Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Merkuur ja Vesinik
Merkuur ja Vesinik on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Gaas, Gravitatsioon, Hapnik, Heelium, Jupiter, Kaalium, Kelvin, Ladina keel, Maa, Maakoor, Metallid, Molekul, Neptuun, Päike, Päikesesüsteem, Pikksilm, Radioaktiivsus, Saturn, Sulamistemperatuur, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Merkuur · Aatom ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Merkuur · Gaas ja Vesinik ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Gravitatsioon ja Merkuur · Gravitatsioon ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Merkuur · Hapnik ja Vesinik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Merkuur · Heelium ja Vesinik ·
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Jupiter ja Merkuur · Jupiter ja Vesinik ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Merkuur · Kaalium ja Vesinik ·
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Kelvin ja Merkuur · Kelvin ja Vesinik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Merkuur · Ladina keel ja Vesinik ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Merkuur · Maa ja Vesinik ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Merkuur · Maakoor ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Merkuur ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Merkuur ja Molekul · Molekul ja Vesinik ·
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Merkuur ja Neptuun · Neptuun ja Vesinik ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Merkuur ja Päike · Päike ja Vesinik ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Merkuur ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Vesinik ·
Pikksilm
Kepleri pikksilma optikasüsteem Galilei pikksilma optikasüsteem Pikksilma kasutamine Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks.
Merkuur ja Pikksilm · Pikksilm ja Vesinik ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Merkuur ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Vesinik ·
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Merkuur ja Saturn · Saturn ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Merkuur ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Merkuur ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Merkuur ja Vesinik
Võrdlus Merkuur ja Vesinik
Merkuur on 181 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 6.42% = 21 / (181 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Merkuur ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
