, Võll, Võllhammasratas, Võllisüsteem, Võllpind, Vedru, Veerelaager, Veokett, Vibrokindlus.