Sisukord
198 suhted: Aafrika, Aaloe, Ajutüvi, Alaska, Albinism, Aminohapped, Antarktika, Antikehad, Antioksüdant, Austraalia aborigeenid, Autoimmuunsus, B3-vitamiin, Bakterid, Befungin, Biokeemia, Biopolümeerid, Candida albicans, CAS-i registreerimisnumber, Colubridae, D-vitamiin, Düstroofiad, Dendriitrakk, Dinosaurused, DNA, Dopamiin, Duvernoy nääre, Eesnääre, Elund, Energia, Ensüüm, Erütrotsüüt, Esikloomalised, Etioloogia, Fotosüntees, Gammakiirgus, Geen, Gorilla, Gramm, Gröönimaa, Hani, Hapnik, Harilik leesikas, Harilik seepia, Helgi Silm, Hematoentsefaalne barjäär, Hemolümf, Hiina kaneel, Hiir, Histamiin, Hobune, ... Laienda indeks (148 rohkem) »
- Juuksevärvused
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Melaniin ja Aafrika
Aaloe
Aaloe (Aloe; ka Aloë) on mitmekesine, algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete katteseemnetaimede (puude, põõsaste ja puhmaste) perekond.
Vaata Melaniin ja Aaloe
Ajutüvi
Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.
Vaata Melaniin ja Ajutüvi
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Melaniin ja Alaska
Albinism
Albinismiga poiss Albinism (ka albinootilisus, pigmenditus) on osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine.
Vaata Melaniin ja Albinism
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Melaniin ja Aminohapped
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Melaniin ja Antarktika
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Melaniin ja Antikehad
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Vaata Melaniin ja Antioksüdant
Austraalia aborigeenid
Austraalia aborigeenid Lääne-Austraalias Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad.
Vaata Melaniin ja Austraalia aborigeenid
Autoimmuunsus
Autoimmuunsus ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimivad oma organismi antigeenide vastu, rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peavad enda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).
Vaata Melaniin ja Autoimmuunsus
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Vaata Melaniin ja B3-vitamiin
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Melaniin ja Bakterid
Befungin
Befungin on ravimpreparaat, mis koosneb musta pässiku ekstraktist, koobaltisooladest (CoCl2, CoSO4) ja alkoholist.
Vaata Melaniin ja Befungin
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Melaniin ja Biokeemia
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Vaata Melaniin ja Biopolümeerid
Candida albicans
Candida albicans on seeneliik Candida perekonnast.
Vaata Melaniin ja Candida albicans
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Vaata Melaniin ja CAS-i registreerimisnumber
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Vaata Melaniin ja Colubridae
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Vaata Melaniin ja D-vitamiin
Düstroofiad
Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.
Vaata Melaniin ja Düstroofiad
Dendriitrakk
Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.
Vaata Melaniin ja Dendriitrakk
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Vaata Melaniin ja Dinosaurused
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Melaniin ja DNA
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Vaata Melaniin ja Dopamiin
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Vaata Melaniin ja Duvernoy nääre
Eesnääre
Vasakpoolne joonis näitab normaalset eesnääret ja uriini voolu kusepõiest kusitisse. Parempoolne pilt näitab suurenenud eesnäärme surumist põiele ja kusitile, blokeerides uriini voolu Eesnääre (ladina keeles prostata) on kastanimunasuurune nääre, mis asub kusepõie all häbemeluu taga pärasoole ees.
Vaata Melaniin ja Eesnääre
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Melaniin ja Elund
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Melaniin ja Energia
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Melaniin ja Ensüüm
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Vaata Melaniin ja Erütrotsüüt
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Melaniin ja Esikloomalised
Etioloogia
Etioloogia ehk haigusepõhjuseõpetus on meditsiinis ja veterinaarias õpetus haiguste tekkepõhjustest.
Vaata Melaniin ja Etioloogia
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Melaniin ja Fotosüntees
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Melaniin ja Gammakiirgus
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Melaniin ja Geen
Gorilla
Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.
Vaata Melaniin ja Gorilla
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Melaniin ja Gramm
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Melaniin ja Gröönimaa
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Vaata Melaniin ja Hani
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Melaniin ja Hapnik
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Vaata Melaniin ja Harilik leesikas
Harilik seepia
Harilik seepia (Sepia officinalis L.) seepialaste sugukonda kuuluv peajalgne, üks ligi sajast seepia perekonda kuuluvast liigist.
Vaata Melaniin ja Harilik seepia
Helgi Silm
Helgi Silm 2011. aastal Helgi Silm (neiupõlvenimi Helgi Paugus; sündinud 29. detsembril 1941 Pärnus) on eesti arstiteadlane, dermatoveneroloog.
Vaata Melaniin ja Helgi Silm
Hematoentsefaalne barjäär
Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.
Vaata Melaniin ja Hematoentsefaalne barjäär
Hemolümf
Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.
Vaata Melaniin ja Hemolümf
Hiina kaneel
Hiina kaneel ehk kassia ehk Hiina kaneelipuu koor (Cinnamoni cassiae cortex) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse Hiina kaneelipuu kuivatatud sise- ehk aluskoorest.
Vaata Melaniin ja Hiina kaneel
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Melaniin ja Hiir
Histamiin
Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.
Vaata Melaniin ja Histamiin
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Melaniin ja Hobune
Huuled
Noore mehe huuled Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).
Vaata Melaniin ja Huuled
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Melaniin ja Imetajad
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Vaata Melaniin ja Immuunsus
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Vaata Melaniin ja Indiviid
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Melaniin ja Inimene
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Vaata Melaniin ja Inuitid
Jaaguar
Brasiilias Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane.
Vaata Melaniin ja Jaaguar
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Vaata Melaniin ja Jöns Jacob Berzelius
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Vaata Melaniin ja Juuksed
Juurvili
Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".
Vaata Melaniin ja Juurvili
Kaaliumpermanganaat
Kaaliumpermanganaat (tahke) Kaaliumpermanganaat on anorgaaniline aine molekulivalemiga KMnO4.
Vaata Melaniin ja Kaaliumpermanganaat
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Melaniin ja Kahepaiksed
Kahvripühvel
Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Vaata Melaniin ja Kahvripühvel
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Vaata Melaniin ja Kajakas
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Melaniin ja Kalad
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Vaata Melaniin ja Kalasoomused
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Melaniin ja Kanada
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Vaata Melaniin ja Karoteenid
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Vaata Melaniin ja Kass
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Vaata Melaniin ja Kasvaja
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Vaata Melaniin ja Käsitiivalised
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Vaata Melaniin ja Küüs
Keemik
Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.
Vaata Melaniin ja Keemik
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Vaata Melaniin ja Keskkõrv
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Melaniin ja Kivistis
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Melaniin ja Klorofüll
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Vaata Melaniin ja Koer
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Vaata Melaniin ja Kolesterool
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Melaniin ja Ladina keel
Ladina-Ameerika
thumb Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada.
Vaata Melaniin ja Ladina-Ameerika
Lagritsa-magusjuur
Lagritsa-magusjuur (Glycyrrhiza glabra) on oalaadsete seltsi Glycyrrhiza perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Melaniin ja Lagritsa-magusjuur
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Melaniin ja Lämmastik
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Vaata Melaniin ja Lõgismadulased
Leopard
Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Melaniin ja Leopard
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Melaniin ja Liblikalised
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Melaniin ja Lihas
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Vaata Melaniin ja Limaskest
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Melaniin ja Linnud
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Melaniin ja Lipiidid
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Melaniin ja Loodus
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Melaniin ja Loomad
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Vaata Melaniin ja Makrofaagid
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Vaata Melaniin ja Makromolekul
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Melaniin ja Maks
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Vaata Melaniin ja Mao soomused
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Melaniin ja Maolised
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Vaata Melaniin ja Marrasknahk
Mükobakter
Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.
Vaata Melaniin ja Mükobakter
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Vaata Melaniin ja Mürgiaparaat
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Vaata Melaniin ja Medicina
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Melaniin ja Meditsiinisõnastik
Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Vaata Melaniin ja Melanism
Melanokortiin-1 retseptor
Melanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.
Vaata Melaniin ja Melanokortiin-1 retseptor
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Melaniin ja Melanoom
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Vaata Melaniin ja Melanotsüüt
Melatoniin
Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon.
Vaata Melaniin ja Melatoniin
Mesilasmürk
Mesilasmürk on mesilaste perekonda (Apis) kuuluvate putukate toodetud biotoksiin.
Vaata Melaniin ja Mesilasmürk
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Melaniin ja Mikroorganismid
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Vaata Melaniin ja Molaarmass
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Vaata Melaniin ja Molekulivalem
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Melaniin ja Mool
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Melaniin ja Must
Must pässik
Must pässik (Inonotus obliquus) on seeneliik pässiku perekonnast.
Vaata Melaniin ja Must pässik
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Melaniin ja Mustaine
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Melaniin ja Nahk
Nahkhiirlased
Nahkhiirlased (Vespertilionidae) on suurim käsitiivaliste sugukond.
Vaata Melaniin ja Nahkhiirlased
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Vaata Melaniin ja Nanomeeter
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Melaniin ja Närilised
Nõudepesumasin
Nõudepesumasin on kodumasin sööginõude (toidunõude, lauanõude) ja söögiriistade pesemiseks.
Vaata Melaniin ja Nõudepesumasin
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Vaata Melaniin ja Neerud
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Vaata Melaniin ja Neerupealis
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Melaniin ja Neuron
Nibu
rind Nibu on rinna pinnal kasvav koepiirkond, kust emasloomade piim väljub rindadest läbi väikese kanali, et selle kaudu vastsündinut toita.
Vaata Melaniin ja Nibu
Nikotiin
kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.
Vaata Melaniin ja Nikotiin
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Vaata Melaniin ja Noradrenaliin
Oksüdatiivne stress
Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.
Vaata Melaniin ja Oksüdatiivne stress
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Melaniin ja Oksüdatsioon
Onkoloogia
Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.
Vaata Melaniin ja Onkoloogia
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Melaniin ja Organism
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Melaniin ja Parasitism
Parasitoid
Parasitoid ehk röövparasiit on organism, kes suhteliselt pika aja oma elueast elab mingil peremeesorganismil parasiteerides, kusjuures lõpuks ka tapab oma peremehe.
Vaata Melaniin ja Parasitoid
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Vaata Melaniin ja Parkinsoni tõbi
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Melaniin ja Patogeen
Patogeensus
Patogeensus on mikroorganismi (patogeeni) võime põhjustada makroorganismil haigust.
Vaata Melaniin ja Patogeensus
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Melaniin ja Päikesekiirgus
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Vaata Melaniin ja Pärisrästiklased
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Melaniin ja Põhja-Ameerika
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Vaata Melaniin ja Põrn
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Melaniin ja Pea
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Vaata Melaniin ja Peajalgsed
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Melaniin ja Polümeerid
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Vaata Melaniin ja Protistid
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Melaniin ja Pruun
Pseudomonas aeruginosa
Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne aeroobne kepikujuline bakter.
Vaata Melaniin ja Pseudomonas aeruginosa
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Melaniin ja Putukad
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Melaniin ja Radikaal
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Vaata Melaniin ja Rahvas
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Melaniin ja Rakk
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Melaniin ja Rakutuum
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Vaata Melaniin ja Raskmetallid
Rass
Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.
Vaata Melaniin ja Rass
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Melaniin ja Raud
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Vaata Melaniin ja Röövloom
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Melaniin ja Rebane
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Vaata Melaniin ja Roheline
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Melaniin ja Roomajad
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Vaata Melaniin ja Sülg
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Melaniin ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Melaniin ja Süsivesinikud
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Melaniin ja Seened
Seesamiseemned
Seesamiseemned Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.
Vaata Melaniin ja Seesamiseemned
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Melaniin ja Selgroogsed
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Melaniin ja Selts (bioloogia)
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Melaniin ja Siga
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Melaniin ja Silm
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Vaata Melaniin ja Sisekõrv
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Vaata Melaniin ja Sojauba
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Melaniin ja Soome keel
Soonkest
Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.
Vaata Melaniin ja Soonkest
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Vaata Melaniin ja Suguelundid
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Melaniin ja Sugukond (bioloogia)
Sugutilukk
Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.
Vaata Melaniin ja Sugutilukk
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Vaata Melaniin ja Sulestik
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Vaata Melaniin ja Surm
T-abistajarakud
T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.
Vaata Melaniin ja T-abistajarakud
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Melaniin ja Taimed
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Melaniin ja Tartu Ülikool
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Vaata Melaniin ja Türosiin
Tedretähed
Tedretähtedega poiss Tedretähed ehk tedretähnid ehk tedretäpid ehk päikesetäpid on pigmendilaigud – väikesed hele- kuni tumepruuni värvi täpid või ebamäärase kujuga laigud – inimese nahal, peamiselt näol.
Vaata Melaniin ja Tedretähed
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Melaniin ja Temperatuur
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Vaata Melaniin ja Toksiin
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Vaata Melaniin ja Tsütokiinid
Tsitrus
Greibipuu vili Tsitrus (Citrus) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast.
Vaata Melaniin ja Tsitrus
Tupp (anatoomia)
Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.
Vaata Melaniin ja Tupp (anatoomia)
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Vaata Melaniin ja Tuumareaktor
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Melaniin ja Ultraviolettkiirgus
Vaenukägu
Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik.
Vaata Melaniin ja Vaenukägu
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.
Vaata Melaniin ja Valge-toonekurg
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Melaniin ja Valgud
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Vaata Melaniin ja Valguse neeldumine
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Melaniin ja Vanakreeka keel
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Melaniin ja Väävel
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Vaata Melaniin ja Vähirakk
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Melaniin ja Veri
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Melaniin ja Vesinik
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata Melaniin ja Vesinikperoksiid
Virulentsus
Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise keeles virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime (patogeensuse aste); ka nende organismide mürgisus.
Vaata Melaniin ja Virulentsus
Vitiliigo
Vitiliigo ehk laikpigmenditus (ladina keeles vitiligo) nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus.
Vaata Melaniin ja Vitiliigo
Vaata ka
Juuksevärvused
Tuntud ka kui Melaniinid, Melaninum.