198 suhted: Aafrika, Aaloe, Ajutüvi, Alaska, Albinism, Aminohapped, Antarktika, Antikehad, Antioksüdant, Austraalia aborigeenid, Autoimmuunsus, B3-vitamiin, Bakterid, Befungin, Biokeemia, Biopolümeerid, Candida albicans, CAS-i registreerimisnumber, Colubridae, D-vitamiin, Düstroofiad, Dendriitrakk, Dinosaurused, DNA, Dopamiin, Duvernoy nääre, Eesnääre, Elund, Energia, Ensüüm, Erütrotsüüt, Esikloomalised, Etioloogia, Fotosüntees, Gammakiirgus, Geen, Gorilla, Gramm, Gröönimaa, Hani, Hapnik, Harilik leesikas, Harilik seepia, Helgi Silm, Hematoentsefaalne barjäär, Hemolümf, Hiina kaneel, Hiir, Histamiin, Hobune, ..., Huuled, Imetajad, Immuunsus, Indiviid, Inimene, Inuitid, Jaaguar, Jöns Jacob Berzelius, Juuksed, Juurvili, Kaaliumpermanganaat, Kahepaiksed, Kahvripühvel, Kajakas, Kalad, Kalasoomused, Kanada, Karoteenid, Kass, Kasvaja, Käsitiivalised, Küüs, Keemik, Keskkõrv, Kivistis, Klorofüll, Koer, Kolesterool, Ladina keel, Ladina-Ameerika, Lagritsa-magusjuur, Lämmastik, Lõgismadulased, Leopard, Liblikalised, Lihas, Limaskest, Linnud, Lipiidid, Loodus, Loomad, Makrofaagid, Makromolekul, Maks, Mao soomused, Maolised, Marrasknahk, Mükobakter, Mürgiaparaat, Medicina, Meditsiinisõnastik, Melanism, Melanokortiin-1 retseptor, Melanoom, Melanotsüüt, Melatoniin, Mesilasmürk, Mikroorganismid, Molaarmass, Molekulivalem, Mool, Must, Must pässik, Mustaine, Nahk, Nahkhiirlased, Nanomeeter, Närilised, Nõudepesumasin, Neerud, Neerupealis, Neuron, Nibu, Nikotiin, Noradrenaliin, Oksüdatiivne stress, Oksüdatsioon, Onkoloogia, Organism, Parasitism, Parasitoid, Parkinsoni tõbi, Patogeen, Patogeensus, Päikesekiirgus, Pärisrästiklased, Põhja-Ameerika, Põrn, Pea, Peajalgsed, Polümeerid, Protistid, Pruun, Pseudomonas aeruginosa, Putukad, Radikaal, Rahvas, Rakk, Rakutuum, Raskmetallid, Rass, Raud, Röövloom, Rebane, Roheline, Roomajad, Sülg, Süsinik, Süsivesinikud, Seened, Seesamiseemned, Selgroogsed, Selts (bioloogia), Siga, Silm, Sisekõrv, Sojauba, Soome keel, Soonkest, Suguelundid, Sugukond (bioloogia), Sugutilukk, Sulestik, Surm, T-abistajarakud, Taimed, Tartu Ülikool, Türosiin, Tedretähed, Temperatuur, Toksiin, Tsütokiinid, Tsitrus, Tupp (anatoomia), Tuumareaktor, Ultraviolettkiirgus, Vaenukägu, Valge-toonekurg, Valgud, Valguse neeldumine, Vanakreeka keel, Väävel, Vähirakk, Veri, Vesinik, Vesinikperoksiid, Virulentsus, Vitiliigo. Laienda indeks (148 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Melaniin ja Aafrika · Näe rohkem »
Aaloe
Aaloe (Aloe; ka Aloë) on mitmekesine, algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete katteseemnetaimede (puude, põõsaste ja puhmaste) perekond.
Uus!!: Melaniin ja Aaloe · Näe rohkem »
Ajutüvi
Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.
Uus!!: Melaniin ja Ajutüvi · Näe rohkem »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Melaniin ja Alaska · Näe rohkem »
Albinism
Albinismiga poiss Albinism (ka albinootilisus, pigmenditus) on osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine.
Uus!!: Melaniin ja Albinism · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Melaniin ja Aminohapped · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Melaniin ja Antarktika · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Melaniin ja Antikehad · Näe rohkem »
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Uus!!: Melaniin ja Antioksüdant · Näe rohkem »
Austraalia aborigeenid
Austraalia aborigeenid Lääne-Austraalias Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad.
Uus!!: Melaniin ja Austraalia aborigeenid · Näe rohkem »
Autoimmuunsus
Autoimmuunsus ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimivad oma organismi antigeenide vastu, rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peavad enda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).
Uus!!: Melaniin ja Autoimmuunsus · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Melaniin ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Melaniin ja Bakterid · Näe rohkem »
Befungin
Befungin on ravimpreparaat, mis koosneb musta pässiku ekstraktist, koobaltisooladest (CoCl2, CoSO4) ja alkoholist.
Uus!!: Melaniin ja Befungin · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Melaniin ja Biokeemia · Näe rohkem »
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Uus!!: Melaniin ja Biopolümeerid · Näe rohkem »
Candida albicans
Candida albicans on seeneliik Candida perekonnast.
Uus!!: Melaniin ja Candida albicans · Näe rohkem »
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Uus!!: Melaniin ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Uus!!: Melaniin ja Colubridae · Näe rohkem »
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Uus!!: Melaniin ja D-vitamiin · Näe rohkem »
Düstroofiad
Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.
Uus!!: Melaniin ja Düstroofiad · Näe rohkem »
Dendriitrakk
Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.
Uus!!: Melaniin ja Dendriitrakk · Näe rohkem »
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Uus!!: Melaniin ja Dinosaurused · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Melaniin ja DNA · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Melaniin ja Dopamiin · Näe rohkem »
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Uus!!: Melaniin ja Duvernoy nääre · Näe rohkem »
Eesnääre
Vasakpoolne joonis näitab normaalset eesnääret ja uriini voolu kusepõiest kusitisse. Parempoolne pilt näitab suurenenud eesnäärme surumist põiele ja kusitile, blokeerides uriini voolu Eesnääre (ladina keeles prostata) on kastanimunasuurune nääre, mis asub kusepõie all häbemeluu taga pärasoole ees.
Uus!!: Melaniin ja Eesnääre · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Melaniin ja Elund · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Melaniin ja Energia · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Melaniin ja Ensüüm · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Melaniin ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Melaniin ja Esikloomalised · Näe rohkem »
Etioloogia
Etioloogia ehk haigusepõhjuseõpetus on meditsiinis ja veterinaarias õpetus haiguste tekkepõhjustest.
Uus!!: Melaniin ja Etioloogia · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Melaniin ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Melaniin ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Melaniin ja Geen · Näe rohkem »
Gorilla
Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.
Uus!!: Melaniin ja Gorilla · Näe rohkem »
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Uus!!: Melaniin ja Gramm · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Melaniin ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Melaniin ja Hani · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Melaniin ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Uus!!: Melaniin ja Harilik leesikas · Näe rohkem »
Harilik seepia
Harilik seepia (Sepia officinalis L.) seepialaste sugukonda kuuluv peajalgne, üks ligi sajast seepia perekonda kuuluvast liigist.
Uus!!: Melaniin ja Harilik seepia · Näe rohkem »
Helgi Silm
Helgi Silm 2011. aastal Helgi Silm (neiupõlvenimi Helgi Paugus; sündinud 29. detsembril 1941 Pärnus) on eesti arstiteadlane, dermatoveneroloog.
Uus!!: Melaniin ja Helgi Silm · Näe rohkem »
Hematoentsefaalne barjäär
Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.
Uus!!: Melaniin ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »
Hemolümf
Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.
Uus!!: Melaniin ja Hemolümf · Näe rohkem »
Hiina kaneel
Hiina kaneel ehk kassia ehk Hiina kaneelipuu koor (Cinnamoni cassiae cortex) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse Hiina kaneelipuu kuivatatud sise- ehk aluskoorest.
Uus!!: Melaniin ja Hiina kaneel · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Melaniin ja Hiir · Näe rohkem »
Histamiin
Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.
Uus!!: Melaniin ja Histamiin · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Melaniin ja Hobune · Näe rohkem »
Huuled
Noore mehe huuled Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).
Uus!!: Melaniin ja Huuled · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Melaniin ja Imetajad · Näe rohkem »
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Uus!!: Melaniin ja Immuunsus · Näe rohkem »
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Uus!!: Melaniin ja Indiviid · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Melaniin ja Inimene · Näe rohkem »
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Uus!!: Melaniin ja Inuitid · Näe rohkem »
Jaaguar
Brasiilias Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane.
Uus!!: Melaniin ja Jaaguar · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Melaniin ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Uus!!: Melaniin ja Juuksed · Näe rohkem »
Juurvili
Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".
Uus!!: Melaniin ja Juurvili · Näe rohkem »
Kaaliumpermanganaat
Kaaliumpermanganaat (tahke) Kaaliumpermanganaat on anorgaaniline aine molekulivalemiga KMnO4.
Uus!!: Melaniin ja Kaaliumpermanganaat · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Melaniin ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kahvripühvel
Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Uus!!: Melaniin ja Kahvripühvel · Näe rohkem »
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Melaniin ja Kajakas · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Melaniin ja Kalad · Näe rohkem »
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Uus!!: Melaniin ja Kalasoomused · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Melaniin ja Kanada · Näe rohkem »
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Uus!!: Melaniin ja Karoteenid · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Melaniin ja Kass · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Melaniin ja Kasvaja · Näe rohkem »
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Uus!!: Melaniin ja Käsitiivalised · Näe rohkem »
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Uus!!: Melaniin ja Küüs · Näe rohkem »
Keemik
Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.
Uus!!: Melaniin ja Keemik · Näe rohkem »
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Uus!!: Melaniin ja Keskkõrv · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Melaniin ja Kivistis · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Melaniin ja Klorofüll · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Melaniin ja Koer · Näe rohkem »
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Uus!!: Melaniin ja Kolesterool · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Melaniin ja Ladina keel · Näe rohkem »
Ladina-Ameerika
thumb Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada.
Uus!!: Melaniin ja Ladina-Ameerika · Näe rohkem »
Lagritsa-magusjuur
Lagritsa-magusjuur (Glycyrrhiza glabra) on oalaadsete seltsi Glycyrrhiza perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Melaniin ja Lagritsa-magusjuur · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Melaniin ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Uus!!: Melaniin ja Lõgismadulased · Näe rohkem »
Leopard
Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Melaniin ja Leopard · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Melaniin ja Liblikalised · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Melaniin ja Lihas · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Melaniin ja Limaskest · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Melaniin ja Linnud · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Melaniin ja Lipiidid · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Melaniin ja Loodus · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Melaniin ja Loomad · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Melaniin ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Melaniin ja Makromolekul · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Melaniin ja Maks · Näe rohkem »
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Uus!!: Melaniin ja Mao soomused · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Melaniin ja Maolised · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Melaniin ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Mükobakter
Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.
Uus!!: Melaniin ja Mükobakter · Näe rohkem »
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Uus!!: Melaniin ja Mürgiaparaat · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Melaniin ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Melaniin ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Uus!!: Melaniin ja Melanism · Näe rohkem »
Melanokortiin-1 retseptor
Melanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.
Uus!!: Melaniin ja Melanokortiin-1 retseptor · Näe rohkem »
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Uus!!: Melaniin ja Melanoom · Näe rohkem »
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Uus!!: Melaniin ja Melanotsüüt · Näe rohkem »
Melatoniin
Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon.
Uus!!: Melaniin ja Melatoniin · Näe rohkem »
Mesilasmürk
Mesilasmürk on mesilaste perekonda (Apis) kuuluvate putukate toodetud biotoksiin.
Uus!!: Melaniin ja Mesilasmürk · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Melaniin ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Melaniin ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Uus!!: Melaniin ja Molekulivalem · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Melaniin ja Mool · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Melaniin ja Must · Näe rohkem »
Must pässik
Must pässik (Inonotus obliquus) on seeneliik pässiku perekonnast.
Uus!!: Melaniin ja Must pässik · Näe rohkem »
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Melaniin ja Mustaine · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Melaniin ja Nahk · Näe rohkem »
Nahkhiirlased
Nahkhiirlased (Vespertilionidae) on suurim käsitiivaliste sugukond.
Uus!!: Melaniin ja Nahkhiirlased · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Melaniin ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Melaniin ja Närilised · Näe rohkem »
Nõudepesumasin
Nõudepesumasin on kodumasin sööginõude (toidunõude, lauanõude) ja söögiriistade pesemiseks.
Uus!!: Melaniin ja Nõudepesumasin · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Melaniin ja Neerud · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Melaniin ja Neerupealis · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Melaniin ja Neuron · Näe rohkem »
Nibu
rind Nibu on rinna pinnal kasvav koepiirkond, kust emasloomade piim väljub rindadest läbi väikese kanali, et selle kaudu vastsündinut toita.
Uus!!: Melaniin ja Nibu · Näe rohkem »
Nikotiin
kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.
Uus!!: Melaniin ja Nikotiin · Näe rohkem »
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Uus!!: Melaniin ja Noradrenaliin · Näe rohkem »
Oksüdatiivne stress
Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.
Uus!!: Melaniin ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Melaniin ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Onkoloogia
Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.
Uus!!: Melaniin ja Onkoloogia · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Melaniin ja Organism · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Melaniin ja Parasitism · Näe rohkem »
Parasitoid
Parasitoid ehk röövparasiit on organism, kes suhteliselt pika aja oma elueast elab mingil peremeesorganismil parasiteerides, kusjuures lõpuks ka tapab oma peremehe.
Uus!!: Melaniin ja Parasitoid · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Melaniin ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Melaniin ja Patogeen · Näe rohkem »
Patogeensus
Patogeensus on mikroorganismi (patogeeni) võime põhjustada makroorganismil haigust.
Uus!!: Melaniin ja Patogeensus · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Melaniin ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Uus!!: Melaniin ja Pärisrästiklased · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Melaniin ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Melaniin ja Põrn · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Melaniin ja Pea · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Melaniin ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Melaniin ja Polümeerid · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Melaniin ja Protistid · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Melaniin ja Pruun · Näe rohkem »
Pseudomonas aeruginosa
Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne aeroobne kepikujuline bakter.
Uus!!: Melaniin ja Pseudomonas aeruginosa · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Melaniin ja Putukad · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Melaniin ja Radikaal · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Melaniin ja Rahvas · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Melaniin ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Melaniin ja Rakutuum · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Melaniin ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Rass
Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.
Uus!!: Melaniin ja Rass · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Melaniin ja Raud · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Melaniin ja Röövloom · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Melaniin ja Rebane · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Melaniin ja Roheline · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Melaniin ja Roomajad · Näe rohkem »
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Uus!!: Melaniin ja Sülg · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Melaniin ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Melaniin ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Melaniin ja Seened · Näe rohkem »
Seesamiseemned
Seesamiseemned Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.
Uus!!: Melaniin ja Seesamiseemned · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Melaniin ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Melaniin ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Uus!!: Melaniin ja Siga · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Melaniin ja Silm · Näe rohkem »
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Uus!!: Melaniin ja Sisekõrv · Näe rohkem »
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Uus!!: Melaniin ja Sojauba · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Melaniin ja Soome keel · Näe rohkem »
Soonkest
Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.
Uus!!: Melaniin ja Soonkest · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Melaniin ja Suguelundid · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Melaniin ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sugutilukk
Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.
Uus!!: Melaniin ja Sugutilukk · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Melaniin ja Sulestik · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Melaniin ja Surm · Näe rohkem »
T-abistajarakud
T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.
Uus!!: Melaniin ja T-abistajarakud · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Melaniin ja Taimed · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Melaniin ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Uus!!: Melaniin ja Türosiin · Näe rohkem »
Tedretähed
Tedretähtedega poiss Tedretähed ehk tedretähnid ehk tedretäpid ehk päikesetäpid on pigmendilaigud – väikesed hele- kuni tumepruuni värvi täpid või ebamäärase kujuga laigud – inimese nahal, peamiselt näol.
Uus!!: Melaniin ja Tedretähed · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Melaniin ja Temperatuur · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: Melaniin ja Toksiin · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Melaniin ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Tsitrus
Greibipuu vili Tsitrus (Citrus) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast.
Uus!!: Melaniin ja Tsitrus · Näe rohkem »
Tupp (anatoomia)
Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.
Uus!!: Melaniin ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Melaniin ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Melaniin ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Vaenukägu
Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik.
Uus!!: Melaniin ja Vaenukägu · Näe rohkem »
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.
Uus!!: Melaniin ja Valge-toonekurg · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Melaniin ja Valgud · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: Melaniin ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Melaniin ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Melaniin ja Väävel · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Melaniin ja Vähirakk · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Melaniin ja Veri · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Melaniin ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Uus!!: Melaniin ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »
Virulentsus
Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise keeles virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime (patogeensuse aste); ka nende organismide mürgisus.
Uus!!: Melaniin ja Virulentsus · Näe rohkem »
Vitiliigo
Vitiliigo ehk laikpigmenditus (ladina keeles vitiligo) nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus.
Uus!!: Melaniin ja Vitiliigo · Näe rohkem »